Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

kostjale 10.06.2021. Arve maksetähtaeg oli 20.06.2021. Kostja ei ole arvet tasunud. 28.05.2021 12:24 parkis kostja sõiduki Toyota Corolla XXXXXX Kiriku plats 1 aadressil ja ei tasunud parkimistasu. Liiklusseaduse § 188 lg 1 p 1 kohaselt tegi Ühisteenused AS trahvi summas 31 eurot. Citybee AS edastas arve koos trahvinõudega kostjale 10.06.2021. Arve maksetähtaeg oli 20.06.2021 (Lisa 2 lk 4). Kostja ei ole arvet tasunud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal hageja ees põhivõlgnevus summas 170 eurot. Lepingu p-st 9.16 tulenevalt on pooled lepingus kokku leppinud kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise, so 0,05% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,05% päevas põhinõudelt 170 eurolt alates 21.06.2021 (arves näidatud maksetähtpäevale järgnevast päevast) kuni 17.10.2023 (hagi esitamiseni). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 72,16 eurot. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist alates 18.10.2023, 0,05% päevas põhinõudelt 170 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on kohtuväliselt korduvalt saatnud meeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulusid (so pärast lepingu lõppemist/pärast sõiduki kasutamise perioodi lõppu). Sissenõudmiskulud on kujunenud järgnevalt: 6 x 15= 90 eurot, 27.10.2022 esimese tasulise kirja saatmine; 6 x 5=30 eurot 09.11.2022 teise tasulise kirja saatmine; 6 x 5= 30 eurot, 24.11.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine; lisaks muud makseviivitusega tekkinud kulud 6 x 5= 30 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 180 eurot. Hagi esemest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 170 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 72,16 eurot, sissenõudmiskulud 180 eurot ning täiendava viivise lepingujärgses määras 0,05% päevas alates 18.10.2023 põhinõudelt 170 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.