lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-1387/7

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-1387/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1755
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2023-08-02
Taotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2023-07-05

Viidatud sätted

Riigi Teataja
FiMS § 54 lg 11, 4, 9FiMS § 18 lg 10, 2FiMS § 49 lg 9PankrS § 23 lg 1, 3FiMS § 4 lg 6FiMS § 45 lg 3FiMS § 47 lg 3PankrS § 1 lg 2PankrS § 29 lg 3PankrS § 31 lg 1TMS § 131Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuetTsMS § 183 lg 2

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ16245703

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohus Andres Suik 26.02.2024, Tallinn Veronika ŠtR 2-24-1387 R Ni maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Võlgnik: R N (isikukood xxx; elukoht xxx); Pankrotihaldur: vandeadvokaat Martin (Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ; [email protected]).

Pärn e-post:

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada R Ni maksejõuetusavaldus. Kuulutada välja R Ni (isikukood xxx) pankrot 26.02.2024 kell 14.45.
2.Nimetada R Ni pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärn.
3.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 26.03.2024 kell 14.00 Harju Maakohtu saalis 4004 (Lubja 4, 10115 Tallinn).
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
TsMS § 191 lg 1Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse peale
6.Algatada R Ni kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 26.02.2025.
7.Jätta menetluskulud R Ni kanda.

2-24-1387

8.Määrata usaldusisiku tasuks 1000,40 eurot (sh käibemaks 180,40 eurot).
9.Rahuldada menetlusabi taotlus ning anda R Nile menetlusabi 1000,40 eurot.
10.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 1000,40 euro ulatuses (sh käibemaks). Väljamakse teha Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ (registrikood 16245703) arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank).
11.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Edastada jõustunud määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.R N esitas 25.01.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt maksejõuetuse põhjuseks on erinevates tsiviilasjades hagide rahuldamine võlgniku vastu summas kokku üle 40 000 eurot, võlgniku osaline töövõimetus ning võimatus leida tööd kõrgema palgaga, kuivõrd võlgnikul on xxx ja xxx keele teadmine ainult algtasemel. Avalduse esitamise päeva seisuga moodustavad võlgniku täitmata kohustused võlausaldajate ees kokku 40 793,29 eurot. Võlgnikul puudub vara võlgade tasumiseks. Võlgnikul on osaline töövõimekaotus. Võlgniku sissetulekuks on avalduse kohaselt 1181,44 eurot kuus ja väljaminekuks on 1055 eurot kuus. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus nimetas 01.02.2024 määrusega võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaadi Martin Pärn. Usaldusisiku 21.02.2024 aruande kohaselt võlgnikul puudub vara ja piisav igakuine sissetulek, mille arvelt tasuda efektiivselt tema teadaolevaid kohustusi, mille suurus on vähemalt 41 300,51 eurot. Lisaks tuleb võlgnikul igakuiselt tasuda jooksvaid kulutusi kommunaalkuludele, toidule jms summas ca 1055 eurot. Võlgnikul puudub pankrotivara. Tema AS SEB Pank arveldusarvel nr xxx oli 25.01.2024 seisuga 384,80 eurot, kogumishoiusel nr xxx oli 25.01.2024 seisuga 1,15 eurot ning Revolut Bank UAB arvelduskontol nr xxx oli 25.01.2024 seisuga 45,42 eurot. Võlgnik saab töötasu, mille suurus jaanuaris 2024 oli netosummas 622,46 eurot, töövõimetoetust ning sotsiaaltoetust (mõlemad toetused on mittearestitav sissetulek TMS § 131 kohaselt). Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule mopeed, xxx, registreerimismärk xxx, esmane registreerimisaasta 2015, mida aga tegelikkuses pankrotivarana ei eksisteeri, sest

2 (5)

2-24-1387 see on 2017 varastatud. Võlgnik oli abielus J Naga perioodil alates xxx kuni xxx. Abikaasade vahel oli ühisvara varasuhe. Võlgniku kinnitusel jagamisele kuulunud ühisvara abielu lõppemisel puudus. Võlgnikul ei ole lapsi. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et võlgniku omandis oli alates 10.12.2002 kuni 02.11.2009 aastani eluruum aadressil xxx (xxx mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr xxx, mille üldpind on 30,90 m2). Vastav võõrandamistehing ei ole tagasivõidetav. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2024 aastal on eelduslikult 820 eurot kuus TMS 132 kohaselt. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks töövõime osaline kaotamine ja vastutustundetu laenamine. Usaldusisik leiab, et tegemist on püsivalt maksejõuetu isikuga, mistõttu tuleks välja kuulutada tema pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

3.Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et R N on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on aruande kohaselt vähemalt 41 300,51 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku igakuine sissetulek on usaldusisiku aruande kohaselt ligikaudu 983,90 eurot kuus ja väljaminek 1055 eurot kuus. Makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud vandeadvokaat Martin Pärn on 29.01.2024 menetlusdokumendis andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Seega kohus kuulutab välja R Ni pankroti ja nimetab pankrotihalduriks vandeadvokaadi Martin Pärn. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
4.Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Vandeadvokaat Martin Pärn on andnud nõusoleku olema usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.
5.Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
6.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

3 (5)

2-24-1387 seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).

7.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

8.Usaldusisikul on FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
9.Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 1000,40 eurot (66 eurot tund, millele lisandub käibemaks, miinus 38 eurot). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on usaldusisiku tasu põhjendatud (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus käibemaks (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab võlgnikult välja usaldusisiku tasu summas 1000,40 eurot.
10.Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda.
11.TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

4 (5)

2-24-1387 riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (s.o 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest (millest arvestas maha 38 eurot), st 26 pooltunni eest menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suurus 858 eurot (26 pooltundi x 33 eurot), millest tuleb lahutada 38 eurot, koos lisanduva 22% käibemaksuga 1000,40 eurot. Kohtu hinnangul on menetlusabi seega põhjendatud 1000,40 euro ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-117420/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval