lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-13103/63

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-13103/63
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1609
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 1, 2, 3, 7VÕS § 173 lg 1, 3Nõude üleminek seaduse aluselAÕS § 349 lg 3Hüpoteegi üleminek omanikulePankrS § 173 lg 1PankrS § 174 lg 2PankrS § 176 lg 1PankrS § 177 lg 1PankrS § 2PankrS § 6 lg 1TMS § 132Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

1.veebruar 2024. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-13103

Tsiviilasi

A K kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks Võlgnik/usaldusisik: A K (endise nimega K; isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Võlausaldajad: X AS (esindaja K R , e-post xxx) Q AS (registrikood xxx, esindaja M K, e-post xxx, xxx)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Resolutsioon

1.Rahuldada A K taotlus kohustustest vabastamiseks ja lõpetada A K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada A K (isikukood xxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.
3.Vabastada A K usaldusisiku kohustusest.
4.Avaldada teade A K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 104 lg 4Vastutus süü puhul

Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 5.12.2016. a määrusega kuulutati välja A K pankrot. 21.01.2019. a lõpetas kohus A K (endine K) pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 1 alusel ning aruande. A K pankrotimenetluses on tunnustatud X AS (endine võlausaldaja AS E K ) nõue summas 59 913,60 eurot (tingimuslik) ja Q AS nõue summas 6 476,03 (millest 4 676,03 on tingimuslik). Kohtumääruse põhjendused

1.PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.
2.PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).
3.PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas 12.01.2024. a ära võlgniku. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud.
4.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15).
5.Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on A K täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. Võlgniku ülalpidamisel oli menetluse ajal kaks alaealist last, kes käesolevaks hetkeks on kuue- ja kolmeaastane. Võlgnik viibis palgata emapuhkusel 21.01.2019-01.09.2019. Võlgnik töötas U OÜ-s kosmeetikuna sept, okt 2019. a. Septembri töötasu oli

346,12 eurot, oktoobri töötasu 358,51 eurot. Novembris 2019 a oli võlgnik palgata lapsehoolduspuhkusel. Detsembris 2019.a oli võlgniku sissetulek 260,28 eurot, jaanuaris 2020. a oli võlgniku sissetulek 424,14 eurot. Alates veebruar 2020 on võlgnik palgata lapsehoolduspuhkusel (II kd tl 9-10).

6.Võlgnik on esitanud iga-aastast aruandlust (II kd tl 9-10, 39-40, 46-48, 55-56), lepingu töötamise kohta (tl 12-16) ja pangakonto väljavõtted (II kd tl 17-20, 24-26). Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.
7.Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on võlgnik olnud lapsehoolduspuhkusel. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud kohtule tõeseid andmeid.
8.Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. Võlgnik ei ole osalenud tööjõuturul seoses väikeste laste hooldamisega, mis ei ole võlgnikule etteheidetav.
9.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 2-11-24696 p 19). Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav sissetuleku puudumine. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest.
10.Eeltoodust tulenevalt kuulub A K taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu.

11.Riigikohus on lahendis 3-2-1-152-13 selgitanud, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 järgi rahuldatud ulatuses talle üle ning sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Samamoodi läheb nõue ka VÕS § 173 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel üle, kui isik täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine, või kui isiku vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks. Nende sätete järgi läheb kolmandale isikule (pantijale) rahuldatud ulatuses üle sama nõue, st tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga (cessio legis) VÕS § 173 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 19; Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 10).
12.Käesolevas menetluses on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et AS-l E K oli ajutise halduri aruande koostamise seisuga võlaõiguslik nõue M K ja J K vastu. AS-l E K puudus võlaõiguslik nõue A K vastu. M K ja J Kga sõlmitud laenulepingu täitmist tagas hüpoteek, mis oli seatud A K omandis olevale korterile asukohaga xxx linnas (I kd tl 76). Korteriomand võõrandati käesoleva menetluse käigus hinnaga 4 930 eurot (II kd tl 37). Saadud raha on hoiustatud Tallinna notar G S deposiitkontol. Eeltoodust tulenevalt ei saa X AS-l olla võlaõiguslikku nõuet A K vastu. X AS saab oma nõuet rahuldada üksnes pandieseme müügist saadu arvelt. AÕS § 349 lg 3 alusel läheb nõue A Kle üle. Riigikohtu praktika kohaselt sõltub nõude ülemineku ulatus sellest, millises ulatuses võlausaldaja nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel rahuldati.
13.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
14.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Menetluskulude jaotus
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium