lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-2140/16

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-2140/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1716
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 38 lg 7Juriidilise isiku organi otsuse kehtetusKrtS § 17 lg 2Korteriühistu põhikiriMTÜS § 241TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 368 lg 1Tuvastushagi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-2140/14Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas16.10.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-24-3665/27Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-23-2140

Tsiviilasi

Arvo Ämariku, Ilme Ämariku, Vaike Nilbe, Salli Karpatsi, Arvi Karpatsi, Ulvi Pechteri, Karin Tuuri, Remida Aasamäe ja Rene Valneri avaldus XXX korteriühistu 16.04.2019 üldkoosolekul vastu võetud põhikirja punktide 4.2.6.5 4.2.6.8 kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudes ning XXX korteriühistu 22.12.2022 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arvo Ämariku, Ilme Ämariku, Vaike Nilbe, Salli Karpatsi, Arvi Karpatsi, Ulvi Pechteri, Karin Tuuri, Remida Aasamäe ja Rene Valneri määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Avaldajad:

1.Arvo Ämarik (isikukood XXXXXXXXXXXX);
2.Ilme Ämarik (isikukood XXXXXXXXXXXX);
3.Vaike Nilbe (isikukood XXXXXXXXXXXX);
4.Salli Karpats (isikukood XXXXXXXXXXXX);
5.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 429 lg 1Hagist loobumine
TsMS § 433Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse peale
TsMS § 440Hagi õigeksvõtmine
TsMS § 456Kohtuotsuse jõustumine
Arvi Karpats (isikukood XXXXXXXXXXXX);
6.Ulvi Pechter (isikukood XXXXXXXXXXXX);
7.Karin Tuur (isikukood XXXXXXXXXXXX);
8.Remida Aasamäe (isikukood XXXXXXXXXXXX);
9.Rene Valner (isikukood XXXXXXXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja Aet Sepman

esindajad

Puudutatud isik XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Marit Seesmaa

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-2140 muutmata.
2.Jätta rahuldamata avaldajate taotlus võtta tagasi 25. septembril 2023. a maakohtu istungil esitatud nõudest loobumise taotlus.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.
5.Mõista Arvo Ämarikult, Ilme Ämarikult, Vaike Nilbelt, Salli Karpatsilt, Arvi Karpatsilt, Ulvi Pechterilt, Karin Tuurilt, Remida Aasamäelt ja Rene Valnerilt solidaarselt XXX korteriühistu menetluskulu hüvitiseks välja 554 eurot 20 senti.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Arvo Ämarik, Ilme Ämarik, Vaike Nilbe, Salli Karpats, Arvi Karpats, Ulvi Pechter, Karin Tuur, Remida Aasamäe ja Rene Valner (avaldajad) esitasid Tartu maakohtule avalduse
16.aprillil 2019 toimunud XXX korteriühistu (KÜ; puudutatud isik) üldkoosolekul vastu võetud põhikirja punktide 4.2.6.5, 4.2.6.6, 4.2.6.7 ja 4.2.6.8 kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt nimetatud punktide tühisuse tuvastamiseks ning XXX korteriomanike poolt 22. detsembril 2022 ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt selle tühisuse tuvastamiseks.
2.KÜ vaidles avaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
3.Maakohus pidas asjas 25. septembril 2023 kohtuistungi, mille jooksul jõudsid menetlusosalised kokkuleppelisele lahendusele, mille kohaselt avaldajad loobuvad oma esimesest nõudest (s.o KÜ põhikirja punktide 4.2.6.5, 4.2.6.6, 4.2.6.7 ja 4.2.6.8 kehtetuks tunnistamise või nende tühisuse tuvastamise nõudest) ning korteriühistu võtab õigeks avaldajate teise nõude (s.o KÜ 22. detsembri 2022. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude). Menetlusosalised kinnitasid kohtule, et kohus võib seaduse analoogia korras käsitleda korteriühistu nõustumist avaldajate teise nõudega nõude õigeksvõtuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 tähenduses ning kohus võib teha asjas teha sisulise lahendi hagi õigeksvõtul põhineva otsuse regulatsiooni alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Maakohus võttis 16. oktoobri 2023. a määrusega vastu avaldajate loobumise nõudest tunnistada KÜ põhikirja punktid 4.2.6.5, 4.2.6.6, 4.2.6.7 ja 4.2.6.8 kehtetuks või tuvastada nende tühisus ja lõpetas selle nõude osas menetluse. Samuti rahuldas maakohus avaldajate nõude tunnistada kehtetuks korteriomanike 22. detsembri 2022. a otsus. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt teatasid avaldajad 25. septembri 2023. a kohtuistungil, et soovivad loobuda oma nõudest, millega nad palusid kohtul korteriühistu põhikirja punktid 4.2.6.5, 4.2.6.6, 4.2.6.7, 4.2.6.8 kehtetuks tunnistada või nende tühisuse tuvastada. Maakohus võtab avaldajate loobumise sellisest nõudest vastu ning lõpetab selles osas menetluse. KÜ teatas samal kohtuistungil, et võtab õigeks avaldajate teise nõude, millega avaldajad palusid kohtul tunnistada korteriomanike 22. detsembri 2022 otsus kehtetuks. Menetlusosalised nõustusid, et kohus võib seaduse analoogia korras käsitleda korteriühistu poolt avaldajate teise nõude õigeksvõttu hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 tähenduses ja teha asjas teha sisulise lahendi hagi õigeksvõtul põhineva otsuse regulatsiooni alusel. Seega maakohus rahuldas avaldajate nõude ning tunnistas korteriomanike 22. detsembri 2022. a otsuse kehtetuks. Maakohus leidis, et kuivõrd pooled jõudsid sisuliselt kompromissini, tehes kummaltki poolelt omapoolseid järeleandmisi, kuid protsessuaalsetel põhjustel ei olnud võimalik ega otstarbekas seda kohtuliku kompromissina vormistada, siis on põhjendatud ja õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Avaldajad soovivad tagasi võtta maakohtu 25. septembril 2023 toimunud istungil esitatud taotluse, millega nad loobusid nõudest tuvastada KÜ põhikirja punktide 4.2.6.5–4.2.6.8 tühisus. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta KÜ kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole avaldajad nõus põhikirjas sätestatuga, et kommunaalmaksed jagatakse korteriomanike vahel võrdselt. See on ebaõiglane väiksemate korterite omanike suhtes ja soosib suuremate korterite omanikke. Selline põhikirjas ettenähtud kord on vastuolus hea usu põhimõttega ja seega mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 alusel tühine. Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja kohaldas valesti materiaalõigust, kui leidis, et tühisust saab tuvastada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7 alusel. Maakohus jättis tähelepanuta, et korteriühistu otsuse tühisusele kohaldub erinormina MTÜS §
6.KÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. KÜ leiab, et avaldajad on oma nõudest loobunud ning ei saa seda enam tagasi

võtta. Maakohus on loobumise vastu võtnud, selle määrusega lahendanud ning seega ei saa taotlust enam tagasi võtta. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Kuigi avaldajad taotlevad määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist, nähtub määruskaebuse põhjendustest, et avaldajad soovivad maakohtu määruse tühistamist osas, milles maakohus võttis vastu avalduse loobuda nõudest KÜ põhikirja punktide tühisuse tuvastamiseks. Seega ei vaidlustata maakohtu määrust osas, milles maakohus rahuldas avaldajate nõude korteriomanike 22. detsembri 2022. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 ja § 463 lg 2 alusel jõustunud.
8.Esmalt lahendab ringkonnakohus avaldajate menetlusliku taotluse selle maakohtu istungil tehtud taotluse tagasi võtmiseks, millega avaldajad loobusid KÜ põhikirja punktide 4.2.6.5, 4.2.6.6, 4.2.6.7 ja 4.2.6.8 (põhikirjapunktid) tühisuse tuvastamise nõudest. Ringkonnakohus leiab, et avaldajad ei saa tagasi võtta oma taotlust põhikirjapunktide tühisuse tuvastamise nõudest loobumiseks. Menetlustoiminguid saab tagasi võtta, kuni need ei ole menetluse käigule mõju avaldanud. Riigikohus on hagist loobumise kohta selgitanud, et hagist loobumine ei jõustu enne, kui kohus on selle määrusega vastu võtnud ja selle osas TsMS § 429 lg 1 esimese lause ja § 431 lg 1 esimese lause alusel menetluse lõpetanud. Kuni loobumistaotluse lahendamiseni, on hagejal õigus ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta, st oma menetluslikku positsiooni muuta (RKTKo 12.06.2012 3-2-1-67-12, p 18). Õiguskirjanduses on leitud, et hagejal on õigus kuni loobumistaotluse lahendamiseni ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta. (TsMS kommenteeritud vlj II, § 429 komm. 3.1.g)). Kui esindaja on hagist loobunud või hagi õigeks võtnud, ei saa menetlusosaline hagist loobumist või hagi õigeksvõttu olematuks teha põhjendusega, et ta ise seda loobumist või õigeksvõttu tegelikult ei soovinud (TsMS kommenteeritud vlj I, § 217 komm 3.5.b)). Ringkonnakohtu hinnangul kehtivad need põhimõtted TsMS § 477 lg 1 alusel ka hagita menetlusele. Avaldajaid esindab ringkonnakohtus sama esindaja, kes esitas loobumistaotluse ja taotlus võtta nõudest loobumise tagasivõtmise taotlus on esitatud alles määruskaebuses, s.o pärast seda, kui maakohus on taotluse lahendanud. Kokkuvõttes ei saa avaldajad nõudest loobumise taotlust tagasi võtta, sest see on juba lahendatud. Siiski saavad avaldajad maakohtu määruse peale tulenevalt TsMS § 433 lg-st 1 kaevata.
9.Avaldajad põhjendavad määruskaebust sellega, et põhikiri on vastuolus seadusega ja tühine ning nad ei ole nõus põhikirjas sätestatud kulude jaotusega. Samuti leiavad avaldajad, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui leidis, et asjas kohaldub TsÜS § 38 lg 7. Samas ei ole avaldajad esitanud mistahes põhjendusi selle kohta, miks maakohus on valesti lahendanud nende nõudest loobumise taotluse. Maakohus ei ole võtnud lahendis seisukohta avaldajate nõude õigusliku põhjenduse kohta, vaid on võtnud vastu nõudest loobumise ja lõpetanud selles osas menetluse. Seetõttu on ka põhjendamatud etteheited maakohtule, mis puudutavad materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või (nõude lahendamisega seoses) menetlusõiguse normi rikkumist.
10.Ringkonnakohus märgib kõrvalmärkusena, et avaldajate käsitlus põhikirjapunktide tühisuse tuvastamise nõude õigusliku aluse kohta on ekslik. Avaldajad leiavad, et õiguslik alus

põhikirjapunktide tühisuse tuvastamiseks tuleneb MTÜS § 241 lg-st 1. Avaldajad on tähelepanuta jätnud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1, mis sätestab rea MTÜS-i norme, mida lisaks KrtS-i sätetele korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse. Selles sättes ei ole viidatud MTÜS §-le 241, mistõttu ei kohaldu see säte korteriomanike üldkoosoleku puhul. Teiseks reguleerib see säte üldkoosoleku otsuse tühisust. Põhikiri ei ole üldkoosoleku otsus. Avaldajad ei ole vaidlustanud seda korteriomanike üldkoosoleku otsust, millega põhikiri vastu võeti. Isegi kui nad oleksid seda teinud, oleks avalduse esitamise ajaks lõppenud kaheaastane õigust lõpetav tähtaeg, mis tuleneb TsÜS § 38 lg-st 7 (vt ka RKTKm 06.12.2023 2-21-15434/22, p 13), sest põhikirjasätted kanti registrisse 15. juulil 2019, s.o enam kui kaks aastat enne avalduse esitamist.

11.Isegi kui nõustuda avaldajatega, et KÜ põhikiri on mingis osas vastuolus seadusega, siis kohaldatakse KrtS § 17 lg 2 järgi seadusega vastuolus olevate põhikirjapunktide asemel seadust. Kui käsitada avaldajate nõuet TsMS § 368 lg 1 alusel esitatud tuvastusnõudena selle tuvastamiseks, kas põhikiri on mingis osas vastuolus seadusega, võib see olla lubamatu, sest tuvastushagi esemeks ei saa olla abstraktne õigusküsimus selle kohta, kas miski on seadusega kooskõlas või mitte. Seni ei ole kohtupraktikas sellise nõude võimalikkust jaatatud.
12.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi solidaarselt avaldajate kanda, sest nende kaebus oli edutu.
13.Kuigi maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, tegi ta seda põhjusel, et menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Riigikohus on sarnase olukorra kohta leidnud, et ei ole põhjendatud tõlgendada TsMS § 174 lg-t 4 selliselt, et maakohus peaks kindlaks määrama üksnes kõrgema astme kohtus tekkinud menetluskulud (RKTKm 26.01.2022 2-209006/24, p 15). Seetõttu määrab ringkonnakohus TsMS 174 lg 3 alusel kindlaks KÜ apellatsiooniastme menetluskulud. KÜ menetluskulude nimekirja järgi osutas lepinguline esindaja KÜ-le apellatsiooniastmes õigusabi 3,3 tundi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku palub KÜ mõista avaldajatelt enda kasuks välja menetluskulu hüvitisena 554 eurot 20 senti. Ringkonnakohus peab esindaja tunnihinda ja tehtud toimingute mahtu ja ajakulu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada ning mõista avaldajatelt solidaarselt KÜ menetluskulude hüvitiseks välja 554 eurot 20 senti. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus KÜ taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja