lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-135579/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-135579/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1983
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 4034 lg 1, 13, 3, 6VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401KrediidivahenduslepingTsMS § 314Menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisegaTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselKAVS § 49 lg 3Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kordTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 1993/13Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutesC-154/15C-147/16C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2023, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-135579

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4080,42 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ, registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Dmitri Santašev, e-posti aadress: xxx Kostja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Kirjalikus menetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta OK Incure OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse nõudes, rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
VÕS § 1 lg 6Seaduse kohaldamine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 408 lg 2Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 30.03.2016 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr xxxxxxxx, mille järgi kasutas kostja limiiti kuni 3 000 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitas kostja elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab kostjat otsusest SMS-i teel. Krediidikonto on kostjale avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Juhul, kui kostja täidab lepingut korrektselt võimaldatakse talle limiidi tõstmist, mida antud olukorras tehti, so 16.04.2019 (lepingu nr xxxxxxxx), 29.10.2020 (lepingu nr xxxxxxxx). Tegemist ei ole uute lepingute sõlmimisega, vaid lepingute muutmisega, mille käigus muudeti lepingu number, tõsteti krediidikonto limiite ning arvestati intressimäära, mis on sätestatud lepingute personaalsetes ja üldtingimustes (vt lepingu nr xxxxxxxx punkt 17.2). Nõude põhjendamisel ja kujundamisel lähtus hageja viimase lepingu muutmisest. Krediidikontolepingu nr xxxxxxxx krediidilimiit oli kuni 3500 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 24 % aastas. Krediidi kulukuse määr oli 27,24% aastas, mis oli arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul või minimaalse kuumakse arvutamise perioodi jooksul, kui see on lühem kui 12 kuud, intressimäär oli 24 % aastas; igakuine kontohaldustasu oli 0 eurot. Tulenevalt lepingu tingimustest võrdus viivisemäär intressiga ning viivisemäär oli 24 % aastas. Krediidiandja tegi kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 30.03.2016 kuni 08.03.2023 kogu summas 11 734,12 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis tasumata märts (summas 101,62 eurot; maksetähtaeg 15.03.2023), aprill (summas 100,46 eurot; maksetähtaeg 17.04.2023) ja mai (summas 100,46 eurot; maksetähtaeg 16.05.2023) osamaksed. Vastavalt lepingu punktile 11.1. peab kostja maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kostjale saadetud arvetele. Krediidiandja saatis 17.05.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt oli teate saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 304,87 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool märgitud võlgnevuse tasumiseks, so 06.06.2023. Krediidiandja hoiatas kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kostja ei tasunud võlgnevust ja leping öeldi üles 07.06.2023. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude OK Incure OÜ-le. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 21.2 loetakse teade kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu või 5 (viie) kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral ja 1 (ühe) kalendripäeva jooksul e-postiga, Iseteenindussüsteemi või Äpi kaudu saatmise korral. Vastavalt krediidiandja poolt edastatud laekumiste arvestusele (hagi lisa 8) sai kostja krediiti kogusummas 11 734,12 eurot. Kostja tasus krediidisumma katteks 8 234,12 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 07.03.2023 summas 21,19 eurot, mis oli arvestatud veebruarikuu osamakse katteks. Hageja märkis, et 08.03.2023 võttis kostja uuesti krediiti summas 21,19 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest oli kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 3 500 eurot (11 734,12 – 8 234,12). Vastavalt lepingu nr xxxxxxxx punktile 13.2.1 arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 24 % aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 3 500 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja

arvutas tasumata intressi alates viimasest raha kasutusele võtmisest kostja poolt, so 08.03.2023. Intressimäär on 24% aastas, krediidijääk 3500 eurot, intressiperioodiks on 09.03.2023 kuni 06.06.2023 (lepingu ülesütlemiseni), intressinõue on 207,12 eurot. Hageja arvestas viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 07.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.10.2023 intressiga võrdses määras. Kostja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on summas 338,30 eurot (põhinõudelt 3500 eurot, viivisemäär 24% aastas, periood 07.06.2023 kuni 31.10.2023). Vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 tuginevalt on sissenõudmiskulud 35 eurot (sissenõudmiskulud koosnevad järgnevast: nõudekiri 07.06.2023 – 0 eurot; pretensioon 14.06.2023 – 25 eurot; hagihoiatus 21.06.2023 – 5 eurot; meeldetuletus 27.06.2023 – 5 eurot, kokku 35 eurot). Hagiavalduse p-is 12 viitas hageja VÕS § 4034 lg 1, lg 3 ja KAVS § 49 lg 3 p 3. Kokkuvõtvalt palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 3500 eurot, intressivõlgnevus 207,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 338,30 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista menetluskulud summas 490 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni (dtl 30-37). Kostja vastuväited

2.02.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus (dtl 148-151) ja hagimaterjalid on kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatud 17.11.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 07.12.2023 hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja nõue tuleneb kostja ja IPF Digital AS vahel 30.03.2016, 16.04.2019 ja 29.10.2020 sõlmitud krediidikonto lepingutest nr xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx-1 (dtl 38-105, sh lepingud, üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed). Kuna IPF Digital AS sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
5.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05. 03.2020 otsus asjas nr C679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal ehk nõude loovutusest tulenevalt antud juhul hagejal.
6.13.10.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Kohus selgitas hagejale, et kui kostja sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama, tuli hagejal välja tuua asjaolud, millest nähtub, et kostja sai krediidisumma kätte või hakkas krediiti kasutama (nt kuhu ja mis summas raha kanti) (VÕS § 408 lg 2). Seega tuli hagejal hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et rahasumma on kostja käsutusse antud (nt maksekorraldus/pangakontoväljavõte) ja hageja on eeltoodu osas oma kohustuse täitnud (VÕS § 401). Ühtlasi selgitas kohus hagejale, et krediidisumma üleandmise tõendamata jätmine võib olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks (dtl 2528).

7.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab kostjalt nõudma krediidilepingu sõlmimise eelselt pangakontoväljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika), mida antud juhul tehtud ei ole. Viidatud lahendi p-s 55 on Tallinna Ringkonnakohus osundanud, et: „Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 218-977, punkt 43). Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“.
8.Hageja ei ole 13.10.2023 puuduste määruses osundatult esitanud hagis andmeid ega tõendeid (VÕS § 4034 lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
10.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 tsiviilasjas nr 2-22-147995 otsuse punktis 12.2 osundanud, et: „Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka ringkonnakohus“.

Kuivõrd krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevalt tagasimaksete uuesti määramist (kohus on 13.10.2023 puuduste määruses ümberarvestuse tegemise võimaluse hagejale andnud, mh ei saa kohus omal algatusel ümberarvestust teha). Kohus peab vajalikuks märkida, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse tagasimaksed põhinõude katteks. Hagi lisa 8 (laekumiste arvestus, dtl 125133) nähtuvalt on kostja teinud tagasimakseid summas 14 050,68 eurot (dtl 127) ning krediiti on kokku väljastatud summas 11 734, 12 eurot (dtl 127), millest tulenevalt ei ole kostjal hageja ees hagis märgitult põhivõlgnevust summas 3500 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata.

11.Kohus selgitab, et kui kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa ta teha tagaseljaotsust TsMS § 407 lg 1 alusel ja peab tegema sisulise otsuse. Tagaseljaotsusega ei saa TsMS § 407 lg 1 alusel jätta hagi rahuldamata (vt Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-23-116306, p 6).
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja