lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-135174/9

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 11.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-135174/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2160
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 6ViivisVÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 4034 lg 13, 7TsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 29 lg 5Lepingu tõlgendamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 30VõlatunnistusVÕS § 35Tüüptingimuse mõisteVÕS § 42 lg 1

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 1993/13Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutesC-147/16C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-23-135174

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2023. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Aktiva Finants OÜ hagi R Ra vastu võlgnevuse 6 396,56 eurot ja lisanduva viivise nõudes

Hagihind

7 645,54 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, aadress: A. Weizenbergi tn 20, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja:

S R, e-post: xxx

Kostja:

R R (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi R Ra vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 421Sätete kohustuslikkus
1.OÜ Aktiva Finance Group esitas 06.09.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Ra vastu 6 296,51 euro võlgnevuse nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 08.09.2023. a tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 17.10.2023. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 01.06.2023. a võlatunnistuse nr xxx ja xxx. Võlatunnistuse nr xxx kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 4 371,72 eurot, millest on põhisumma 4 004,58 eurot, viivis 55,41 eurot, sissenõudekulu 50 eurot ja intress 261,73 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 50 eurot. Kostja kohustus võla tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 16.06.2023. a - 16.04.2024. a. Kostja jättis kohustuse täitmata. Võlatunnistuse nr xxx kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1 473,15 eurot, millest on põhisumma 1 259,84 eurot, viivis 69,95 eurot, sissenõudekulu 50 eurot ja intress 93,36 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 50 eurot. Kostja kohustus võla tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 16.06.2023. a- 16.05.2024. a. Kostja jättis kohustuse täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja võlgnevus summa 5 944,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 451,69 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (5 264,42 eurot) alates 27.10.2023. a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 665 eurot ja hageja õigusabikulud 527 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Viru Maakohtu 20.11.2023. a kohtunõudes kohus kohustas hagejat esitama asjaolud/tõendid, mis puudutavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, kuna kostja ja OÜ xxx vahel sõlmitud võlatunnistustest tulenevad nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Samuti tuli hagejal esitada krediidilepingud ning lepingutega seotud asjaolud.
4.27.11.2023. a menetlusdokumendis ei nõustunud hageja asjaoluga, et võlatunnistused on sõlmitud tüüptingimustel ja võlatunnistus ei ole vastuolus imperatiivsete sätetega (VÕS § 113 lg 6). Hagejal ei ole vaja esitada muid tõendeid peale võlatunnistuste ja hageja ei pea esitama tõendeid konstitutiivsete võlatunnistuste aluseks olevate asjaolude kohta, sest kostja kaotab õiguse esitada võla olemasolu suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida oleks võinud esitada algse võlgnevuse osas. Võlatunnistustega tunnistatud aluskohustuse olemasolu puudumine või kehtetus ei oma võlatunnistuste kehtivusele mõju. Võlatunnistustega seonduvat ei reguleeri tarbijakrediidisätted ning hagejale ei kohaldu vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohustused ja hageja ei pea vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisega seonduvaid tõendeid esitama, sest hageja ei ole krediidiandja ja ei ole võlatunnistuste alusel andnud kostjale laenu/krediiti. Käesoleval juhul on võlatunnistus sõlmitud uue nõude omaniku/hageja ja kostja enda vahel, mitte algse nõude omaniku/algse võlausaldaja ja tarbija vahel. Ei tarbijakrediidi sätted ega ka VÕS § 30 ei välista võlatunnistuste sõlmimist. VÕS

tarbijakrediidilepingu regulatsioonis ei ole sätestatud, et tarbijakrediidilepinguga seonduva kohustuse osas ei tohi sõlmida konstitutiivset võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimine on/oli kostja vaba tahe, st kostja oli teadlik sõlmitava võlatunnistuse sisust ja ta võttis vastu teadliku otsuse uude võlasuhtesse astuda. Kui esialgse nõude aluseks on/oli tarbijakrediidileping, on/oli kostjal enne võlatunnistuse sõlmimist olemas kõik õigused esitada tarbijakrediidi sätete alusel vastuväiteid ka hagejale ehk nö kolmandale isikule/nõude omandajale. Hageja on seisukohal, et tal ei ole isegi kohustust tõendada, millisest võlasuhtest võlgnevus algselt tekkis. Kohus on asunud eeldama, et võlatunnistuse aluseks olev nõue tulenes tarbijakrediidilepingust. Hageja märgib, et kohus ei saa asja lahendada eeldustele tuginedes. Tõendite ja vastuväidete esitamine lasub kostjal.

5.Menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale 27.10.2023. a kätte toimetatud e-toimiku kaudu (KÄPO-s). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Kostja ja hageja on 01.06.2023. a sõlminud võlatunnistused nr xxx ja xxx. Kohus ei nõustu hageja poolt 27.11.2023. a esitatud selgitustega.
8.Kohus on seisukohal, et hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993. a Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal ehk antud juhul hagejal.
9.Kohus ei nõustu hageja poolt 27.11.2023. a menetlusdokumendis esitatud seisukohtadega, mille kohaselt hageja väidab, et tegemist on konstitutiivsete võlatunnistustega nr xxx ja xxx, milliste puhul on välistatud tarbijakrediidi sätete kohaldamine võlasuhtele.
10.Riigikohus on 03.06.2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 02. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1334922/124, p 12.2; 02. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36; 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24). Konstitutiivse võlatunnistusega on tegemist siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega,

millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 02. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1334922/124, p 12.2; 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15; 06. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20). Riigikohus on 03. juuni 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (vt Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24), on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki.

11.Võlatunnistustes nr xxx ja xxx on märgitud: „Käesolev võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes käesoleva võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest“.
12.Kohus on seisukohal, et poolte ühiseks tahteks, eelkõige kostja kui võlgniku tahteks, ei saanud olla luua iseseisev algsest võlasuhtest sõltumatu kohustus, millega kostja oleks ennast asetanud oluliselt kehvemasse olukorda ja loobunud kostjale kui tarbijale seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu imperatiivse regulatsiooni kaitsest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda.
13.Võlatunnistuse tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg 5 p-s 1 sätestatut ning arvestades, et kõik asjas esitatud võlatunnistused on koostatud hageja poolt ja puuduvad tõendid, et võlatunnistuste tingimused oleksid poolte vahel läbi räägitud. Kohtul puudub alus kahelda, et võlatunnistused on tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses. Kohus leiab, et kostja on võlatunnistuste allkirjastamisel olnud olukorras, kus tal oli juba eelnevalt tähtaegselt tasumata võlgnevused ja kohtu hinnangul põhinevad võlatunnistustes näidatud võlanõuded krediidilepingutel (nt võlatunnistustes kajastuvad intressi-, lepingutasude nõuded). Kohus osundab, et võlatunnistused on sõlmitud täielikult hageja tingimustel ja kostja (isik, kes ei oma õigusteadmisi) pidas võlatunnistuste sõlmimist soodsamaks ning mõistlikumaks lahenduseks, mõistmata hageja eesmärke.
14.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
15.Võlatunnistustega on krediidiandja ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhetele, mis algselt tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Eelnevale viitas ka hageja oma 27.11.2023 seisukohas, kus hageja märkis, et võlatunnituste sõlmimisest tulenevalt ei ole hagi aluseks tarbijakrediidilepingud, vaid VÕS § 30 mõttes konstitutiivsed võlatunnistused. Kohus leiab, et hageja on tüüptingimuste kasutajana soovinud ümber kujundada pooltevahelist õigussuhet viisil, mis kahjustab oluliselt tarbijast krediidivõtjat ning seda olukorras, kus tarbijakrediidilepingu regulatsioon on imperatiivne (VÕS § 421). Kohus selgitab siinjuures, et konstitutiivse võlatunnistuse regulatsiooni eesmärk ei ole ega saanud kunagi olla välistada imperatiivsete

sätete kohaldamist, kasutades ära tarbija teadmatust. Seda eesmärki toetab üheselt VÕS § 421 teises lauses sätestatu, mille kohaselt kohalduvad imperatiivsed tarbijakrediidisätted ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastusega.

16.Kohus on seisukohal, et tüüptingimustega lepinguna sõlmitud konstitutiivsed võlatunnistused, mille eesmärgiks oli välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumine, on käsitletav VÕS § 421 teises lauses nimetatud kokkuleppena. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele kohaldub tarbijakrediidilepingu regulatsioon, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Kohus tuvastab samuti, et ülaltoodud asjaolusid arvestades ei ole kostja loobunud vastuväidetest, millised on kostjale kui tarbijale VÕS § 421 alusel tagatud tulenevalt sätete imperatiivsest iseloomust. Isegi kui lugeda, et kostja tahe oli suunatud vastuväidetest loobumisele, on mistahes seadusest kostja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe, mida vastuväidetest loobumine vaieldamatult on, VÕS § 421 alusel nii või teisiti tühine. Kohus leiab, et võlatunnistused nr 292809 ja 292811 on tühised.
17.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. 10.07.2023. a puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse esile tuua ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole asjaolusid hagis esile toonud ning krediidilepinguid, sh kostja krediidivõimelisust kinnitavad tõendeid ei ole esitatud, mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja (hageja) on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
19.Kohus andis 10.07.2023. a puuduste määruses hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust ja täpsustada viivisenõudeid, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud ja viivisenõudeid ei ole täpsustatud.
20.Kohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud nõuded on ebaselged. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
21.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023. a määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
22.Kuna hageja 20.11.2023. a kohtunõudest tulenevalt ei ole esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja