Domify OÜu hagi Eesti Interneti Sihtasutuse vastu saamata jäänud litsentsitasu ja teoste kasutamise keelamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.01.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Domify OÜu 13.02.2023 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
103 552,82 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) Domify OÜ (registrikood 11878214), esindajad ringkonnakohtus lepingulised esindajad vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Valeria Arsjuta Kostja (vastustaja) Eesti Interneti Sihtasutus (registrikood 90010019), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Eesti Interneti Sihtasutuse taotlused apellatsioonkaebuse osaliselt läbivaatamata jätmiseks ja aegumise kohaldamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12.01.2023 kohtuotsus osas, millega maakohus lõpetas menetluse Domify OÜu hagis Eesti Interneti Sihtasutuse vastu 2018. aasta eest litsentsitasu hüvitise 92 641,50 euro ja viivise nõudes. Teha selles osas uus otsus, millega jätta rahuldamata Domify OÜu hagi Eesti Interneti Sihtasutuse vastu saamata jäänud litsentsitasu hüvitise 92 641,50 euro ja viivise nõudes.
3.Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata Domify OÜu nõude keelata Eesti Interneti Sihtasutusel kehtiva litsentsita domeeniregistri
1(16)
Infosüsteemi, Registreerija portaali ja Registripidaja portaali kasutamine, sh muutmine, tõlkimine, avalikustamine, rentimine, valdamine ja kasutamine ärilistel eesmärkidel, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Jätta maakohtu otsus muutmata menetluskulude jaotuse osas.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Domify OÜu kanda.
6.1.Jätta rahuldamata Domify OÜu hagi Eesti Interneti Sihtasutuse vastu 2018. aasta eest saamata jäänud litsentsitasu hüvitise 92 641,50 euro ja viivise nõudes.
6.2.Jätta rahuldamata Domify OÜu hagi Eesti Interneti Sihtasutuse vastu keelata kehtiva litsentsita domeeniregistri Infosüsteemi, Registreerija portaali ja Registripidaja portaali igasugune kasutamine, sh muutmine, tõlkimine, avalikustamine, rentimine, valdamine ja kasutamine ärilistel eesmärkidel.
6.3.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Domify OÜu kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Domify OÜ (hageja) esitas 31.12.2021 Harju Maakohtule hagi Eesti Interneti Sihtasutuse (kostja) vastu 2018. aasta litsentsitasu hüvitise 92 641,50 euro ja alates hagi esitamisest seadusjärgse viivise nõudes. Samuti palub hageja keelata kostjal kehtiva litsentsita teose kasutamine, sealhulgas muutmine, tõlkimine, avalikustamine, rentimine, valdamine ja kasutamine ärilistel eesmärkidel.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.06.2014 riigihanke raames töövõtulepingu (hankeleping), mille esemeks oli kostjale tarkvaraarenduse teenuse osutamine uue domeeniregistri infosüsteemi arendamiseks. Hankeleping sõlmiti 1440 töötunnile kogumaksumusega 54 000 eurot. Töö eesmärgiks oli uue domeeniregistri infosüsteemi arendamine ning liidestused olemasolevatele infosüsteemidele. Täpsemalt tuli liidestada registreerija ja registripidaja portaalid, kostja kodulehekülg ning registripidaja infosüsteem .EE Direkt. Riigihankega ei tellitud kostjalt infosüsteemide arendust, vaid ainult liidestamist. Registreerija portaal, registripidaja portaal, EISkodulehekülg ja registripidaja infosüsteem .EE Direkt arendus ei olnud hankelepingu osaks.
1.2.Kostja tegi 2014. a sügisel hagejale suuliselt pakkumise lisaks hankelepingu esemele sõlmida uus kirjalik leping, mille alusel tulnuks ehitada olemasolevate infosüsteemide asemele registreerija
2(16)
portaal, registripidaja portaal ja .EE Direkt portaal. Kostja kodulehekülje uuendust kokku ei lepitud. Hageja asutas 20.01.2015 spin-off teenuse nimega Domify ja registreeris https://domify.io domeeniaadressi. Domify teenuse raames loodi registreerija ja registripidaja portaalid (portaalid).
1.3.Hageja ja kostja konkretiseerisid 16.06.2015 suulise kokkuleppe alusel tööde nimekirja ja mahu kirjalikult. Uue lepingu eesmärgiks oli kostjal seni kasutusel olevate, aga aegunud portaalide asemel uued ehitada. Hankelepingu maht oli selleks ajaks täis saanud ja seetõttu telliti uue lepinguga täiendavaid töid uue domeeniregistri süsteemi arendamiseks. Uus leping oli töömahuga 2990 töötundi kogumaksumusega 112 125 eurot.
1.4.Kostja taganes 27.09.2015 lepingust ja keeldus töid vastu võtmast.
1.5.Kostja teatas 27.10.2015 hagejale, et on hageja andmehoidlatest kopeerinud valminud tarkvarakoodi enda valdusesse. Hageja esitas 29.12.2017 kostja vastu kohtule hagi 97 281 euro nõudes (tsiviilasi 2-17-19441) võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 ja lg 2 alusel. Kostja esitas vastuhagi asendustehingust tuleneva hinnavahe hüvitamise 41 799,85 euro nõudes. Kohtuvaidluse tulemusena mõistis ringkonnakohus 17.06.2020 otsusega kostjalt hageja kasuks välja 56 113,36 eurot. Sama otsusega rahuldati ka vastuhagi ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 44 786,54 eurot. Otsuse kohaselt tuli hagejale hüvitada 1080,9 töötunni ulatuses tehtud tarkvaraarenduse töid. Hüvitatava töö väärtuseks olid tehtud töötunnid ning tähtsust ei omanud asjaolu, kas kostja on vaidlusalused tarkvaratööd vastu võtnud. Ringkonnakohtu otsus jõustus 30.11.2020.
1.6.Kostja peab hüvitama ka domeeniregistri süsteemi arendamiseks tehtud hankelepingu välised töötunnid. Kostja ei ole domeeniregistri infosüsteemi tarkavara lähtekoodi (teos) vastu võtnud, kuid kasutab seda. Vastu võtmata tööde litsentsiõigused ei ole tänaseks kostjale üle läinud. Seega kuuluvad teose autoriõigused hagejale. Hageja tarkvaraõiguste auditi tulemusena selgus, et kostja kasutab portaale. Pooled ei sõlminud portaalide tarkavaraga seotud õiguste üleandmiseks autorilepingut autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 48 lg 1 tähenduses, samuti ei ole hageja sõlminud kostjaga litsentsilepingut VÕS § 368 tähenduses. Seega puudub kostjal õiguslik alus kasutada hageja loodud portaale. Asja kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi.
1.7.Kostja on teeninud aastatel 2018–2020 hageja domeeniregistri süsteemi ja portaalidega tulu 2 358 344 eurot. Vastavalt Domify hinnakirjale on domeeniregistri tarkvara litsentsi kuutasu 18 000 eurot, registripidaja tarkvara litsentsi kuutasu 12 450 eurot ning registreerija tarkvara litsentsi kuutasu 12 750 eurot. Kostja on perioodil 01.01.2018–31.12.2021 kasutanud domeeniregistri tarkvara, registripidaja tarkvara ja registreerija tarkvara, mis teeb kuutasuks 43 200 eurot. Hageja nõuab siiski mõistlikku litsentsitasu maailma suure pakkuja sarnase toote litsentsihinde alusel. Pakkuja aastamaks on 35 000 USD litsentsi kohta. Hagi esitamise ajal on 35 000 USD 30 880,53 eurot litsentsi kohta aastas, mis teeb ühe litsentsi kuutasuks 2573,38 eurot litsentsi kohta. Kostja kasutab kolme portaali litsentsi, mis teeb kuutasuks 7720,14 eurot ja aastatasuks 92 641,68 eurot. Hageja nõuab hagis 2018. a eest saamata jäänud litsentsitasude hüvitist 92 641,68 eurot.
3(16)
1.8.Kui kohus tuvastab, et kostjal puudub õiguslik alus tarkvaraprogrammide kasutamiseks, tuleb rahuldada ka hageja tarkvaraprogrammide kasutamise keelamise nõue. Kostja vastuväited
2.Kostja palus menetluse lõpetada otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ning hagi menetlemise korral kohaldada aegumist, aegumise kohaldamata jätmisel jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.1.Tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada, sest hageja esitas kõik tema enda arvates tasustamata jäänud rahalised nõuded tsiviilasja nr 2-17-19441 raames. Hagejale lepingu kehtivuse ajal makstud tasu ja kohtu poolt väljamõistetud tasu sisaldas nii autori- kui litsentsitasusid. Hageja on varasemas asjas nr 2-17-19441 käsitlenud töid hankelepingu osana. Hageja proovis esitada rahalisi nõudeid ka tsiviilasjas nr 2-21-16178, kuid kohus jättis selle hagi läbi vaatamata.
2.2.Litsentsitasu nõue on oma olemuselt lepinguline nõue ning autorileping sisaldus töövõtulepingus. Kõik lepingulised nõuded muutusid sissenõutavaks hiljemalt 27.09.2015, mil kostja lepingust taganes. Seega on hageja litsentsitasu nõue aegunud. Tegemist oli ühekordse töövõtutellimusega, mille tulemusena pidi hageja saavutama kokkulepitud tulemuse ja selle kostjale üle andma. Töövõtulepingu olemusest tulenevalt makstakse tasu kokkulepitud tulemuse eest ühekordselt, mitte tulevikus perioodiliselt. Kõik tööd teostati lepingu kehtivuse ajal perioodil 06.06.2014–27.09.2015. Hageja ja kostja vahel sõlmiti vaid üks hankeleping, mis kehtis kuni lepingust taganemiseni. Hageja ja kostja ei ole sõlminud muid lepinguid või lisakokkuleppeid. Kostja on saanud tasu kõikide reaalselt tehtud tööde eest.
2.3.Kõik hageja tööga seotud varalised õigused kuuluvad kostjale ja selle eest on hagejale tasutud. Kõikide hagejalt tellitud tööde eest on kostja tasunud ja see tasu sisaldas endas autori- ja litsentsitasu. Hageja autoriõigusi ei ole rikutud. Kostja ei tellinud hagejalt hankelepingu väliselt lisatöid. 20.12.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-163798 leidis ringkonnakohus, et hageja ja kostja ei sõlminud hankelepingu järgselt lisakokkuleppeid. Leping ei sätestanud tööde lõplikku kogumaksumust. Tegemist oli agiilse tarkvaraarendusmeetodiga, kus tööde teostamine ja tasustamine toimusid etappide kaupa, võttes aluseks arendaja poolt pakkumuses esitatud töötunni hinna ja eeldatava mahu. Lepingu tasuarvestus käis töötundide järgi ning tegelik töö maht osutus prognoositust suuremaks. Seetõttu maksti hagejale tasu 2292 töötunni eest. Kohtud käsitlesid lisasummat tööde väärtuse hüvitisena lepingu tagasitäitmise võlasuhte raames. Sõltumata sellest, kas õiguslikus mõttes on tegemist tasuga tehtud töö eest või tööde väärtuse hüvitisega (kuna töid polnud võimalik tagastada), on mõlemal juhul eelduseks töö tegemine. Kuna kostjalt lisasumma väljamõistmine baseerus eeldusel, et hageja on tööd hankelepingu alusel teinud, siis rakendub ka selle summa osas lepingu p-s 5.2 sisalduv kokkulepe, et kõik autori- ja litsentsitasud sisaldusid lepingu maksumuses. Hageja on tsiviilasja nr 2-17-19441 22.01.2018
4(16)
menetlusdokumendis kinnitanud, et tööd tehti enne lepingust taganemist. Viidatud kohtuasjas väitis hageja, et ta on saanud tasu 2292,5 töötunni eest ning saamata on veel 1079 töötunni eest. Samas vaidluses esitatud 06.01.2016 arve nr 1225 lisaks olnud töö kirjeldusest nähtub, et hageja tegeles vastavalt hankelepingule portaalide liidestustega. Kostjale lepingu kehtivuse ajal esitatud igakuised arved tõendavad, et tegemist on hankelepingu alusel tehtud töödega. Hankelepingu osaks oli hanke tehniline kirjeldus, mille kohaselt pidi hageja arendama valmis uue domeeniregistrisüsteemi, mille osadeks olid: 1) andmebaas; 2) liidesekiht: rakenduste ja kasutajate ligipääs registriandmetele ja nende haldamine ning 3) modulaarne rakenduste kiht, kuhu kuuluvad nt WHOIS, EPP, monitooring, arveldamine ja administraatori portaal. Lisaks pidi arendatava registrisüsteemiga liidestuma olemasolevad infosüsteemid: registreerija ja registripidaja portaalid, EIS-i kodulehekülg ja registripidaja infosüsteem .EE Direkt. Portaalide tööd moodustasid väikese osa kogutöödest. Ainus portaalidega seonduv tegevus oli ühe tehnilise lahenduse asendamine teisega, st masinliides asendati hageja ettepanekul graafilise liidesega. Tegemist oli tehniliselt lihtsama ja kasutajasõbralikuma lahendusega. Kogu funktsionaalsus jäi samaks. Hankelepingu maht ja sisu sellest ei muutunud. Liidestustööd ei olnud sama, mis uute portaalide arendamine.
2.4.Tsiviilasjas nr 2-17-19441 tegi kohus kindlaks, et nii hagejaga sõlmitud hankelepingu kui ka uue arendajaga sõlmitud hankelepingu iseloom ja eesmärk olid samaväärse sisuga. Mõlemal juhul on hankelepingutes viide, et tellitavate arendustööde eesmärgiks on uue registrisüsteemi valmimine. Uus arendaja viis lõpule need tööd, mida hageja teha ei suutnud, mh oli uus arendaja sunnitud tegelema portaalide liidestamistöödega.
2.5.Litsentsitasu ei saa nõuda suvalise internetist leitud hinnakirjade ja sisukirjelduste alusel. Kolmandate isikute hinnakirjad ei ole kostjale siduvad, sest poolte tasukokkulepped sisaldusid hankelepingus.
2.6.Aastatel 2015–2021 ei ole hageja teinud kostjale mingeid etteheiteid litsentsilepingu puudumise või litsentsitasu saamata jäämise kohta. Samuti ei ole hageja enne 2021. aastat teinud mingeid ettepanekuid litsentsilepingu sõlmimiseks. Hageja ei väljendanud hankelepingu kehtivuse ja täitmise ajal oma tahet õigusi mitte üle anda. Kuna autori varalised õigused on üle läinud tellijale ja vastav tasu sisaldus juba lepingu hinnas, on hageja keelamisnõude rahuldamine välistatud.
2.7.Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milline on tema õigus esindada autoreid litsentsitasu vaidluses ning seda olukorras, kus tema enda kinnitusel hõlmab litsentsitasu tasu selliste tööde eest, mida ta teostas enda sõnul hankelepingu väliselt. See võib tähendada, et hagi on esitatud vale isiku poolt. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus tegi 12.01.2023 otsuse, millega lõpetas menetluse litsentsitasu 92 641,50 euro ja viivise nõudes ning jättis rahuldamata hageja nõude keelata kostjal kehtiva litsentsita teoste igasugune kasutamine, seal hulgas muutmine, tõlkimine, avalikustamine, rentimine, valdamine ja kasutamine ärilistel eesmärkidel. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel (kohtuotsused, lepingudokumendid, arvete analüüsid, arved ja tööraportid, tööde tähtaegade loetelu, tööde täitmise kirjeldus, tööpiletid,
5(16)
kostja andmehoidla väljavõtted, hageja kostjale esitatud arved) järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - poolte vahel sõlmiti 06.06.2014 hankeleping, mille esemeks oli tarkvaraarendusteenuse osutamine; - hankelepingu p 1.5 kohaselt on töövõtja kohustatud andma tellijale üle lepingu tulemusena valmiva lähtekoodi ja dokumentatsiooni, tööde tulemusena valmiv lähtekood ja dokumentatsioon koos kõigi uue registrisüsteemiga seotud varaliste ja mittevaraliste õigustega kuuluvad tellijale; - hankelepingu p 5.2 kohaselt sisalduvad kõik autori- ja litsentsitasud lepingu kogumaksumuses; - lepingu p 5.3 kohaselt on tasu maksmise intervalliks üks kord kalendrikuus; - tegemist oli agiilse tarkvaraarendusega, st töid teostati ja anti üle etapiviisiliselt; - kõik hageja hankelepingu raames tehtud tööd on kostja andmehoidlasse üles laetud lepingu kehtivuse perioodil (viimane töö 29.09.2015 ja esimene töö 10.06.2014) ja hageja on kostjale üle andnud lähtekoodi; - kostja taganes lepingust 27.09.2015 ja lepingust taganemine omas toimet; - arendusteenust, st lähtekoodi, ei olnud võimalik teenuse olemuse tõttu tagastada, mistõttu kuulus selle väärtus hüvitamisele; - tööd viis lõpule kostja poolt palgatud uus arendaja; - tsiviilasjas 2-16-3798 esitas hageja kostja vastu nõude lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks ja võla nõudes, kusjuures rahaline nõue tugines väitel, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping ning kostja on töövõtulepingu raames vastu võtnud arvel nr 1207 märgitud tööd; - tsiviilasjas 2-17-19441 esitas hageja kostja vastu nõude võla ja viivise saamiseks, kusjuures nõue põhines asjaolul, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping; - kohtuvaidluse tulemusena tuli kostjal hüvitada hagejale tööde väärtus.
3.2.Hageja tugineb sellele, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, kuid kostjale ei ole üle läinud tarkvara kasutamise õigus ning seetõttu tuleb kostjal tasuda litsentsitasu. Pooltevahelised suhted said tekkida üksnes 06.06.2014 sõlmitud ja 27.09.2015 lõppenud hankelepingust. Kohtud on kahes eelnevas kohtuasjas tuvastanud, et poolte vahel ei sõlmitud uusi lepinguid. Hageja väited, et kostja sõlmis hagejaga suulise lepingu, ei ole tõsiseltvõetavad, sest avaliku raha kasutamine ei ole üldjuhul võimalik ilma riigihanget või hankemenetlust läbi viimata. Kohtud on varasemalt tuvastanud, et toimusid läbirääkimised uue lepingu sõlmimiseks, kuid seda ei saa pidada lepingu sõlmimiseks. Kuna tööde väärtus sisaldas lepingu p 5.2 järgi ka litsentsitasu, on hagejale varasemates kohtuasjades väljamõistetud hüvitisega tasutud litsentsitasu. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas hageja õiguslik käsitlus, mille järgi on lepingu rikkumine majanduslikult kasulikum, kui lepingu kohane täitmine. Hageja arusaama kohaselt oleks ta saanud lepingu kohasel täitmisel üksnes lepingu järgse töötasu 37,5 eurot tunni eest (+ käibemaks). Lepingu rikkumisel ja lepingust taganemisel saaks ta lisaks VÕS § 189 lg 2 p 1 ette nähtud hüvitisele ka iga-aastast litsentsitasu.
3.3.Maakohus tuvastas arvete 1145, 1150, 1162, 1172, 1177, 1182, 1186, 1190, 1194, 1199 ja nende aluseks olevate tööaja raportis märgitud töödega (taskidega), et hageja tegi portaalide graafilise liidese töid.
3.4.Poolte vahel sõlmitud hankeleping on oma olemuselt põimleping VÕS § 1 lg 2 mõttes, milles on nii töövõtulepingu, mittevaraliste õiguste kasutamise lubamise (litsentsileping) kui ka teose
6(16)
loomisel varaliste õiguste üleandmise (autori-töövõtuleping) lepingu elemente. Hankelepingu eesmärgiks oli nii uue tarkvaralahenduse, mis on teos AutÕS § 4 lg 3 p 3 mõttes, loomine kui ka olemasolevate tarkvaralahendustega liidestamine, mida võib käsitleda olemasoleva teose muutmisena. AutÕS § 11 lg 1 järgi tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele ning autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Praegusel juhul puudub vajadus lahata hageja ja tema töötajate vahelisi suhteid selles osas, kas hageja töötajad tegutsesid autorina tööandjale või iseseisvalt ning kas ja mil määral on hageja töötajate kui teoste autorite varalised ja mittevaralised õigused hagejale üle läinud. On tuvastatud, et teoste loomine toimus hageja ja kostja vahel kehtinud lepingu raames ja lepingu kehtivuse ajal ning lepingu pooleks on hageja. AutÕS § 11 lg 3 ja 4 järgi on autori varalised õigused üleantavad ja AutÕS § 12 isiklike õiguste kasutamiseks saab anda loa (litsentsi). AutÕS § 46 lg 1 ja § 49 lg 1 järgi peab teose kasutamiseks olema sõlmitud kirjalik autorileping. Töövõtulepingu raames tuleb anda üle lepingu tulem ja VÕS § 636 lg 1 tähenduses saab üle antavaks olla ka intellektuaalne vara. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping on käsitatav autorilepinguna. Lepingu p 1.2 järgi on lepingu esemeks tarkvara arendus ehk teose loomine. Lepingu p 1.5 sätestab, et töövõtja on kohustatud andma tellijale üle lepingu tulemusena valmiva lähtekoodi ehk teose ja sellekohase dokumentatsiooni ning registrisüsteemiga (tarkvara kui teos) seotud varalised ja mittevaralised õigused kuuluvad tellijale. Lepingu sõnastusest on võimalik üheselt aru saada, et loodav teos kuulub kostjale. Kuna mittevaralisi õiguseid ei saa üle anda, siis tuleb lepingust aru saada selliselt, et kostjal on luba kasutada mittevaralisi õiguseid. Lepingu p 5.2 nimetab sõnaselgelt, et lepingutasu sisaldab ka autoritasu. Kuna tööd on hageja poolt kostjale faktiliselt üle antud, tööd tehti lepingu kehtivuse ajal ja lepingu raames, autoriõiguse alane kokkulepe on olemas ning kostja on hagejale hüvitanud tehtud töö, siis on kõik hageja nõuded põhjendamatud.
3.5.TsMS 363 lg 1 p 1 mõttes tuleb hagi esemeks pidada käesoleval juhul töövõtulepingu raames teostatud tööde eest saadavat tasu, olenemata sellest, kas hageja nimetab seda litsentsitasuks, hüvitiseks või millekski muuks. Kohtud on hagejale välja mõistnud hüvitise ning kostja on kohtuotsuse ka täitnud. Järelikult on hageja ja kostja vahel juba jõustunud kohtulahend, mis käsitleb autoritasu/litsentsitasu. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole vajalik analüüsida poolte väiteid rahalise nõude suuruse osas, sest menetlus kuulub selles osas lõpetamisele otsust tegemata (TsMS § 428 lg 1 p 2).
3.6.Autoriõigusega kaitstud teose kasutamise keelamise nõudes tuleb hagi jätta rahuldamata. Autoriõigus on oma olemuselt absoluutne õigus, mis tähendab, et autoril on õigus lubada või keelata oma teose kasutamist. Kasutajal, käesoleval juhul kostjal, on kohustus tõendada, et tal on õigus teose kasutamiseks. Kostjal on hankelepingust tulenev õigus teose kasutamiseks ja hageja nõue teose kasutamise keelamiseks on põhjendamatu. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi terves ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
7(16)
4.1.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta 2018. aastal hageja tarkvara kasutas, samuti ei vaielnud kostja vastu väitele, et 2018. aastal ei olnud kostja hagejale viimase poolt hankelepingu alusel tehtud tööde eest hüvitist tasunud. Maakohtul tuli tuvastada, kas kostjal oli 2018. aastal õigus hageja tarkvara kasutada ning kui jah, siis millisel õiguslikul alusel. Selle asemel, et lahendada vaidlus sisuliselt, asus maakohus seisukohale, et hageja ei saa nõuda kostjalt saamata jäänud litsentsitasu, kuivõrd selle nõude osas on juba olemas jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-19441. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud tsiviilasjas nr 2-17-19441 esitatud hagi eseme. Samuti jättis maakohus hindamata, kas kõnealuses tsiviilasjas esitatud hagi alus ja ese kattuvad käesolevas asjas esitatud hagi aluse ja esemega.
4.2.Hageja on selgitanud ja tõendanud, et ta tegi töid, mida hankeleping ei hõlmanud. Seda kinnitab ka hankelepingu p 8.1, mille kohaselt pidi leping kehtima kuni kostja uue domeeniregistri süsteemi valmimiseni. Portaalide arendus ei olnud hankelepingu esemeks. Hoolimata sellest kasutab kostja hageja poolt loodud portaale. Hageja väiteid kinnitavad ka lepingu mahu ja maksumuse ning hageja poolt teostatud tööde mahu ja maksumuse ilmselge erinevus. Hankelepingu sõlmimise teate kohaselt oli hankelepingu lõplik kogumaksumus 54 000 eurot (töötunni maksumus 37,50 eurot ning töötundide arv 1440). Ka hankelepingu p 1.6 nägi ette, et lepingu alusel on töövõtja poolt teostatavate tööde eeldatav maht lepingu kehtivuse jooksul keskmiselt 80 töötundi kalendrikuus. Lepingu p 1.4 järgi kohustus hageja osutama kostjale tarkvaraarenduse teenuseid alates lepingu sõlmimisest kuni uue registrisüsteemi valmimiseni (eeldatav aeg 31.12.2015). Võttes arvesse, et leping sõlmiti 06.06.2014, pidi see eelduslikult kehtima perioodil 06.06.2014–31.12.2015, s.o umbes 17 kuud. See teeks hageja teenuse osutatavaks mahuks hankelepingu perioodil kokku 1360 tundi (17 kuud * 80 tundi kuus), mis on ligilähedane hanketeate järgse töö mahuga (1440 tundi). Kostja kinnitas, et ta on tasunud hagejale tasu 3371 töötunni eest. Hageja on teinud 134,1% rohkem tööd, kui hankeleping ette nägi. Maakohus oleks asja õigeks lahendamiseks pidanud hindama, mis oli hankelepingu ese ja maht ning mis töid ja millises mahus hageja tegelikkuses tegi.
4.3.Hageja nõustub maakohtu käsitlusega, et kostja oleks pidanud lisatööde tegemiseks viima läbi riigihanke. Kostja seda ei teinud. Riigihanke läbiviimine lisatööde tellimiseks ei kuulunud hageja mõjusfääri. Hankelepingu p 8.2 kohaselt võis lepingut muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Puudub vaidlus, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet hankelepingu muutmiseks. Kuivõrd lepingu mahu suurendamine ja kogumaksumuse enam kui kahekordne muutmine on käsitletav hankelepingu muutmisena, oleks seda teha saanud vaid kirjaliku kokkuleppe alusel. Kuna sellist kokkulepet ei sõlmitud, ei saa ka lepingu mahust väljuvaid töid pidada hankelepingu esemeks. Seega on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja ja kostja vahelised suhted said tuleneda vaid 06.06.2014 sõlmitud ja 27.09.2015 lõppenud hankelepingust.
4.4.Isegi kui nõustuda seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud vaid hankeleping, ei ole poolte vahel jõustunud kohtulahendit samal alusel tehtud hagi eseme kohta. Hageja ei ole kostjalt nõudnud varasemates kohtuvaidlustes tarkvara õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist, samuti ei esitanud kostja hageja vastu alusetust rikastumisest tulenevat nõuet.
8(16)
4.5.TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi saab menetluse lõpetamine sisulist lahendit tegemata olla võimalik vaid siis, kui poolte vahel on jõustunud kohtulahend samal alusel tehtud sama hagi eseme kohta. See tähendab, et lisaks hagi eseme kattuvusele (mis ei ole antud juhul kattuvad) oleks kohus pidanud hindama ka seda, kas tsiviilasjas nr 2-17-19441 esitatud nõue ja käesolevas asjas esitatud nõue on esitatud samal alusel. Hankelepingu p 5.2 sätestab, et kõik autori- ja litsentsitasud sisalduvad hankelepingu kogumaksumuses. Antud punktist tuleneb, et hankelepingu alusel tehtud tööde autori- ja litsentsiõigused sai kostja omandada üksnes pärast hankelepingu aluseks tehtud tööde vastu võtmist ja nende eest lepingu kogumaksumuse tasumist. Kui kostja jättis tööd vastu võtmata ning nende eest hagejale tasumata, kuid kasutas hageja tarkvara, saab hageja lisaks lepingu alusel saamata jäänud tasule nõuda kostjalt ka tarkvara õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist või esitada kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude.
4.6.Hageja autoriõigustega kaitstud tarkvara kood on välja toodud hagiavalduse lisas 10. Sellest nähtub, et tarkavarakood koosneb unikaalsetest räsidest ning iga räsi juures on märgitud vastava räsi loomise aeg ja selle autor. Kõnealune tarkvara kood koosneb kokku 3034 tarkvara räsist. Tsiviilasjas nr 2-17-19441 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis vaid osade tööde ja seega osade tarkvara räside eest. Hageja on analüüsinud hagi lisaks 10 olevat tarkvarakoodi ning selgitanud välja, et hageja poolt kõnealuses asjas esitatud tasunõue puudutas 1282 tarkvara räsi, sh olid antud räside hulgas ka hankelepingu alusel teostatud tööd. 1282 tarkvara räsi eest on hageja esitanud kostjale tsiviilasja nr 2-17-19441 esemeks olnud arved ning kostja on nende eest kohtulahendi alusel tasunud hagejale hüvitise 2022. aastal ehk pärast hagiavalduse esitamist käesolevas asjas. Ülejäänud 1752 tarkvara räsi ei olnud aga tsiviilasja nr 2-17-19441 esemeks ning nende tööde osas ei ole poolte vahel sõlmitud mistahes autoriõiguseid puudutavat kokkulepet. Kõnealuse 1752 tarkvara räsi eest ei ole kostja hagejale ja mingit tasu maksnud. Seega ei ole kostja hagejale kõikide tööde eest tasu maksnud. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja poolt 1282 räsi loomiseks tehtud töötundide hilisemal hüvitamisel kohtulahendi alusel läksid kostjale üle ka autori varalised õigused hüvitatud tööde osas, ei saanud selliste õiguste üleminek toimuda tagasiulatuvalt, vaid õiguste üleminek saaks toimuda vaid tasu maksmise järgselt (AutÕS § 14 lg 4). Kui hankelepingu hind sisaldas ka tasu autori varaliste õiguste eest, ei olnud kostjal õigus domeeniregistri infosüsteemiga seotud töid (1282 räsi) kasutada enne, kui kostja oli nende eest täielikult tasunud. 2018. aastal, mille eest hageja litsentsitasu nõuab, ei olnud kostjal mitte mingit õigust hageja poolt teostatud töid kasutada, sest kostja oli jätnud hageja poolt 1282 räsi loomiseks tehtud tööde eest esitatud arved tasumata. Kostja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta 2018. aastal hageja poolt loodud 1282 tarkvara räsi kasutas.
4.7.Kohus jättis hageja keelamisnõude alusetult rahuldamata. Hageja nõustub maakohtuga, et kostja kui hageja tarkvara kasutaja kohustuseks oli tõendada, et tal on tarkvara kasutamiseks õiguslik alus. Küll aga ei nõustu hageja maakohtu järeldusega, mille kohaselt oli kostjal hankelepingust tulenev õigus hageja tarkvara kasutada. Kostja ei ole oma vastavasisulisi väiteid tõendanud ning hageja on kõik kostja väited ümber lükanud. Hageja on tõendanud, et ta tegi 134,1% ulatuses rohkem töid, kui hankeleping ette nägi. Seega tegi hageja muu hulgas töid, mis ei olnud hankelepingu esemeks. Järelikult on väär maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kostjal õigus kogu hageja poolt loodud tarkvara kasutada pelgalt seetõttu, et poolte vahel oli sõlmitud hankeleping. Kostja ei saanud hankelepingu alusel omandada 9(16)
autoriõiguseid teoste suhtes, mida ei loodud selle lepingu alusel. Kostja on hüvitanud hagejale tagantjärgi vaid 1282 tarkvara räsi loomiseks kulunud aja. Ülejäänud 1752 räsi ei ole aga loodud hankelepingu täitmise raames, mistõttu ei saanud kostja hankelepingu alusel ka 1752 tarkvara räsi autoriõigusi/litsentsi omanda. Portaalid ei kuulunud hankelepingu eseme hulka, mistõttu puudus nende osas poolte vahel autoritasu kokkulepe ning seetõttu oli kostjal AutÕS § 14 lg 3 kohaselt keelatud kõnealuseid portaale kasutada. Samuti puudub kostjal õigus kasutada domeeniregistri süsteemi, kuivõrd kostja keeldus domeeniregistri arendamisega soetud töid vastu võtmast. Seega ei saanud kostjale minna üle domeeniregistriga seotud tööde kasutamise õigus. Kostja sai domeeniregistri süsteemi osas omandada autori varalised õigused vaid pärast oma lepinguliste kohustuste täitmist. Antud juhul keeldus kostja domeeniregistri arendamisega seotud töid vastu võtmast. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse esimese nõude osas palub kostja jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna seda sai vaidlustada üksnes määruskaebemenetluses. Samuti palub kostja kohaldada nõudele aegumist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2) osas, millega maakohus lõpetas menetluse hageja rahalises nõudes. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hageja nõude kostja vastu rahuldamata. Keelustamise nõude osas jääb otsus lõppjärelduses muutmata, kuid ringkonnakohus muudab selle põhjendusi. Apellatsioonkaebuse lahendamisel hindab ringkonnakohus poolte väiteid, kas apellatsioonkaebus tuleb osaliselt läbi vaatamata jätta ja kas asja saab lahendada ringkonnakohus (I), kas tegemist on samal alusel sama hagiesemega esitatud hagiga (II), kas hageja on kohane hageja (III), kas nõue on aegunud (IV), kas kostja kasutab hageja teost ilma õigusliku aluseta, kas hagejal on õigus saada teose kasutamise eest 2018. aastal hüvitist või selle kasutamist keelata (V) ja lõpuks teeb ringkonnakohus menetluslikud otsustused (VI). I
7.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et apellatsioonkaebus tuleb maakohtu menetluse lõpetamise vaidlustamise osas jätta läbi vaatamata, kuna seda oleks tulnud teha määruskaebusega ja kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, s.o 15 päeva jooksul.
7.1.Maakohus on kõik menetluslikud otsustused teinud otsusega. Esimese astme kohtuotsust saab pool vaidlustada üksnes apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630 lg 1). Seetõttu on hageja vaidlustanud õigesti maakohtu lahendi apellatsioonkaebusega ka siis, kui otsusega on menetlus hageja rahalises nõudes lõpetatud. Hageja kaebust ei saa käsitada määruskaebusena, see on õigesti menetlusse võetud apellatsioonkaebusena ja selle läbi vaatamata jätmiseks puudub alus (TsMS 643 lg 1).
10(16)
7.2.09.02.2024 menetlusdokumendis on hageja leidnud, et maakohtu poolt menetluse rahalises nõudes ebaõigesti lõpetamise tõttu ei saa ringkonnakohus asjas teha otsust ja asi tuleks saata tervikuna maakohtule uueks arutamiseks. Kolleegium ei pea seda siinsel juhul vajalikuks. Kuigi maakohus on menetluse hageja rahalises nõudes lõpetanud, on ta olulises osas tuvastanud asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Ülejäänud osas on pooled esitanud oma seisukohad ja tõendid. Seetõttu saab ringkonnakohus asjas teha otsuse, maakohtu seisukohti täiendades ja muutes. Asja tagasi saatmine maakohtule üksnes formaalsel põhjusel ei teeniks menetlusökonoomia eesmärki. II
8.Maakohus lõpetas ebaõigesti menetluse litsentsitasu ja viivise nõudes põhjusel, et samade poolte vahel on sama hagi eseme üle jõustunud menetluse lõpetanud kohtulahend (TsMS § 428 lg 1 p 2). Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hagi esemeks tuleb siinsel juhul pidada töövõtulepingu raames tehtud tööde eest saadavat tasu, sõltumata sellest, kas hageja nimetab seda litsentsitasuks või hüvitiseks.
8.1.Tsiviilasjas nr 2-16-3798 tehtud ringkonnakohtu lahendist (I kd, tl 37–43) nähtuvalt esitas hageja hankelepingust taganemise tühisuse tuvastamise nõude ja siinse menetluse kontekstis tähtsust omava kohustuse täitmise nõue, mille aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1.
8.2.Tsiviilasjas nr 2-17-19441 tehtud ringkonnakohtu lahendist (I kd, tl 44–53) nähtuvalt palus hageja kostjalt välja mõista lepingujärgse tasu ja viivised. Kohtulahendite infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-21-16178 nõudis hageja täiendavat viivist veel teise perioodi eest.
8.3.Kuna kostja oli lepingust toimivalt taganenud, sai nõude aluseks olla VÕS § 189 lg 1 ja lg 2 p 1, viivise nõude aluseks sai olla VÕS § 113 lg 1. Samas asjas nõudis kostja hagejalt asendustäitmise tasu. Selle nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 ja § 127 koosmõjus VÕS § 135 lg-ga 1.
8.4.Praeguses asjas nõuab hageja autoriõiguse rikkumise tõttu saamata jäänud autoritasu (hüpoteetilist litsentsitasu) 2018. a eest. Selle nõude aluseks on AutÕS § 817 lg 1 p 1 ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 või AutÕS § 817 lg 1 p 3 ja VÕS § 1037. Hageja leiab, et kostja on õigustamatult tema teose kasutamisega tekitanud talle lepinguvälist kahju või tema arvel alusetult rikastunud. Kuigi hageja on hagis esile toonud ka selle, kui palju on kostja lubamatu teose kasutamisega teeninud, ei nõua hageja sellise tulu väljaandmist VÕS § 1039 alusel.
8.5.Kokkuvõttes on tegemist varasemate hagidega võrreldes erineval alusel ja erineva hagiesemega hagiga. Seetõttu tulnuks maakohtul asi sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus saab selle menetlusliku minetuse kõrvaldada, tehes hageja rahalise nõude osas otsuse. III
9.Põhjendamatu on kostja 05.09.2022 menetlusdokumendi p-s 2.3 väljendatud seisukoht, et hageja ei ole kohane hageja, kuna hageja pole tõendanud autorite isiklike õiguste üleandmist. Töösuhtes loodud teose autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale seaduse alusel, kui pole kokku lepitud teisiti (AutÕS § 32). Kui tööandja on saanud töölepingu alusel autorist töötaja varalised õigused, siis §-des 13 ja 132 sätestatud varalisi õigusi teostab ja käsutab tööandja kui autori varaliste õiguste omaja.
11(16)
9.1.Praeguses asjas ei vaielda autorite isiklike õiguste üle. Nii hüpoteetilise litsentsitasu kui teose keelustamise nõudes vaieldakse hageja varaliste õiguste üle. Keelustamise nõue on esitatud põhjusel, et litsentsitasu pole tasutud. Hageja on selgitanud 15.08.2022 menetlusdokumendi p-s 2.33 (III kd, tl 81 pöördel), et teose on loonud kolm isikut – ML, PT ja AK – kes on ka hageja töötajad. Nimetatud isikute poolt teose loomine nähtub ka teosest, mille erinevate räside juures on töötajate nimed (I kd, tl 55-111). Kõik kolm on andnud kinnituse (II kd, tl 84, 141-144, 262–263), et töötavad töölepingu alusel hageja juures, [teose] tööd on tehtud selle raames ja kõik üleantavad intellektuaalse omandi õigused on antud hagejale töö käigus (vastavalt iga töö teoses välja toodud kuupäevadel). Osaliselt ei sisaldu digiallkirjad ja kinnitused pabertoimikus, kuid on leitavad kohtute infosüsteemist hageja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisadena.
9.2.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et PT on hageja juhatuse liige ja osanik, kellega ei ole tööleping sõlmitud. Riigikohtu praktika kohaselt on AutÕS § 32 kohaldatav tööfunktsiooni püsival täitmisel, mis ei pruugi seaduse mõtte kohaselt piirduda töölepinguga, mitte ühekordse tellimuse täitmise korral. Püsivaks (töö)suhteks selles kontekstis saab näiteks pidada ka autori suhet äriühinguga, kui ta on selle ühingu juhatuse liige (RKTKo 23.05.2003, nr 3-2-1-39-03, p 23).
9.3.Isikute kinnitustest tuleneb selgelt, et varalised õigused seonduvalt vaidlusaluse teosega (AutÕS § 11 lg 1 mõttes) on hagejale üle läinud. Selle tuvastamisest piisab, et jaatada hageja hagemisõigust. Isikute selgitused seoses isiklike õiguste üleandmisega ja kinnitustes sisalduv viide AutÕS §-le 12 on tõlgendatavad viisil, et hagejal on luba kasutada autori mittevaralisi õigusi.
9.4.Asjaolu, et töötajate kinnitused on antud menetluse käigus, ei muuda tõendit ebausaldusväärseks. Kui ka hageja esitatud töölepingud ei ole esitatud digiallkirjadega ja nendes on lepingutingimused kinni kaetud, on hageja töötajad kinnitanud, et nad on hageja töötajad olnud ja teos on valminud töölepingu raames. Seetõttu ei pidanud hageja esitama täiendavaid tõendeid teose autorite töösuhte tõendamiseks ja nimetatud asjaolu saab esitatud tõendite pinnalt tuvastada. IV
10.Hageja nõue ei ole ka aegunud, sest hageja nõuab autoriõiguse rikkumise tõttu saamata jäänud hüpoteetilist litsentsitasu 2018. aasta eest. Olenevalt nõude kvalifikatsioonist (ringkonnakohtu põhjenduste II osa), saab hageja nõue aeguda kas TsÜS § 150 lg 1 või § 151 järgi.
10.1.Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 150 lg 1). Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 151 lg 1).
10.2.Hageja on esile toonud, et sai enda autoriõiguste rikkumisest ehk teose kasutamisest kostja poolt ärilistel eesmärkidel teada alles 2020. (vt hageja lepingulise esindaja selgitused kohtu eelistungil (II kd, tl 72) või 2021. aastal (vt istungile järgnenud 15.08.2022 menetlusdokument p 2.19, II kd, tl 80). Kostja pole väitnud, et hageja sai või pidi rikkumisest varem teada saama.
10.3.Kui hageja 2020. aasta alguses oma õiguste rikkumisest ja kahju tekkimisest teada sai, ei ole ei kahju hüvitamise ega alusetu rikastumise nõuded aegunud, sest hagi esitati 31.12.2021, s.o vähem kui kolme aasta möödumisel rikkumisest teadasaamisest.
12(16)
V
11.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
11.1.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et poolte vahel 06.06.2014 sõlmitud hankeleping on oma olemuselt põimleping VÕS § 1 lg 2 mõttes, milles on nii töövõtulepingu, mittevaraliste õiguste kasutamise lubamise (litsentsileping) kui ka teose loomisel varaliste õiguste üleandmise (autori-töövõtuleping) lepingu elemente. Hankelepingu eesmärgiks oli luua uus tarkvaralahendus, mis on teos AutÕS § 4 lg 2 ja lg 3 p 3 mõttes, kui ka selle olemasolevate tarkavaralahendustega liidestumine, mida võib käsitleda olemasoleva teose muutmisena. Lisaks sellele võis lepingu eesmärk töö käigus ka muutuda. Hankelepingu tellija eesmärk oli saada töövõtu tulemusena korralikult toimiv IT-lahendus. Ringkonnakohus saab hageja väidetest aru viisil, et hankeleping ei näinud ette kostja lisamoodulite (portaalide) arendamist.
11.2.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et kostja ei vaidlusta tarkvara kasutamist enda poolt. Poolte seisukohad lahknevad küsimuses, kas kostja kasutatav tarkvara on loodud hankelepingu raames, kas kostja on tasunud selle eest ja kas kostjal on õigus seda kasutada.
12.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha küsimuses, kas teos ehk tarkvarakood (hagi lisa 10) valmis hankelepingu või mingi muu õigussuhte raames. Hageja väitel tegi ta töid, mida hankeleping ei hõlmanud ja kostja kasutab tema tööde käigus loodud teost õigusliku aluseta. Kostja ei ole seda väidet omaks võtnud.
12.1.Hageja pidi tõendama oma väidet, et teos hõlmab töid, mida kokku ei lepitud ja mille eest ei ole kostja autoritasu maksnud.
12.2.Apellatsioonkaebuses tugineb hageja endiselt sellele, et poolte vahel oli hankelepingu väline kokkulepe tööde teostamiseks; et hankelepingu mahu täitumisel sõlmisid pooled kokkuleppe lisatööde tegemiseks (apellatsioonkaebuse p 2.5) ja litsentsitasu näol ei ole tegemist lepingust tuleneva nõudega (apellatsioonkaebuse p 2.8). Hageja leiab, et lisatööde maht oli 2990 töötundi kogumaksumusega 112 125 eurot ning nende tööde osas ei ole pooled sõlminud autoriõiguse/litsentsitasu kokkulepet. 12.2.1.Tuvastatud asjaoludel valmis teos hankelepingu täitmise ajavahemikul. Maakohus tuvastas, et kõik tööd, mille hageja tegi, on kostja andmehoidlasse üles laetud lepingu kehtivuse perioodil (viimane töö 29.09.2015 ja esimene töö 10.06.2014) ja hageja on kostjale üle andnud lähtekoodi (teose). Kuna kirjaliku kokkuleppe sõlmimine ei ole tuvastamist leidnud, pidi kokkulepe lisatööde teostamiseks olema suuline või konkludentne. Kuigi hageja väitel oli kokkulepe hankelepingu väline, võis lisatööde kokkulepe oma olemuselt olla ka hankelepingu muutmise kokkulepe.
12.2.2.Kuni 01.09.2017 kehtinud RHS § 5 lg 3 kohaselt ei mõjutanud hankelepingu kirjaliku vormi mittejärgmine hankelepingu kehtivust. Samas on pooled leppinud kokku rangemates reeglites. Hankelepingu p 8.2 järgi võib lepingut muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel ja kirjaliku vormi mittejärgimisel tehtud muudatused on tühised. Kokkulepitud vormi järgimata jätmine ei too alati kaasa muudatuskokkuleppe tühisust. VÕS § 13 lg-s 3 järgi, kui lepingus on ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega
13(16)
ettenähtud muul alusel. Kui lepingupoolel ei olnud õigust lepingut ühepoolselt muuta, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas lepingut muudeti poolte kokkuleppel, ning välja tuua, milline oli kokkuleppe tagajärjel muudetud lepingu sisu. Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Eristada tuleb lepingu muutmise aluseid ja lepingu muutmise vorminõudeid. VÕS § 13 lg 3 näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel (RKTKo 25.04.2018, nr 2-15-5027, p 12).
12.2.3.Asjas ei ole võimalik tuvastada, et poolte e-kirjavahetuses oleks kinnitatud hageja väidetud lepingu muudatuse lõplik, aga allkirjadeta projekt. Kui analüüsida poolte 16.06.2015–13.05.2015 e-kirjavahetust (I kd, tl 28-30), nähtub sellest hageja pöördumine 16.06.2015 kostja poole küsimusega, kas soovitakse portaalide API liidestust või kolme portaali ehituse tehnilist analüüsi ja ajahinnangut, samuti palub kostja hagejalt hankelepingu väliste portaalide lisatellimuse mustandi saatmist; sellele järgnevalt palub kostja 25.06.2015 esitada hagejal töövõtja tööaja ja -mahu hinnangud, et koostada hankelepingule lisa tööde edasise graafikuga; 07.07.2015 teatab hageja, et tal läheks arendamiseks 4 kuud ja ajamaht oleks 1000 h, aga palub veel täiendavaid andmeid lõpliku ajamahu täpsustamiseks; 10.07.2015 küsib tellija uuesti mahuhinnangute järgi ja selgitab, et vajab seda uutele portaalidele, mitte APIdele; 13.07.2015 saadab hageja kostjale Exceli tabeli vormis portaalide valmimise aja-analüüsi (I kd, tl 31–36).
12.2.4.Eeltoodud tõenditest ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kas hankelepingu raames või selle väliselt kokkuleppe lisatööde tegemiseks kirjalikus või suulises vormis, samuti konkludentselt. Samas ei ole välistatud, et hageja vastavad tööd tegi ja nende lähtekoodi kostjale üle andis. Õige on hageja seisukoht, et riigihanke korraldamist lisatööde tegemiseks ei saanud hageja mõjutada. Kui poolte vahel puudus kokkulepe teose tööde tegemiseks, aga hageja teose tööd tegi ja kostja hageja teost kasutab, on hagejal õigus nõuda teose kasutamise eest hüpoteetilist litsentsitasu ja keelata teose osade kasutamine hagis toodud viisil.
13.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas teos sisaldab muid töid peale hankelepingus kokkulepitute.
13.1.Hagiavalduses ega üheski maakohtule esitatud menetlusdokumendis ei ole hageja sidunud enda poolt hankelepingu alusel tehtud töid ja selle väliselt tehtud töid lähtekoodi räsidega. Esmakordselt apellatsioonkaebuses toob hageja esile, et vaidlusalune tarkvarakood koosneb 3034 tarkvara räsist ja iga räsi juures on märgitud vastava räsi loomise aeg ja selle autor. Hageja selgitab, et tsiviilasjas nr 2-17-19441 mõisteti kostjalt hageja kasuks hüvitis välja 1282 räsi eest, ülejäänud 1572 tarkvara räsi ei olnud tsiviilasja nr 2-17-19441 esemeks.
13.2.Hageja 15.08.2022 nõude täpsustusest (II kd, tl 78-83) saab järeldada, et asjas esitatud dokument pealkirjaga „Domify OÜ autoriõigusega tööd“ (hagi lisa 10) on hageja teos (AutÕS § 4 mõttes). Ringkonnakohus mõistab hageja väiteid viisil, et tegemist on andmehoidla väljavõttega, mille pealdisesse on hageja lisanud oma kommentaare. Samas ei ole selle pinnalt võimalik hinnata, milline räsi käib millise töö kohta. Isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, et Registreerija portaal, registripidaja portaal, kostja kodulehekülje ja registripidaja infosüsteemi .EE Direkt arendus ei
14(16)
olnud hankelepingu esemeks, ei ole hageja esitatud dokumendi põhjal võimalik hinnata, kas hageja on need tööd teinud.
13.4.Hageja poolt väidetud tööde mahtu ei saa kaudselt tuletada ka tehtud tööde maksumuse võrdlusest hankelepingu sõlmimise teates toodud hankelepingu maksumusega. Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud arvestuskäigu, mille kohaselt oli hankelepingu kogumaksumus 54 000 eurot, mis teeks tööde mahuks 1440 tundi, ja kostja on tasunud hagejale 3371 töötunni eest, mis oleks täiendavalt 2990 tunni ehk 134% rohkema töö eest, kui hankeleping ette nägi. Hageja leiab esmakordselt apellatsioonkaebuses, et tegi 4048 tundi tööd. Selle väite jätab ringkonnakohus tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4 alusel).
13.5.Kostja on 05.09.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et tegi pistelist kontrolli hagi lisas 5 oleva materjali osas ja on veendunud, et tegemist on kattuvate töödega, mille üle vaieldi juba tsiviilasjas nr 2-17-19441. Kostja on esitanud pistelise kontrolli tulemused eraldi tabelis (III kd, tl 33-34). Ringkonnakohus käsitab ka seda tabelit kostja seletusena, mille alusel ei ole võimalik kohtul seostada räsisid tehtud töödega. Samas pidanuks hageja hiljemalt kostja vastusest aru saama, et oma väiteid räside kohta on vaja seostada juba tsiviilasja nr 2-17-19441 esemeks olnud ja tasustatud ning senini tasustamata töödega.
13.6.Kostja on selgitanud 14.03.2022 menetlusdokumendi p-s 19 (II kd, tl 15), et tegelik tööde maht osutus võrreldes algse prognoosiga suuremaks ja kostja tasus hankelepingu kehtivuse ajal 103 162,49 eurot [hageja esitatud arvete alusel] ja lisaks kohtuotsusega väljamõistetud 48 640,50 eurot, kokku 151 802,99 eurot (2292+1079) 3371 töötunni eest. Arvete alusel tasumine on tõendatud kostja konto väljavõtetega (III kd, tl 31-32). Seega ei saa olla õige hageja apellatsioonkaebuse väide, et hankelepingu lõplik kogumaksumus oli 54 000 eurot (töötunni maksumus 37,50 eurot ning töötundide arv 1440). Hageja tugineb seejuures hankelepingu sõlmimise teatele, kuid jätab tähelepanuta hankelepingu p-s 5.1 kokkulepitu. Selle kohaselt oli töötunni hind küll 37,5 eurot, millele lisandus käibemaks, kuid tööde lõplikku maksumust pooled kokku ei leppinud. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli agiilse lepinguga, kus tööde tegemine ja nende eest tasumine käis etappide kaupa, võttes aluseks hageja pakkumuses esitatud töötunni hinna ja eeldatava mahu kalendrikuu põhiselt. Seega ei saa asjaolust, et hageja tegi rohkem tööd, kui hanketeates toodud tööde hind mahu kohta võimaldaks järeldada, et hageja teos sisaldab töid, mille eest kostja pole tasunud.
13.7.Hageja apellatsioonkaebusele lisatud kahte pakki räsisid hindab ringkonnakohus kui hageja seletust selle kohta, milliste räsidega teose üle on toimunud vaidlused varasemates menetlustes ja milliste räsidega teose eest on kostjal veel tasumata. Tegemist on esmakordselt apellatsioonimenetluses hilinenult esitatud asjaoluga, mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4 alusel).
14.AutÕS § 14 lg 4 sätestab, et kui pooled on autoritasus kokku leppinud, kuid kohustatud pool ei täida tähtpäevaks temal lasuvat kohustust osaliselt või täielikult, peab kohustatud pool teose kasutamise lõpetama, kui ei ole õigustatud poolega kokku lepitud teisiti. Kostjal sai tekkida lepingu alusel tööde kasutamise õigus alles töö eest maksmise järgselt.
14.1.Iseenesest on õige hageja seisukoht, mille kohaselt tuleneb hankelepingu p-st 5.2, et kõik autori- ja litsentsitasud sisalduvad hankelepingu kogumaksumuses. Antud punktist tuleneb, et hankelepingu alusel tehtud tööde autori- ja litsentsiõigused sai kostja omandada üksnes pärast hankelepingu aluseks tehtud tööde vastuvõtmist ja nende eest lepingu kogumaksumuse tasumist. Õige on ka see, et kostjal ei olnud 2018. aastal õigus hageja loodud tarkvara kasutada, sest ta polnud osade hankelepingu raames tehtud tööde eest maksnud. 15(16)
14.2.Siinse vaidluse eripäraks on asjaolu, et kostja jättis osad tööd vastu võtmata ning nende eest hagejale tasumata, samuti taganes kostja toimivalt hankelepingust. Seejärel mõistis kohus tsiviilasjas 2-17-19441 õigusliku aluseta tasumata jäetud 48 640,50 eurot tagasitäitmise võlasuhte raames kostjalt hageja kasuks välja ja kostja on selle ka hagejale tasunud. Seega ei ole hagejale hagis toodud asjaoludel autori- ja litsentsitasu maksmata jätmisest kahju tekkinud, sest hageja on tehtud tööde eest (hilinemisega tagantjärele) tasu saanud. Hageja ei nõua kahjuhüvitist selle eest, et tasu maksmisega viivitati.
14.3.Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutab hageja tarkvara õigusvastaselt ega seda, et hagejale oleks kahju tekkinud. Eeltoodu tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt teose kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist või esitada kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, samuti teose kasutamist keelata. VI
15.Apellatsioonkaebus rahuldatakse küll osaliselt menetluslikel põhjustel, kuid hageja nõue kostja vastu jääb rahuldamata. Sellises olukorras tuleb jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
16.Kuna maakohus ei ole hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.