lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-5691/9

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-5691/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2127
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus päringule
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2025-06-26
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2025-01-15

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrtS § 31 lg 1, 4Korteriomaniku kohustusedVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 127 lg 1, 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusAÕS § 72 lg 5Kaasomandi valdamine ja kasutaminePärS § 130 lg 1, 3TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesVÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korralVÕS § 492 lg 1Nõude üleminekKindlTS § 2 lg 3

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
4PS OÜ12399527(Avaldaja)AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

01.03.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-5691

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu hagi B P vastu kahju hüvitamise nõudes asja lahendamine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood: 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu. Asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314, telefon: +372 6224550, e-post: [email protected]); Avaldaja lepinguline esindaja: A L (isikukood: xxx, töökoht: 4PS OÜ, registrikood 12399527, asukoht: Kalda 30, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa, 76901, telefon: +372 5065681, e-post: xxx); Puudutatud isik (sissenõudja): B P (sünniaeg xxx, aadress: P. xxx). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada.
2.Mõista puudutatud isikult B Plt (sünniaeg xxx) välja avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kahju hüvitis 4413,16 (neli tuhat nelisada kolmteist eurot ja 16 senti) eurot.
3.Mõista puudutatud isikult B Plt (sünniaeg xxx) välja avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu viivis kahju hüvitiselt 4413,16 eurolt alates 14.04.2023 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
PärS § 4 lg 1
TsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
VÕS § 115Kahju hüvitamine
4.Toimetada käesolev määrus puudutatud isikule B Ple kätte avalikult. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud puudutatud isiku B P kanda.
2.Mõista puudutatud isikult B Plt (sünniaeg xxx) välja avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu menetluskuludena 458,80 (nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja 80 senti) eurot, millest kulud õigusabile on 360 eurot, riigilõiv on 50 eurot ja kohtutäituri tasu on 48,80 eurot.
3.Mõista puudutatud isikult B Plt (sünniaeg xxx) välja avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu viivis menetluskuludelt 458,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista kahju hüvitise 4413,16 eurot ja viivise hüvitiselt alates 14.04.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud Tallinnas korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx. Kindlustusvõtjaks on E T. Kindlustuslepingus oli kokku lepitud omavastutus 200 eurot. 21.03.2022 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt avastas kindlustusvõtja 11.03.2022 korteris veekahju. Kindlustusvõtja esitas avaldajale fotod korteri nr 6 kahjustustest. Fotod olid lisatud kahjunõude avaldusele.
3.Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. Korteriühistu vastuse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr xxx, kus oli lahti jäänud soojavee kraan. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle. Korteris nr xxx said kahjustada tagumise toa laminaatparkett, esiku seinad ja laed, köögi seinad ja laed.
4.Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise Xxx OÜ summas 4613,16 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Xxx OÜ parandas korteri xxx kahjustused ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 4413,16 eurot. Remondiarve oli hinnapakkumisest 200 euro võrra väiksem, sest omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas korteri parandamise kulu summas 4413,16 eurot.
5.Puudutatud isik on Tallinnas korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) surnud omaniku V P pärija. Kuna veekahju sai alguse V P kuuluvast korterist, kelle pärijaks on asjast puuduttaud isik, nõuab avaldaja kahju hüvitamist puudutatud isikult. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista kahju 4413,16 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
6.Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud xxx korteri parandamise kulu 4413,16 eurot. Avaldaja põhinõue on 4413,16 eurot. Avaldaja viitas VÕS § 492 lõikele 1. Kuna avaldaja on kindlustusandja, on kahjustada saanud korteriomaniku nõue asjast puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.
7.Puudutatud isik on korteriomandi xxx omanik. Veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Avaldaja viitas VÕS § 115 lõikele 1, §-le 127 ja §-le 128.
8.Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Avaldaja viitas ka AÕS § 72 lõikele 5.
9.Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isikute vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kahjustav asjaolu (veekahju) tekkis. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik V P pärija. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Puudutatud isik peab tõendama asjaolusid, millistest tulenevalt ei ole ta kas oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav.
10.Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr xxx on saanud 11.03.2022 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Kahjustada said tagumise toa laminaatparkett, esiku seinad ja laed, köögi seinad ja laed. Avaldaja hinnangul on KrtS § 31 lg 1 p 1 ning AÕS § 72 lg 5 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veekahju korral võib vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
11.Korter nr 6 siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri xxx parandamiseks tegi hinnapakkumise Xxx OÜ summas 4613,16 eurot. Avaldaja hüvitas korteri xxx remondimaksumuse ehk kahju summas 4413,16 eurot, sest omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
12.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 4413,16 euro hüvitamist. Lisaks nõudis avaldaja puudutatud isikult viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista kulu õigusabile summas 360 eurot. Avaldajale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis kolme tunni ulatuses. Lisaks tasus avaldaja riigilõivu 50 eurot ja kokku on menetluskulu 410 eurot. Õigusabikulud on arvestatud ilma käibemaksuta.

Puudutatud isiku seisukohad

13.Puudutatud isik avaldusele ei vastanud ega ilmunud kohtuistungile.

KOHTU PÕHJENDUSED

14.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.
15.Avaldaja on hüvitanud kindlustuslepingu alusel kahju Tallinnas xx korteri omanikule. Kahju tekkis korterile seoses samas elamus asunud korterist nr xxx alguse saanud vee ülevooluga. Avaldaja hindas tekkinud kahju suuruse ja hüvitas korteri nr xxx kahjustuste kõrvaldamiseks vajaliku kulu, millest oli maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot. Puudutatud isik omandas korteri nr xxx pärimise teel pärast seda, kui toimus kahju juhtum. Puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud.
16.VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Asjas

kogutud tõenditest nähtub, et avaldaja oli sõlminud E Tiga kodukindlustuse lepingu (poliis dtl 1618), millega oli kindlustatud Tallinnas aadressil xxx asuv korter. Korter oli muuhulgas kindlustatud veeavarii kui kindlustusjuhtumi puhuks ja omavastutuseks oli 200 eurot.

17.21.03.2022 teatas kindlustusvõtja esindaja avaldajale veekahjust (dtl 19), mis toimus 11.03.2022 ning kus ülemisel korrusel asunud korterist sai alguse veekahju, mille tulemusena sai kindlustatud korter kahjustada. Korteri ülevaatuse käigus (dtl 21) selgus, et vee tõttu oli saanud kahjustada tagumise toa laminaatparkett, esikute seinad ja laed ning köögi seinad ja laed. Kahjustustest tehti fotod (dtl 22-37 ja 41-46), millisest nähtub siseviimistluse kahjustumine vee tõttu.
18.Xxx OÜ tegi hinnapakkumise kahjustuste kõrvaldamiseks summas 4613,16 eurot (dtl 38-40) ning esitas avaldajale pärast kahjustuste kõrvaldamist 19.05.2022 arve summas 4413,16 eurot (dtl 11). Avaldaja tasus arve 20.05.2022 (dtl 12). Seega hüvitas avaldaja tekkinud kahju ning talle läks üle kindlustusvõtja ehk korteri nr 6 omaniku nõue veekahju eest vastutava korteriomaniku vastu.
19.AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust lähtuvalt vastutab korteriomanik teise korteriomandi eriosa kahjustamise eest sõltumata süüst.
20.Kui kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi eriomandi piiridest, tuleb eeldada, et selle korteri omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RK TKo 2-19—9500, p 15.1). Korteriühistu esindaja teatas 12.03.2022 e-kirjas (dtl 20), et vesi oli 11.03.2022 jõudnud muuhulgas kindlustatud korterisse nr xxx, sest ülemisel korrusel asunud korteris nr xxx oli inimene vannis surnud. Sooja vee kraan oli vannis jäänud lahti ja sellest tekkis veeavarii. Kuna korteriomanik vastutab veekahju tekkimise eest sõltumata süüst, oli korteri nr xxx omanik vastutav veekahju tekkimise eest. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud ega esile toonud asjaolusid, milliste tõttu oleks rikkumine olnud vabandatav. Kuigi kohus lahendab vaidlust hagita menetluse korras, on tegemist vaidlusega, mis on oma olemuselt lähedane hagimenetlusega ning kus kohus ei saa olukorras, kus avaldaja nõue on tõendatud, otsida puudutatud isiku eest asjaolusid, mis võimaldaksid jätta avalduse rahuldamata.
21.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. Avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et veekahju tõttu tekkisid korteri nr 6 siseviimistlusele kahjustused, milliste kõrvaldamise kulu avaldaja hüvitas.
22.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et puudutatud isik sai korteri nr 12 omanikuks 15.07.2022 eelmise omaniku pärijana (dtl 13-14). PärS § 4 lg 1 järgi läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Eeltoodust lähtuvalt on puudutatud isik kohustatud

täitma kõik pärandaja kohustused, sealhulgas kohustuse, mis tekkis korteri nr 6 kahjustamise tõttu.

23.Eeltoodut kokku võttes rahuldab kohus avaldaja nõude ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitise 4413,16 eurot. Kuna kohus rahuldas põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue ning puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista viivis hüvitiselt 4413,16 eurolt alates 14.04.2023 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna kohus algatas hagita menetluse üksnes avaldaja avalduse alusel, mis kuulus rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
25.Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista 410 eurot, millest kulud õigusabile olid 360 eurot ja riigilõiv 50 eurot. Lisaks tasus avaldaja menetluse käigus kohtutäituri tasu 48,80 eurot. Kohus leiab, et avaldaja kulud õigusabile on mõistlikud ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuludena kogumis välja mõista 458,80 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskuludelt 458,80 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
26.TsMS § 317 lg 1 p 1 näeb ette, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Käesolevas asjas ei ole õnnestunud puudutatud isikule menetlusdokumente kätte toimetada muul viisil peale avaliku kättetoimetamise. Puudutatud isik ei ole menetlusdokumente vastu võtnud e-toimiku vahendusel ega tema elukohas. Seetõttu tuleb käesolev määrus puudutatud isikule kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-117420/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval