Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik RxxxxxJxxxxxxx esitas 23.08.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik tegeleb ettevõtlusega, tema sissetulek on tulu ettevõtlusest umbes 800 eurot kuus, samasuured on ka väljaminekud. Võlgniku lapsed on täisealised ja ülalpeetavaid ei ole. Võlgnikul on täitmata rahalisi kohustusi umbes 108000 euro ulatuses üheteistkümne võlausaldaja ees, kuid võlgnik ei ole nõus Maksu- ja Tolliameti nõudega tema vastu. Võlgnik on varana välja toonud ühe kinnisasja (hinnanguline väärtus 89000 eurot), kaks sõidukit ja muu väärtusliku varana erinevaid kodumasinaid ja seadmeid. Võlgnik hindab oma vara väärtuse umbes 91 000 eurole. Võlgnik on ostnud vana talu Citadele Bank AS laenuga, mille elamiskõlblikuks tegemine osutus üle jõu käivaks. See tõi kaasa ka pere lagunemise. On võtnud väiksemaid laene talu arendamiseks, kasutanud tuttavate laenuabi. Maksu- ja Tolliameti nõue on võlgniku väitel üllatus, võlgnik arvab, et see ei saa tema isiklik võlg olla. Rxxxx Jxxxxxxx on pidanud läbirääkimisi MTA-ga võla ajatamiseks, kuid igakuiselt nõutav maksukohustus 706 eurot on liiga suur. Võlgnik soovib võetud kohustused likvideerida. Võlgnik soovib pankrotimenetluse algatamist. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus võttis 08.09.2023. a määrusega Rxxxx Jxxxxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Einar Vallandi. Usaldusisik Einar Vallandi esitas 01.11.2023. a kohtule usaldusisiku aruande. Võlgnik on abielus olnud kahel korral. Ühisvara puudub. Alates 12.07.2021. a on võlgniku omandina liiklusregistris sõiduauto Subaru Legacy (2005. a). Sõiduk on registrist 06.09.023. a ajutiselt kustutatud. Kehtiv tehnoülevaatus puudub. Sõiduki asukoht on võlgnikule teadmata. Alates 14.10.2019. a on võlgnik kantud liiklusregistrisse ALD Automative OÜ-le kuuluva sõiduki Honda Civic 4DR (2019. a) kasutajana. Alates 10.03.2022. a on Rxxxx Jxxxxxxx kantud kinnistusraamatusse xxxxx maakonnas, xxxxxx vallas,xxxxxxx külas asuva 15 414 m2 suuruse elamumaa (registriosa nr 183038) omanikuna. Ostuhind oli 69 000 eurot. Citadele banka AS kasuks on kinnisasjale seatud hüpoteek summas 58 500 eurot (45 000 ostuhinnast tasuti pangalt saadud laenu arvel). Võlgnikule on kuulunud kohustusliku pensionifondi osakuid (väärtusega 1304,31 eurot), kuid need on tagasi võetud ning võlgnikule 2021. a mais välja makstud. Muu vara puudub. Kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses on Bondora AS-i nõue 4083,55 eurot ja lisanduva viivise sissenõudmiseks. Kohtutäituri tasu on 396 eurot. Võlgnikul on arvelduskontod Coop Pank AS-is, Swedbank AS-is ning Citadele banka AS Eesti filiaalis. Võlgniku enda kinnitusel on tal arvelduskontod olnud ka Poolas ja Soomes, kuid need on praeguseks suletud. Kinnisasja väärtuseks on hinnatud 77 000 eurot. Võlgnik on kinnistut parendanud. Võlgnikule kuulub Awareness Consulting OÜ (registrikood nr 14957138) osa nimiväärtusega 1250 eurot, mis moodustab 50% osakapitalist. Alates 11.05.2023. a kuuluvad osaühingu juhatusse võlgnik ning tema tütar. Osakapital on osanike poolt tasumata. Osaühing on tulu teeninud Amway toodete turustamisega. 2023. a on käive märgatavalt vähenenud. Osaühingul on maksuvõlg üle 1000 euro.

Võlgnikul on kohustusi kokku summas 108 811,86 eurot, sh hüpoteegiga tagatud laenu tagastamise nõue summas 42 799,92 eurot. Usaldusisik ei ole välja arvutanud jooksvate kõrvalkohustuste suurust. Võlgniku teadaoleva vara väärtuse arvel ei ole võimalik täita kõiki teadaolevaid kohustusi. Tõenäoliselt ei suuda võlgnik ettenähtavas tulevikus teenida sellist töötasu, et selle arvel tasuda võlad. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik soovib tema pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud aastaid tagasi Poola Vabariigis ettevõtlusega tegeledes täitmata jäänud maksukohustus ja sellele lisanduva intressinõude ilmsikstulek 2023. a. Teiseks põhjuseks on ebaõnnestunud kinnisvaratehing. Kinnistu soetamine ei olnud vajalik ning kinnisasi oli oodatust halvemas seisukorras. Võlgnik võttis laene kinnistu parendamiseks. Võetud laenude maht ei olnud kooskõlas tema tule teenimise võimega. Seega makseraskused tekkisid ebapiisavalt läbimõeldud valikute tõttu. Kohtuistungil 06.12.2023 andis võlgnik seletuse, et tema töö sisuks Awareness Consulting OÜ-s on inimeste koolitamine nende teadmiste laiendamise kaudu. Ka ta ise õpib aastast 2004 erinevatel interneti kaudu kättesaadavatel koolitustel. Alates septembrist 2021 õpib Ukraina Teaduste Akadeemia kaudu toimuval koolitusel. Äriühingust Awareness Consulting OÜ on ta seni saanud juhatuse liikme tasu. Praeguse maksejõuetusmenetluse käigus on ta saanud aru oma valedest otsustest ja valikutest. Usaldusisiku hinnanguga, et sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, on võlgnik nõus. Talle on selgitatud kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tema kohustusi selles. Ta soovib kohustustest vabastamise menetluses osaleda. Võlgnik elab üüripinnal tähtajatu üürilepingu alusel. Ta soovib Awareness Consulting OÜ-s edasi töötada, kuid ei ole teada, milline tema töötasu saab lähiajal olema. Mingit muud töötamise väljavaadet võlgnik enda jaoks ei näe. Usaldusisik jäi aruandes esitatud asjaolude ja hinnangu juurde. Võlgniku sissetulekuga arvestamine ei ole ilmselt põhjendatud. Pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada maksunõude tekkimise asjaolud. Kinnisasja müümine võib kujuneda ajakulukaks.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti

ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Rxxxx Jxxxxxxxxon nõus pankrotimenetlusega. Usaldusisik jääb aruandes esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et välja tuleks kuulutada Rxxxx xxxxxxxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on Võlgnikul on kohustusi kokku summas 108 811,86 eurot, sh hüpoteegiga tagatud laenu tagastamise nõue summas 42 799,92 eurot. Alates 10.03.2022. a on Rxxxx Jxxxxxxx kantud kinnistusraamatusse xxxxx maakonnas, xxxxxx vallas, xxxxxx külas asuva 15 414 m2 suuruse elamumaa (registriosa nr 183038) omanikuna. Ostuhind oli 69 000 eurot. Citadele banka AS kasuks on kinnisasjale seatud hüpoteek summas 58 500 eurot (45 000 ostuhinnast tasuti pangalt saadud laenu arvel). Kinnisasja väärtuseks on hinnatud 77 000 eurot. Võlgnikule kuulub Awereness Consulting OÜ (registrikood nr 14957138) osa nimiväärtusega 1250 eurot, mis moodustab 50% osakapitalist. Alates 11.05.2023. a kuuluvad osaühingu juhatusse võlgnik ning tema tütar. Osakapital on osanike poolt tasumata. Osaühing on tulu teeninud Amway toodete turustamisega. 2023. a on käive märgatavalt vähenenud. Osaühingul on maksuvõlg üle 1000 euro. Ette ei ole teada, kui suurt sissetulekut võlgnik tulevikus teenib ja võlgniku sissetulekuga ei saa arvestada. Kohus loeb tuvastatuks, et Rxxxx Jxxxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Einar Vallandi andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Rxxxx Jxxxxxxxx pankroti välja 14.detsembril 2023. kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Einar Vallandi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 03.01.2024. a algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevat, s.t. kohustust töötada ja saada sissetulekut, millest panustada võlausaldajate nõuete täitmisesse. Ehkki võlgnik kohtuistungil ei näinud muid töötamisvõimalusi kui töötamine tema enda osalusega osaühingus, tuleb võlgnikul analüüsida oma sissetuleku saamise võimalusi ja põhjendatuse korral vahetada tööandjat. Samas on võlgnikul võimalik ka tema enda osalusega Awareness Consulting OÜ tulusalt tööle rakendada ja teenida tulu, mida panustada kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.12.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

• •

• •

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usalduslikule Einar Vallandile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Einar Vallandi esitas 01.11.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 8 töötunni eest määraga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks summas 160 eurot. Kokku 960 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Õigusbüroo Faktootum arvelduskontole. Kohus peab usaldusisiku ajakulu selles menetluses põhjendatuks ja kooskõlas olevaks menetluse mahuga. Samuti ei ole alust vastu vaielda rakendatud tunnitasule.

Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa lõikes 5 ettenähtud piirmäära. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Kohus määrab usaldusisiku tasu lähtudes ajakulust 8 tundi ehk 800 eurot, lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot. Usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata pankrotivarast PankrS § 150 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.