lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-15512/5

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-15512/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1393
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 231 lg 2, 4Tõendamisest vabastamise alusedTSMS § 321 lg 2, 4Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtumenetluse esindajaleTsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 392 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-684

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15512

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus J. B. vastu kahjuhüvitise 1048,40 euro, viivise 26,88 euro ja alates 03.11.2023 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu, esindaja A. L. Puudutatud isik: J. B. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista J. B.lt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks kahjuhüvitis 1048,40 eurot, viivis 26,88 eurot ja alates 03.11.2023 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 407Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 613 lg 1Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
Jätta menetluskulud J. B. kanda.
4.Välja mõista J. B.lt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskuluna 410 eurot.
5.J. B.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata avaldaja vastuväide kohtu tegevusele. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Tallinna määruse

Avaldaja nõue ja põhjendused

1.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 esitas 02.11.2023 AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kohtule

avalduse J. B. vastu kahjuhüvitise 1048,40 euro, viivise 26,88 euro ja alates 03.11.2023 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avalduse kohaselt sai korteriomand asukohaga XXX 05.03.2023 veekahjustusi. Korteriomanik teatas kahjujuhtumist 07.03.2023 avaldajale (dtl 15-17). Kahjustada saanud korteri omanik S. T. selgitas välja, et veeleke sai alguse korter nr x pesumasina lekkest. Korteriomandi asukohaga xxx omanik on puudutatud isik (dtl 23). KÜ kinnitas, et kaasomandis olevad torud ei ole veekahju põhjustanud (dtl 18). Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle ning koostas vara ülevaatuse akti (dtl 19) ja pildistas korteri nähtavad kahjustused (dtl 26-58). Akti kohaselt olid korteris saanud kahjustada magamistoa lagi ja sein. Avaldaja ja kahjustada saanud korteri omaniku vahel on sõlmitud kindlustusleping nr 512305235 (dtl 11-14). Kindlustusvõtjaks on N. T.. Pooltevahelise lepingu kohaselt on korteriomaniku omavastutus 100 eurot. Korteri nr 32 remondikulud olid kokku 1148,40 eurot (dtl 20-22). Avaldaja hüvitas korteri remondikulud X OÜ-le. Omavastutuse osa 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et korteriomandile nr 32 tekitatud kahju põhjustas korterist nr x alguse saanud veekahju, esitas avaldaja 02.08.2023 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (dtl 24-25). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 16.08.2023. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja jäi oma seisukoha juurde, et kahju sai alguse korterist nr x. Korteri nr x omanik on hüvitanud S.T.le omavastutuse osa.

Puudutatud isiku seisukoht

6.Puudutatud isik ei esitanud avaldusele oma seisukohta. Kohtu seisukoht ja põhjendused
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada.
8.Kannatada saanud korteri omanik võib nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud (võlaõigusseadus (VÕS) § 115 lg 1 ning §-id 127 ja 128). Kindlustusandjale läks üle kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku vastu (VÕS § 492 lg 1).
9.Kohtupraktikas on leitud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et eriomandi omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RKTKm 2-19-9500, p 15.1). Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas avaldaja on esile toonud ja tõendanud asjaolu, et kahju lähtus puudutatu isiku eriomandi eseme piirest.
10.Avaldaja on kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud. Puudutatud isiku kohustus oli vältida teise kaasomaniku (alumise naabri) kahjustamist (veekahju) endale kuuluvas korteris. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub pesumasin. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr x. Tõendina selle kohta esitas avaldaja korteriühistu selgituse, et kaasomandis olevad torud ei ole veekahju põhjustanud. Samuti kahjustada saanud korteri omaniku kirja, milles tuuakse välja, et kahjustada saanud korteri omanik S.T. selgitas välja, et veeleke sai alguse korter nr x pesumasina lekkest ning korteri nr x omanik on hüvitanud S. T.ile omavastutuse osa (dtl 18, 65, 75). Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.

Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veeavarii korral võib vesi tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. Korteri nr x remondikulud olid kokku 1148,40 eurot. Avaldaja hüvitas korteri remondikulud X OÜ-le. Omavastutuse osa 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

11.Avaldaja esitas 02.08.2023 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 16.08.2023. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Kahjunõue on muutunud sissenõutavaks alates 17.08.2023. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista 1048,40 eurot. Avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivisenõue. Perioodil 17.08.2023 – 02.11.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis 26,88 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldajale välja mõista.
12.Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist TsMS § 367 alusel alates 03.11.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulud
13.TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.
14.Taotluse kohaselt on avaldaja kulu riigilõiv 50 eurot, mis on TsMS § 138 kohaselt põhjendatud menetluskulu ja tuleb puudutatud isikult välja mõista.
15.Ka on avaldaja põhjendatud kuluks lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Avaldajale on osutatud avaldusega seoses põhjendatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 120 eurot tund. Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab esindaja kvalifikatsioonile ja asja keerukusele.
16.Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldajale välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse. Avaldaja vastuväitest
17.06.02.2024 esitas avaldaja vastuväite kohtu tegevusele ning palub kohtul selgitada, miks käesoleval juhul ei kohaldu TSMS § 321 lg 4 ning TSMS § 321 lg 2. Kohus ei ole avaldajale edastanud puudutatud isiku vastust ega muud tõendit, millest järelduks, et puudutatud isik soovib avaldaja väiteid selgesõnaliselt vaidlustada.
18.Kohus ei nõustu avaldaja arusaamaga, et pooled ei vaidle avaldaja esile toodud asjaolude üle, kuna puudutatud isik ei ole avaldusele vastu vaielnud. TsMS § 231 lg 2 järgi faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab TsMS § 392 lg 1 p 3 järgimist kohtu poolt, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (RKTKo 01.07.2009, 3-2-1-72-09, p 12).
19.Praegusel juhul ei ole puudutatud isik avaldusele vastanud. Maakohus ei ole selgitanud puudutatud isikule, et avaldusele vastamata jätmisel loeb kohus nõude aluseks olevad asjaolud omaks võetuks TsMS § 231 lg 4 tähenduses.
20.Maakohus menetleb esitatud avaldust hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi. Hagita menetluses ei saa otse ega analoogia alusel kohaldada TsMS § 407 lg-t 1, mille järgi loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väiteid omaksvõetuks ning kohus teeb asjas tagaseljaotsuse.
21.Kohtupraktikas on selgitatud, et TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatavas hagita asjas rakendavad kohtud uurimisprintsiipi ning tagavad, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 09.03.2022 2-19-9543/48, p 18). Maakohus on selgitanud käesoleval juhul avaldajale tõendamiskoormist. Maakohtu tegevusest ei saanud jääda avaldajale muljet, et kui puudutatud isik ei vasta, siis loetakse avaldaja väited tõendatuks või et avaldajal ei ole muul põhjusel vaja oma väiteid tõendada. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja