lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-143218/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-143218/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1576
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 6ViivisTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 30Võlatunnistus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

14.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-143218

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi E O J vastu raha saamiseks

Tsiviilasja hind

4 214,39 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepingulised esindajad: A K ja A Ž Kostja E O J (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg või kirjalik menetlus menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumine.
4.Toimetada E O Jle kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 4034
VÕS § 421Sätete kohustuslikkus

2-22-143218 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav osa

1.Osaühing Aktiva Finants esitas 07.02.2023 hagi E O J vastu, milles taotleb: mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg 3152,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 313,76 eurot ja viisis alates 8.02.2023 kuni põhinõude 2758,33 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja 03.06.2022 sõlmitud võlatunnistus 270880. Võlatunnistusega kostja kinnitas, et võlgneb hagejale kokku 3202,66 eurot, millest põhisumma on 2828,33 eurot, viivis 135,32 eurot, kahjuhüvitis 50 eurot, intress 189,01 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama maksegraafiku alusel. Viivise määraks on 0,065% põhivõlalt päevas. Pooled leppisid kokku, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid.
2.Kohus jättis hagiavalduse 01.03.2023 määrusega käiguta. Kohtu hinnangul võis poolte sõlmitud võlatunnistusele eelneda tarbijakrediidi leping, mistõttu kohustus hageja täpsustama hagiavaldust asjaoludega ja tõenditega, mille alusel saaks kohus kontrollida tarbijakrediidi lepingus tühisuse aluste puudumist. Kohus palus mh täpsustada krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, välja tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised, selgelt esitada põhi- ja intressinõude kujunemise asjaolud. Kohus hoiatas, et juhul kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid välja toodud, võib kohus jätta hagi hiljem rahuldamata.
3.13.03.2023 selgitas hageja, et pooled on sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses ja asus seisukohale, et hageja ei ole kohustatud konstitutiivse võlatunnistuse alusel tunnustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid ja asjaolusid peale võlatunnistuse. Hageja täpsustas, et tema majandus- ja kutsetegevuseks ei ole tarbijale krediidi andmine, mistõttu ei ole tarbijakrediidi sätted asjakohased. Hageja kinnitas, et võlatunnistuse sõlmimisel ei väljastanud võlausaldaja laenu - tegemist oli laenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse ajatamisega.

Kohus võttis 15.03.2023 hagi menetlusse. Kostja jättis hagiavaldusele vastamata.

5.16.08.2023 esitas kohus hagejale selgitused võlatunnistusega seotud menetluse osas. Kohus selgitas, et asja lahendamisel peab kohus kindlaks tegema millist liiki võlatunnistuse alusel on nõue esitatud – kas õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus, deklaratiivne võlatunnistus või konstitutiivne võlatunnistus. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. Võlatunnistus ei tohi olla vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega. Kohus märkis, et kui hageja ei too esile võlatunnistuse sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid, ei pruugi nõude rahuldamise eeldused olla täidetud ning kohus võib jätta hagi rahuldamata. Kohus määras hagiavalduse täpsustamiseks tähtaja.
6.Hageja esitas 28.08.2023 seisukoha, milles jäi eelnevalt esitatud seisukohtadele ning leidis, et isegi juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel, siis ei ole ükski võlatunnistuses olev punkt vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega. Hageja ei nõua viivist kõrvalnõuetelt ehk hageja viivise nõue ei ole vastuolus VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud keeluga.
7.27.09.2023 selgitas kohus uuesti võlatunnistusest tulenevate nõuete lahendamist ja seda et kui võlatunnistuse sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid ei ole esitatud või neid ei ole esitatud piisavalt, hindamaks poolte tegelikku tahet võlatunnistuse sõlmimisel, ei pruugi nõude rahuldamise eeldused olla täidetud ning hagi võib jääda osaliselt või täielikult rahuldamata. Kohus väljendas seisukohta, et kohtu

2-22-143218 esialgsel hinnangul eelnes võlatunnistusele tarbijakrediidileping. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisele kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Nõukogu direktiiv nr 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja direktiiv nr 2008/48 vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta. Kohus leidis, et hagejal on mõistlik esitada tõenditega seotud asjaolud, millest saaks järeldada mh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitada kohtule ka alternatiivne võlgnevuse kujunemise kalkulatsioon juhindudes VÕS § 4034 lg-st 7. Põhjendav osa

8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 03.06.2022 kokkuleppe 270880, millega kostja tunnistab hageja ees võlgnevust 3338,70 eurot, mis koosneb põhisummast 2828,33 eurot, viivisest 135,32 eurot, kahjuhüvitisest 50 eurot ja intressist 189,01 eurot (dtl 35). Leping vastab VÕS § 30 lg-le 1, mille kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
10.Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse, millest tulenevalt hageja ei ole kohustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid ja asjaolusid peale võlatunnistuse enda. Kohus tuvastab, et „Võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe tingimused“ leping 270880 on sõlmitud kahepoolselt ja sisaldab mõlema poole kohustusi, sh viivise määra, maksegraafikut ja hageja kohustust hoiduda lepingu täitmise perioodil toimingutest võlgnevuse sisse nõudmiseks (dtl 34-36). Seega on tegemist tehingulise võlatunnistusega ja poolte sooviga siduda end lepinguõiguslike tagajärgedega. Võlatunnistuse (nii konstitutiivse kui ka deklaratiivse) kehtivuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtul on poolte esile toodud asjaoludest lähtudes kohustus omal algatusel kontrollida, kas võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel või mitte, kas võlatunnistust sisaldavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad (vt nt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-13, p 10; 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-14, p 14). Kohus on 27.09.2023 dokumendis hagejale selgitanud, et nõude rahuldamise eelduseks nii konstitutiivse kui deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimise korral on võlatunnistuse sõlmimise täpsemate asjaolude esiletoomine, mille alusel saaks kohus hinnata poolte tegelikku tahet võlatunnistuse sõlmimisel. Lisaks kohus hindab kas võlatunnistus (nii deklaratiivne kui ka konstitutiivne) on vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega, sest näiteks tulenevalt VÕS § 421 on VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, selgitusi ega tõendeid võlatunnistuse sõlmimisele eelnevatest lepingueelsetest läbirääkimistest. Seega tuleb eeldada, et võlatunnistus on sõlmitud kostja suhtes tüüptingimustel. Eelnevalt on hageja 13.03.2023 menetlusdokumendi p 2.2.4 selgitanud, et tegemist oli laenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse ajatamisega (dtl 53). Hageja selgitust toetab võlatunnistus, milles pooled on

2-22-143218 kinnitanud võlatunnistuse andmise päeva seisuga võlgnevuse, sh intressi suurust ja on kokku leppinud võlgnevuse tasumises vastavalt maksegraafikule (dtl 35). Võlatunnistuses on võlgnik nõustunud sellega, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Samuti on võlgnik nõustunud, et võlatunnistuse andmisel saab võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale võlatunnistuse (dtl 35). Eelnevast tulenevalt kohus tuvastab, et poolte sõlmitud võlatunnistus põhineb laenu- või krediidi lepingul ning on suunatud võlgniku laenu- või krediidilepingust tuleneva kohustuse osas vastuväidetest loobumisele. Kohtu hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.

11.VÕS § 421 sätestab, et VÕS 22. peatüki 2 jaos (tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud) sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vaata ka RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Hagi aluseks oleva lepingu (sh laenu- või kredidiidilepingu) tühisuse aluseks olevate asjaolude puudumise välistamiseks on kohus teinud hagejale ettepaneku hagiavaldust täpsustada. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvale selgitusele esitanud võlatunnistusele eelnenud laenu- või krediidilepingu sõlmimise täpsemaid asjaolusid ega asjaolusid kinnitavaid tõendeid, muutes võlatunnistuse ja sellele eelnenud lepingu kehtivuse kontrollimise võimatuks. Seega on hageja, tuginedes enda valitud õiguslikule positsioonile, jätnud hagi rahuldamise eeldused täitmata. Kohus selgitab, et poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7).
12.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagiavaldus ei ole ilma võlatunnistusele eelnenud laenu- või krediidilepingu täpsemate asjaolude esitamiseta õiguslikult põhjendatud, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
13.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise.
14.Kostja ei ole menetlusdokumente avanud e-toimikus. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole menetlusdokumentide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetab kohus kostjale kohtuotsuse kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja