lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-122009/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-122009/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2794
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 4034 lg 13, 2, 3, 6, 7VÕS § 406Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselKAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 317 lg 1, 5Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselKAVS § 49 lg 1Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kord

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 1993/13Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutesC-147/16C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

25. jaanuar 2024.a, Tallinn

Hagihind Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

2-23-122009 OÜ Aktiva Finance Group hagi K. K. vastu krediidikonto lepingust nr KK3820537 tuleneva võlgnevuse 1444 euro, intressi 145,86 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 256,36 euro ja täiendava viivise saamiseks 2473,82 eurot

nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (OÜ Julianuse Õigusbüroo, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post xxx) Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, faktiline elukoht teadmata) Lihtmenetlus

Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi K. K.’lt vastu krediidikonto lepingust nr KK3820537 tuleneva võlgnevuse saamiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
3.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hind
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 442 lg 2Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 1 lg 4Seaduse kohaldamine
VÕS § 4062 lg 1
VÕS § 411Tarbija õigus ennetähtaegsele tagasimaksmisele
TsMS § 187

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused

1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 07.07.2023 määruse punktis 2 (dtl 163). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi nõue ja kohtu tuvastatud asjaolud
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja K. K. 09.06.2022 krediidikonto lepingu nr KK3820537, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti 31.12.2022 seisuga summas 1444 eurot. Kostja ei ole krediiti tagastanud.
5.Placet Group OÜ saatis kostjale 10.01.2023 lepingu nr KK3820537 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 25.01.2023. Lisaks nõuab hageja intressi summas 145,86 eurot, võlasissenõudmise kulu hüvitamist summas 50 eurot ja viivist 40% aastas põhivõlalt summas 1444 eurot iga viivitatud päeva eest alates 26.01.2023 kuni 06.07.2023 ning edasi kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused
7.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:

Placet Group OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 09.06.2022 krediidikonto leping nr KK3820537, mille alusel on kostja saanud laenulimiiti summas 1500 eurot (dtl 26) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 40% aastas ja krediidi kulukuse määr 48,38% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

Lepingu sõlmimise ajal (09.06.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102). Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui

kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.

Placet Group OÜ loovutanud oma krediidikonto lepingu nr KK3820537 nõude hagejale 26.01.2023 ning on sellest kostjat teavitanud 26.01.2023 teates (dtl 39).

Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidilimiidi kasutusse summas 1500 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid 66,67 eurot makseteatis nr KK3820537 alusel (dtl 32) ja 79,37 eurot makseteatis nr KK3820537 alusel (dtl 31) (vt dtl 51).

10.01.2023 on Placet Group OÜ edastatud kostjale teate laenulepingu nr KK3820537 ülesütlemise kohta ning andnud täiendava tähtaja kuni 24.01.2023 võlgnevuse tasumiseks. Juhul, kui nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasuta, siis loeb Palcet Group OÜ lepingu lõppenuks alates 25.01.2023 (dtl 38).

Hageja on edastanud kostjale meeldetuletused (dtl 85-155).

9.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.Kohus andis 23.11.2023 määrusega hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 177-178). Kohus selgitas, selleks et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt, on vajalik tuua kohtu ette konkreetsed faktilised asjaolud, mida krediidiandja on teinud, et omandada teavet, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Samuti tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad eelnimetatud asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p 3). Kohus selgitas, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, tuleks lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses (dtl 195).
10.1.Hageja kohtu määrusele ei vastanud ega omapoolseid selgitusi ei esitanud.
11.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

11.1.Riigikohus on 24.11.2023 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 18 selgitanud, et krediidiandja peab koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
11.2.Hagiavalduse õiguslikku põhjendatuse kontrollimise käigus tuleb kohtul kontrollida ka lepingu kehtivust. Seega on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest ning sel põhjusel on oluline, et hagiavalduses oleks välja toodud ka kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada lepingu kehtivust. Riigikohus on 24.11.2023 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 13jj selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb tüüptingimusi käsitleda õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud (RKTKo 3-2-1-113-11, p 62, RKTKm 3-2-1-21-17, p 23.4). Täiendavalt on Riigikohus korduvalt märkinud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse

aluseid ka omal algatusel (vt nt RKTKo 3-2-1-83-13, p 12; RKTKo 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 3-2-1-137-09, p 12).

12.Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud, mida laenuandja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise raames tegi (dtl 20): 1) krediidiandja omandas muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel 2) omandas info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest Hageja esitas tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise (dtl 40jj), krediidianalüüsi (dtl 43jj) ja laenuandja poolt analüüsitud kostja pangakonto väljavõtte (dtl 54-84).
13.Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Samuti ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik.
13.1.Hagiavalduses ega 08.05.2023 täienduses ei ole välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist. Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt oleks tarbija krediidivõimeline. Seega pole kohtul võimalik tuvastada, kas, mida ja kuidas on mingite päringute alusel kostja krediidivõimelisuse kohta tuvastatud.
13.2.Laenuandja väitel kontrollis ta kostja (tarbija) krediidivõimelisust temalt kontoväljavõtte perioodi 10.12.2021-08.06.2022 analüüsi teel, mis on kohtule esitatud (dtl 54-84).
13.2.1.Kohtu hinnangul ei ole tegemist korrektse, panga poolt väljastatud konto väljavõttega. Hageja on esitanud pdf formaadis faili, millel on tabelina kajastatud väidetavalt kostja pangakonto väljavõte. Kohtu hinnangul on panga poolt esitatud konto väljavõtet ilmselgelt muudetud ja töödeldud. Kohtul ei ole veendumust, et selles tabelis on kajastatud kogu panga poolt esitatud informatsioon või et see on üldse kostja pangakonto väljavõte. Samuti ei ole sellel kajastatud konto päeva jääke, mis pangad tavaliselt esitavad. Seega ei ole kohtu hinnangul selle tõendiga tõendatud, et hageja õiguseellane ka tegelikult kostja pangakontot kontrollis.
13.2.2.Isegi, kui seda käsitleda kostja konto väljavõttena ja seda sisuliselt analüüsida, siis kohtu hinnangul ei tõenda see, et kostja oli krediidivõimeline. Kostja sissetulek oli igakuiselt alla 800 euro töötasuna. Kostja võttis vähemalt alates veebruarist 2022 ASist ESTO eeldavalt kalleid nö kiirlaene. Kostjal olid suhteliselt kõrged kulud ilmselt eluasemele (vt 22.05.2022 makseid A, B ja KÜ XXX, seoses korteriga nr xx). Kostjale tehti pidevalt ülekandeid Clt selgitustega „söögi raha“ või „raha“, mis võib viidata sellele, et kostjal võis olla raskuseid oma sissetulekutest ära elada ning täiendava kohustuse tekitamine laenumakse, laenutasude ja intresside näol ei ole kuidagi vastutustundlik.
13.2.3.Laenuandja ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saab selle väljavõtte põhjal veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepingus kokku lepitud laenu 1500 eurot. Ei nähtu, kuidas on

laenuandja tuvastanud kostja igakuiste tulude ja kulude suuruse (dtl 45), mis ilmselgelt ei vasta esitatud väljavõttes kajastatud kulude suurusele. Seega ei ole hageja krediidianalüüs tõsiseltvõetav, kuna kajastab kostja igakuiseid kulusid ilmselgelt liiga väikestena.

14.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 23.11.2023 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja haginõuet ei selgitanud ega täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta.
14.1.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.2.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
14.3.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja väidetavast pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja teostanud lepingu alusel tagasimakseid, mille hageja õiguseellane on arvestanud nii põhinõude kui intressi katteks. Samuti on näha, et kostja laenujäägile lisandus igakuine tasu 1 euro. Kuna lepingus kokkulepitud intressimäär on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tühine ja kostja ei võlgne ka muid tasusid, siis tuleb hageja nõue uuesti välja arvestada, mis VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on hageja ülesandeks. Kuna hageja seda vaatamata kohtu nõudele teinud ei ole, on hageja nõue ebaselge ning sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Hageja ei ole nõude ümberarvestamise aluseks olevaid asjaolusid ka hagis selgelt välja toonud, mistõttu ei saa seda ka kohus ise teha.
15.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2473,82 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
18.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

19.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.11.2023, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, eposti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja