Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

alates

kohtulahendi

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamiselt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aastaseks viivisemääraks on lepingu teenusetingimuste hinnakirja kohaselt kliendilepingus fikseeritud intressimäär; selle puudumisel või kui see on järgnevast madalam, siis Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas ning päevamääraks 1/365 viivise määrast aastas. Intressimäär on lepingu kohaselt 35.4% aastas ja 0.10% päevas, seega ka viivisemäär on 35.4% aastas ja sellest 1/365 ehk 0.10% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 50.45% aastas. Kostja on perioodil 07.03.2022 - 17.04.2023 saanud krediiti kokku summas 2500 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 3.1% ülekande summast 19.50 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0.10% päevaintressist (nt. saadud krediit 2000,00* 0.10% = 2 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 2000,00/60=33,33 eurot). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 850.75 eurot, millest on arvestatud põhiosa 567.14 eurot, intressi katteks 211.74 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 60.00 eurot, meeldetuletuskirja tasu 5.00 eurot ja ülekandetasu 6.87 eurot. Kostjat hoiatati 03.04.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja (so hiljemalt 17.04.2023) jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati detsembris 2022, siis oli kostja alates jaanuarist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023, osamaksete tasumisega. Krediidiandja ütles 17.04.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile XXX, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 09.05.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostja ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Teate edastamisega saab lugeda nõude loovutamise kostja suhtes toimunuks VÕS § 170 mõttes. Vastustustundliku laenamise põhimõtte järgimises eesmärgi tõendamiseks kontrollis krediidiandja kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt sh avalikest andmebaasidest, sh rahvastikuregistrist, taust.ee, E-krediidiinfo andmebaasist. Krediidi väljastamisel on kostja poolt märgitud sissetulekud 600 eurot kuus, kohustused 0 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215.30 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi krediidilepingu sõlmimise ajal. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 1932,86 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 476,15 eurot, intress 260,88 eurot, meeldetuletuskirja tasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 3(8)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

-teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades seaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on enne KAVSi kehtima hakkamist krediidiasutuste kohta järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).

6(8)

/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.