Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu
Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-20-3359
Kohtuasi
X avaldus Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskoi rajooni kohtu 31.08.2018 otsuse Eesti Vabariigis tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.12.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (sünniaeg XX.XX.XXXX, aadress XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX)
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Rahuldada Y määruskaebus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 22.12.2020 määrus osas, millega maakohus rahuldas X avalduse, samuti menetluskulusid puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata X avaldus Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskoi rajooni kohtu 31.08.2018 asjas nr 487/3126/18 tehtud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.2.Jätta rahuldamata X avaldus Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskoi rajooni kohtu 31.08.2018 asjas nr 487/3126/18 tehtud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
5.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2-20-3359 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule ühe kuu jooksul alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.03.2020 saabus Harju Maakohtule Justiitsministeeriumi kaudu X (avaldaja) avaldus Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskoi rajooni kohtu 31.08.2018 asjas nr 487/3126/18 tehtud tagaseljaotsuse (kohtulahend, tagaseljaotsus) Eestis tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Kohtulahendiga mõisteti Ylt (puudutatud isik) avaldaja, kes on puudutatud isiku poeg, kasuks välja elatis suuruses 1⁄4 kõikidest tululiikidest kuus alates 23.05.2018 kuni õppetähtaja lõppemiseni, s.o 30.06.2019. Ukraina kohtu kinnituse kohaselt jõustus kohtuotsus 05.10.2018 ja kuulub täitmisele. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus võttis 22.12.2020 määrusega avalduse menetlusse, rahuldas avalduse ning tunnustas kohtulahendit ja tunnistas selle Eestis täidetavaks (maakohus märkis määruses Ukraina kohtu nimena Nikolajevi linna Zavodskoi rajooni kohus). Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastavad avaldus ja selle lisad seaduses sätestatud nõuetele ning esitatud dokumentide põhjal on täidetud välisriigi lahendi täidetavaks tunnistamise eeldused. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et esineks mõni kohtulahendi tunnustamist välistav asjaolu. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Määruskaebuse ja selle täienduste kohaselt elab puudutatud isik alates 2010. aastast Eestis. Talle ei toimetatud kätte avaldaja Ukraina kohtule esitatud hagi koos lisadega. Avaldaja märkis Ukraina kohtule esitatud hagis puudutatud isiku aadressina Ukraina aadressi, kuhu püüti dokumente kätte toimetada. Kuna puudutatud isik ei ela juba pikemat aega avaldaja märgitud aadressil, siis tegi Ukraina kohus tagaseljaotsuse ilma, et puudutatud isik oleks saanud kohtumenetlusest osa võtta. Puudutatud isik esitas 27.07.2021 Ukraina kohtule avalduse elatise vaidluses menetluse ennistamiseks. Kohtulahendi Eestis täitmine ei ole samuti võimalik seetõttu, et puudutatud isik täitis kohtulahendi täielikult Ukrainas.
4.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.
2-20-3359
Menetluse edasine käik
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus rahuldas avalduse, samuti menetluskulusid puudutavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja avalduse Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskoi rajooni kohtu 31.08.2018 asjas nr 487/3126/18 tehtud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel. Puudutatud isiku määruskaebuse sisust võib aru saada, et ta ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega avaldaja avaldus võeti menetlusse (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). TsMS § 372 koosmõjus § 477 lg-ga 1 ei näe ka ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus võttis avalduse menetlusse.
7.Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalised on esitanud määruskaebemenetluses uusi tõendeid, mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav ja ringkonnakohus võtab tõendid vastu.
8.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldaja kasuks tehtud Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskoi rajooni kohtu 31.08.2018 tagaseljaotsust saab tunnustada ja Eestis täitmisele lubada. Viidatud kohtulahendi järgi on kohustatud isikuks puudutatud isik.
9.Ukraina kohtu lahendi tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel tuleb lähtuda Ukrainaga sõlmitud õigusabilepingust (õigusabileping). Tulenevalt õigusabilepingu art 40 lg-st 1 tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused on sätestatud arts 43. Viidatud art p 1 järgi võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda juhul, kui kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Kohtulahendi tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest on võimalik keelduda ka õigusabilepingu art 18 (koostoimes art-ga 3) alusel juhul, kui tunnustamine või täidetavaks tunnistamine on vastuolus Eesti seadusandluse põhiprintsiipidega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.
10.Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud õigusabilepingu järgi, kas esineb aluseid Ukraina kohtu lahendi Eestis täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks.
11.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et esineb alus Ukraina kohtu lahendi Eestis tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks.
11.1.Puudutatud isik ei osalenud menetluses, kuna talle püüti kohtuasja materjale kätte toimetada Ukrainas, aga tema elukoht oli sel ajal Eestis. 31.08.2018 tehtud tagaseljaotsuse
2-20-3359 sissejuhatuses on märgitud puudutatud isiku registreeritud elukohana aadress XXX, Ukraina (tl-d 3–4). Sama aadress on märgitud otsuses ka avaldaja aadressiks. Avaldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt üritas Ukraina kohus puudutatud isikule dokumente kätte toimetada viidatud Ukrainas asuval aadressil, kuid saadetud dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu (tl 7 ja pöördel). Asjas esitatu kohaselt ei elanud puudutatud isik Ukraina kohtumenetluse ajal viidatud Ukrainas asuval aadressil, vaid Eestis. Puudutatud isik selgitas, et ta elab alates 2010. aastast Eestis. Avaldaja 21.05.2018 Ukraina kohtule esitatud avaldusest (tl-d 25–27) ilmneb, et ka avaldaja teadis ja tõi Ukraina kohtule esile, et puudutatud isik elab Eestis. Asjaolu, et puudutatud isiku elukoht asub Eestis, on samuti märkinud Ukraina kohus 31.08.2018 tehtud tagaseljaotsuse põhjendustes (tl-d 3–4).
11.2.Avaldaja esitas Ukraina kohtu selgituse, milles Ukraina kohus leiab, et puudutatud isikut teavitati kohtumenetlusest nõuetekohaselt, viidates sellele, et hoiuperioodi lõpus on ümbrik suunamärgiga ja tagasi (tl-d 34–35). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kinnitus ei välista kohtuotsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumist. Asjas esitatu kohaselt ei püütud puudutatud isikule dokumente Eestis kätte toimetada, kuigi oli teada, et puudutatud isik elab Eestis. Õigusabilepingu alusel oleks olnud võimalik pöörduda pädeva ametiasutuse poole palvega toimetada menetlusdokumendid puudutatud isikule Eestis kätte (art-d 3 ja 9). Kohtu ette toodud asjaoludest järeldub, et puudutatud isik ei saanud tegelikkuses menetlusest teada ega pidanud mõistlikult sellest teada saama, mistõttu ei olnud talle tagatud võimalust menetluses osaleda. Seetõttu esineb õigusabilepingust tulenev alus kohtuotsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks.
11.3.Puudutatud isik kasutas võimalust kohtulahendit, mille täidetavaks tunnistamist taotletakse, Ukrainas vaidlustada. Riigikohus on asunud seisukohale, et sarnaselt TsMS § 620 lg 1 p-ga 2 saab ka õigusabilepingute puhul kohtuotsuseid tunnustada ja anda luba nende täitmiseks juhul, kui kostja ei ole tagaselja tehtud otsust vaidlustanud, kuigi tal oli selleks võimalus (RKTKm 11.01.2011, 3-2-1-141-10, p 12). Õiguskirjanduses on põhjendatud viidatud käsitlust sellega, et kui isik saab rikkumise kõrvaldamiseks kohtulahendi välisriigis edasi kaevata ning ta seda ei tee, ei ole põhjust anda talle kohtulahendi tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumise kaudu Eestis õiguskaitset (TsMS komm (2018), § 620, p 3.2.3). Asjas on esile toodud, et puudutatud isik vaidlustas Ukrainas vaidlusaluse tagaseljaotsuse, kuid ebaõnnestunult. Seega on puudutatud isikul võimalik tugineda sellele, et talle ei toimetatud tagaseljaotsuse tegemise eelselt menetlusdokumente kätte.
11.4.Kuna menetlusdokumente puudutatud isikule Eestisse ei saadetud ning puudutatud isikul ei olnud tegelikku võimalust tagaseljaotsuse tegemise eelselt menetluses osaleda, siis tuleb vaidlusaluse tagaseljaotsuse Eestis tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest õigusabilepingu alusel keelduda. Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse avalduse rahuldamist puudutavas osas ning jätab uue määrusega avalduse rahuldamata.
12.Puudutatud isik on väitnud, et ta on vaidlusaluse tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise Ukrainas tasunud. Ringkonnakohus märgib, et kuna määruskaebus rahuldatakse ülaltoodud põhjustel, siis ei ole vaja kohtul selles küsimuses seisukohta võtta ega hinnata, kas see mõjutaks kohtuotsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Avaldaja on ringkonnakohtu menetluses viidanud ka elatise otsusele, mis on tehtud teises poolte vahelises vaidluses, kuid ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas käsitletakse üksnes 31.08.2018 tagaseljaotsuse (asi nr 487/3126/18) tunnustamise küsimust.
2-20-3359
13.Ringkonnakohus ei nõua menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebemenetluses esitatud võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite eestikeelseid tõlkeid. Menetlusosalised ei ole teineteise võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmisele vastu vaielnud. Õigusabilepingu art 41 lg-s 4 nimetatud dokumentide tõlked on esitatud.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja soovis elatise otsuse täitmist ning ei ole alust arvata, et avaldaja oleks pöördunud kohtusse pahatahtlikult. Kuivõrd menetlusosalistel ei ole olnud lepingulisi esindajaid, ei ole neil ka õigusabikulusid tekkinud. Menetluskulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
15.Määruse peale, millega välisriigi kohtulahend jäeti täidetavaks tunnistamata või täidetavaks tunnistamine tühistati, võib esitada määruskaebuse avaldaja. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest (TsMS § 625 lg-d 1 ja 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.