Muud

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

ületavad tema võime oma vara (sissetuleku) arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnik avaldas 23.01.2024 kohtuistungil, et elab käesoleval ajal üürikorteris, makstes üüri 350 eurot ja kommunaalkulusid keskmiselt 100 eurot kuus. Võlgnikul on olemas töökoht ning sissetulek töötasu näol. Sissetuleku suurus on umbes 1100 eurot, sõltudes läbimüügist. Võlgnik ei jõua sissetulekust laenuraha tagasi maksta. Igakuiselt tuleks korraga tagasi maksta 1080 eurot, mis on suur summa ja koos elukondlike kuludega oleks igakuise väljamineku suurus 2100 eurot. Võlanimekiri on võlgnikule teadaolevalt täielik. Kohtutäiturite kaudu võlgnevuste täitmist veel ei ole. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi. Samuti ei ole täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes täitmisel olevaid täiteasju. Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 15 733 euro ulatuses järgmiselt:

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.