lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-128521/86

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-128521/86
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2023
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
3653
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Sissetulev kiri
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2026-03-06
Volikiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2025-09-30
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-07-17
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-06-02
Taotlus
Prokuratuur · Sissetulev kiri · 2026-05-13
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-05-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2, 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleLS § 169 lg 4, 5, 6VÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 429 lg 1, 4Hagist loobumineVÕS § 113 lg 1ViivisLKindlS § 26 lg 2, 8TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-128521/115Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.03.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Elama Kindlustus AS10089395(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

07. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-128521

Tsiviilasi

Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS hagi R Gi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2398,61 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts

INGES

KINDLUSTUS

(registrikood 10089395, asukoht Raua tn 35, 10124 Tallinn), esindaja E T (e-post: xxx) Kolmas isik hageja poolel: A K (isikukood xxx, e-post xxx) Kostja: R G (isikukood: xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja M O (xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Aktsiaseltsi Inges Kindlustus kasuks kostjalt R G põhivõlgnevus 1451,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis (seisuga 26.10.2021) 173,17 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.10.2021 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
3.Rahuldada hageja Aktsiaselts Inges Kindlustuse taotlus ja võtta vastu loobumine põhinõudest 548,48 eurot ning lõpetada selles osas menetlus. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 230 lg 1, 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 76 lg 1, 3Kohustuse täitmine
LKindlS § 23 lg 1
LKindlS § 53 lg 1
TsMS § 143Asja läbivaatamise kulud
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 293Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamus
TsMS § 328 lg 1Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed
4.Jätta Aktsiaselts Inges Kindlustus menetluskulud 75% ulatuses R Gi kanda ja R Gi menetluskulud tema enda kanda.
5.Rahuldada Aktsiaselts Inges Kindlustus taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja määrata Aktsiaselts Inges Kindlustus menetluskulude rahaliseks suuruseks 550 eurot.
6.Välja mõista kostjalt R G hageja Aktsiaselts Inges Kindlustus kasuks menetluskulud summas 412,50 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni kostjal R G tasuda hagejale Aktsiaselts Inges Kindlustus viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud

1.Hagi asjaolude kohaselt toimus 23.02.2020 Põhja-Tallinnas Kari tänaval liiklusõnnetus, milles osales R G, juhtides sõiduautot xxx registri nr xxx ning xxx registri nr xxx. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõidukile xxx. Kostja sõiduki liikluskindlustuse leping oli sõlmitud AS-is Inges Kindlustus, hagejal oli kohustus hüvitada tekitatud liikluskahju. Politsei väärteoprotokolli kohaselt rikkus kostja õnnetuse järgselt LS § 169 lg 5 nõudeid, st olukorras, kus liiklusõnnetus jäi kirjalikult kannatanuga fikseerimata, jättis kostja õnnetusest politseid teavitamata ning lahkus süüliselt õnnetuse sündmuskohalt. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt „Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.“
2.Hageja hüvitas tekitatud liikluskahju summas 2000 eurot, seega on hagejal kostja vastu nõue summas 2000 eurot LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Hageja saatis 14.04.2020 oleva tagasinõude kostja e-postile kohustusega tasuda hiljemalt 29.04.2020. Kostja ei ole tagasinõude alust LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel vaidlustanud, kuid ei nõustu liiklusõnnetusega tekitatud kahju suurusega. Hageja on püüdnud kostjaga konstruktiivseid läbirääkimisi pidada ning teinud erimeelsuste lahendamiseks ettepanekuid, et põhjendatud kahju suuruse hindamiseks tellitakse riiklikult tunnustatud eksperdilt arvamus ning kostja pöörduks asja kohtuväliseks lahendamiseks liikluskindlustuse lepitusorganisse. Kostja vaidles ka maksekäsu menetluses nõudele vastu täies ulatuses.
3.AS Inges Kindlustus palub kostjalt põhinõudena välja mõista AS Inges Kindlustus poolt hüvitatud kahju summas 2000 eurot LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel, VÕS § 113 lg 1 kohane viivis alates nõude sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 82 lg 1 või lg 2 alusel) 30.04.2020 kuni hagi esitamiseni 26.10.2021 summas 238,61 eurot ning kindla summana alates 27.10.2021 kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest TsMS § 367 alusel ning menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskuludelt palub hageja TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. AS Inges Kindlustus kasuks väljamõistetavad summad palume üle kanda AS Inges Kindlustus arveldusarvele AS-is Swedbank nr xxx. Põhinõue koosneb hageja poolt LKindlS § 26 lg 8 alusel makstud hüvitisest, so sõiduki liiklusõnnetuse eelse ning õnnetuse järgse väärtuse vahest. Asja väärtuse hindamiseks saab kasutada samasuguste asjade keskmist müügihinda. Asja väärtuse tuvastamiseks kasutati abivahendina automüügiportaalis www.auto24.ee avaldatud sarnaste sõidukite müügikuulutuste hindasid 7 kuu jooksul. Tulemuse kohaselt oli sarnaste sõidukite keskmine hind 3005 eurot ning mediaanhind 2800 eurot. Mediaanhinda saab pidada ka TsÜS § 65 kohaseks asja väärtuseks ehk kohalikuks keskmiseks turuhinnaks. Sõiduki õnnetuse järgse väärtuse tuvastamiseks küsiti pakkumisi mitmelt autolammutuselt. Vähim pakkumine selle sõiduki eest oli 150 eurot ning kõrgeim pakkumine 800

eurot. Seega kujunes LKindlS § 26 lg 8 teise lause kohane kahju valemist 2800 (sõiduki väärtus) – 800 (jäänuki väärtus) =2000 eurot (kahju). Kahjustatud isik näitas sõiduki ette remondikalkulatsiooni saamiseks xxx OÜ-s. xxx OÜ koostas sõiduki remondikalkulatsiooni summale 2382,56 eurot. Kõrvutades sõiduki remondikalkulatsiooni LKindlS § 26 lg 8 kohase kahjuga on selge, et sõiduki remonti ei saa majanduslikus mõttes põhjendatuks pidada. Samuti tuleb arvestades, et remonttööde käigus võib ilmneda varjatud puudusi, mis võivad remondi esialgset pakkumist kallimaks muuta. Remondikalkulatsioon koostati sõiduki remondi normeerimistarkvara CABAS abil (https://www.lkf.ee/et/cabas).

4.AS Inges Kindlustus palub kostjalt põhinõudena välja mõista AS Inges Kindlustus poolt hüvitatud kahju summas 2000 eurot LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Hageja AS Inges Kindlustus palub välja mõista VÕS § 113 lg 1 kohane viivis alates nõude sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 82 lg 1 või lg 2 alusel) 30.04.2020 kuni hagi esitamiseni 26.10.2021 summas 238,61 EUR ning kindla summana alates 27.10.2021 kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest TsMS § 367 alusel.
5.Hageja täpsustas 18.01.2023 põhinõuet paludes välja mõista 1451,52 eurot. Hageja palub välja mõista VÕS § 113 lg 1 kohane viivis alates nõude sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 82 lg 1 või lg 2 alusel) 30.04.2020 kuni hagi esitamiseni 26.10.2021 summas 173,17 eurot ning kindla summana alates 27.10.2021 kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest TsMS § 367 alusel.
6.Hageja esitas nõudest 548,48 eurot loobumise. Kostja vastuväited
7.Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse. Esitatud vastuse kohaselt kostja hagi sellisel kujul ei tunnista. Vaidlust ei ole selle üle, et liiklusõnnetuse hetkel puudussõidukil xxx kehtiv liikluskindlustus. Hageja leidis, et sellel ei ole kindlustusjuhtumi seisukohast mingit tähtsust. Kostja liikluskindlustus oli sõlmitud AS-ga Inges Kindlustus. 26.02.2020 teostas ainsana xxx ülevaatuse xxx OÜ ja 27.02.2020 on koostatud remonttööde kalkulatsioon. Hageja ei ole siiani kostjale suutnud selgitada, miks küsiti remonttööde hinnapakkumist vaid ühelt ettevõttelt, samal ajal, kui hävinenud sõiduki väärtuse tuvastamiseks küsiti pakkumisi mitmelt ettevõttelt. Eeltoodust saab mõistlikult järeldada, et hageja ei soovinudki välja selgitada xxx tegelikku remonttööde maksumust. Juba 02.03.2020 tegi hageja otsuse, millega luges xxx hävinenuks ja otsustas hüvitada A. K`ile 2000,00 eurot. Enne otsuse tegemist hageja kostjaga ei kontakteerunud ega tutvustanud Xxx OÜ kalkulatsiooni. Samuti ei võimaldatud hageja kostjal hankida täiendavaid arvamusi ja hinnakalkulatsioone enne 02.03.2020 otsuse tegemist. A.K ei loobunud sõidukist ja temale maksti välja 2000,00 eurot. Kui kindlustusandja on kahjustatud isikule täies ulatuses hüvitanud asja kindlustusjuhtumieelse väärtuse, läheb asja omandiõigus üle kindlustusandjale. Kui kahjustatud isik asja valdust kindlustusandjale üle ei anna, on kindlustusandjal õigus vähendada väljamakstavat kindlustushüvitist hüvitatud asja kindlustusjuhtumijärgse väärtuse võrra (LKindlS § 26 lg 8). R. G on veendumusel, et sõiduki kindlustusjuhtumi järgne väärtus ei saanud kindlasti olla vaid 800,00 eurot (mis on metalli hind). Arvestades seda, et sõidukil sai kahjustusi vaid 3 keredetaili (sealhulgas plastikust tagastange), oli tegemist taastamisväärse sõidukiga, mille väärtus ei saanud kuidagi olla 800,00 eurot. Sõiduki realiseerimisel varuosadena oleks vastavaks summaks olnud orienteeruvalt 1500-2000 eurot. Eelmärgitut ei ole aga kahju hüvitamisel ja kahju suuruse määramisel arvesse võetud. R. G`ile ei olnud ka teatatud, kas xxx omanik otsustas selle endale jätta või sellest loobuda ning milline on olnud sõiduki edasine käekäik. xxx xxx on käesoleva ajani registris ja sellel on kehtiv tehnoülevaatus kuni 06.2022, st see on tehniliselt korras. Sõidukil on ka kehtiv liikluskindlustus ning sõiduk osaleb tänaseni igapäevases liikluses. Ka see fakt viitab selgelt asjaolule, et xxx vigastused ei olnud märkimisväärsed, veel enam sellised, et lugeda sõiduk hävinenuks. xxx 11.08.2021 vastusest hinnapäringule nähtub, et xxx oleks saanud taastada ka 785 euro eest.

Kohtu põhjendused

8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
11.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
12.VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
13.Hageja pöördus 10.09.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna poole kiirmenetluse avaldusega, mis lõpetati seoses kostja poolt 25.09.2021 vastuväite esitamisega. Kostja esitas vastuväite kogu nõude ulatuses. Harju Maakohtu 03.11.2021 määrusega on hagi menetlusse võetud.
14.Asjaolud, millest kohus asja lahendamisel lähtuda saab, mille üle vaidlus puudub: • 23.02.2020 toimus Põhja-Tallinnas Kari tänaval liiklusõnnetus, milles osales R G, juhtides sõiduautot xxx registrinumbriga xxx ning xxx registri nr xxx. • Kostja põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõidukile xxx. • Hageja on hüvitanud kahju kannatanule. • Sõidukit xxx registrinumbriga xxx juhtis kostja, kes lahkus sündmuskohalt.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal kui kindlustusandjal on õigus kostja kui kindlustusvõtja vastu esitada LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kannatanule makstud hüvitise tagasinõue ehk regressinõue ning sellest tulenevalt viivise nõue. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas

kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja väidete kohaselt on tõendamata hagetava kahju suurus.

16.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule liikluskindlustuse seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
17.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
18.LS § 169 lg 4 p-de 1-5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
19.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused on täidetud, kuna asja läbivaatamisel esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt sündmuskohalt. Kohus kaasas 07.09.2022 määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isiku hageja poolel A Ki.
20.Hageja on varalise kahju suuruse ehk hüvitise kindlamääramiseks koostanud remondikalkulatsiooni sõiduki remondi normeerimistarkvara CABAS abil. Hageja kahjukäsitlus on 23.03.2020 otsustanud kannatanule hüvitada sõiduki liiklusõnnetuse eelse turuväärtuse 2000 eurot ja esitanud 14.04.2020 tagasinõude kostjale. Kostja leiab, et hageja ei selgitanud välja sõiduki xxx tegelikku remonttööde maksumust, sest Xxx OÜ 26.02.2020 kalkulatsiooni küsis kolmas isik, rikkudes sellega LKindlS § 26 lg 2. Kostja väitel oli sõidukil vaid kolm keredetaili kahjustunud, kostja hinnapakkumusi aga ei arvestatud.
21.Kohtuistungil 02.06.2022 selgitas kohus pooltele kompromissi sõlmimise võimalusi ja eeliseid (protokoll 00:98:53). Seoses vaidlusega sõiduki remondimaksumuse üle määras kohus 29.11.2022 määrusega ekspertiisi, küsimusega eksperdile, kui suur oli 25.02.2020 liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki xxx remondikulude maksumus. Ekspert R P esitas 09.01.2023 oma arvamuse nr 2029/2023 ning jõudis järeldusele, et mõistlik maksumus 2020 kehtinud hinnakirjade alusel arvestades vaidlusalust juhtumit on 1451.52 eurot. 12.09.2023 toimunud kohtuistungil kuulas kohus kostja taotlusel üle ekspertiisi läbi viinud eksperdi R P, kes jäi ekspertiisiaktis antud hinnangu juurde (00:05:18). Ekspert selgitas kohtuistungil, et lähtus vastuse andmisel kohtu küsimusest mõistliku hinna kohta, mitte kirjavahetustest ja kliendilepingust. Kohus nõustub eksperdi järeldusega, et mõistliku turuhinna määramisel saab arvestada turu keskmist situatsiooni. Kostja ei ole ka vastupidist tõendanud, et xxx ei oleks kajastanud keskmist turuhinda. Kohtu hinnangul on eksperdi hinnang põhistatud ja usaldusväärne. Kohus andis kostjale oma vastuväidete tõendamiseks võimaluse esitada vastav dokumentaalne tõend 29.09.2023. Kostja eksperdihinnangut ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud.
22.Kohus on seisukohal, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastaselt. Olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada, varalise kahju tekitamise eest vastutav isik oli nimetamata ja liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata, ei olnud kostjal tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 169 lg 4 ja lg 5 õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, kuigi tal tekkis selline kohustus tulenevalt LS §-st 169 lg 4 ja lg 5. Kohus märgib täiendavalt, et Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud, kostja põhjustas sõidukit juhtides kindlustusjuhtumi ning et kostja eksis LS §-s 169 sätestatu vastu. Hinnangu aluseks, kas isik on lahkunud kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt, tuleb võtta sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsed kohustused. Liiklusõnnetuse toimumise korral sätestab sõidukijuhi käitumisjuhised ja kohustused LS § 169 ning seda sõltumata liiklusõnnetuse tagajärgedest. LS § 169 lg 4 sätestab eeldused, mille korral ei ole tarvis politseid liiklusõnnetusest teavitada. Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud ei jõua varalise kahju saajas kokkuleppele, varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest igal juhul kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (LS § 169 lg 5). Samuti tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja enne on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed (LS § 169 lg 6). Juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks.
23.Selliselt tegutsedes rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada. Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes.
24.Hagejale kui kindlustusandjale on seaduse alusel üle läinud kahjuhüvitise nõue, mis algselt tekkis kahju kannatanud isikul ja mille kindlustusandja on kannatanule tasunud. Kannatanul kahju tekitaja vastu tekkiv kahjuhüvitise nõue on oma olemuselt küll õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue (nõude aluseks saavad olla VÕS § 1056 koos §-ga 1057 või VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5, vt ka LKindlS § 23 lg 1), kuid regressinõude üle otsustamisel lähtutakse kindlustussuhte kohta käivatest õigusnormidest ja lepingusätetest, mitte VÕS 53 peatükist.
25.Seega arvestades eeltoodut ja eksperdi järelduses toodud remondimaksumust, tuleb kostjalt välja mõista hüvitissumma 1451,52 eurot.
26.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ei ole esile toonud väljamõistetavat viivisesummat arvates hagi esitamisest. Arvestades, asjaolu, et hageja taotleb hagi esitamiseni 26.10.2021 viivist summas 173.17 eurot, kuulub viivise nõue seoses põhinõude väljamõistmisega rahuldamisele alates taotletud ajani ning alates 27.10.2021 seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
27.Hageja esitas taotluse 548,48 euro ulatuses põhinõudest loobumiseks, kuna kolmas isik on vastava summa hagejale tagastanud. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
28.Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas põhinõude osas 548,48 euro ulatuses lõpetamisele seoses osalise hagist loobumise avaldusega. Puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused avalduse osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Menetluskulud
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja loobus hagist 548,48 euro ulatuses. Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse ligikaudu 75% ulatuses (1624,69 eurot 2173,17 eurost, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 75% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
33.Hageja 17.11.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 550 eurot (riigilõiv 250 eurot ja ekspertiisikulud 300 eurot).
34.Kostja ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.
35.Hageja taotleb kostjalt riigilõivu kokku 250 euro (71,35 + 178,65) hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
36.Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjalt ekspertiisikulude summas 300 euro hüvitamist. Eksperdikulu on käsitletav asja läbivaatamise kuluna (TsMS § 143). Kohus selgitab, et asja

läbivaatamise kulud on kulud, mis tekivad tsiviilasja kohtus läbivaatamise ajal. Eksperdikuludega on tegemis siis, kui kohus on tsiviilasjas määranud eksperdi kooskõlas TsMS § 293 lg-ga 1. Kohtu 29.11.2022 määrusega rahuldati hageja taotlus ekspertiisi läbiviimiseks ja asjas määrati sõiduki remondimaksumuse ekspertiis. Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile Raul Põdersalule. Ekspertiisiakt esitati kohtule 09.01.2023. Ekspertiisimaksumus oli 300 eurot, mille ettemaksu tasus kohtu deposiidiarvele hageja ja mis on eksperdile välja makstud. Kohtu hinnangul on ekspertiisimaksumus põhjendatud ja tegemist oli asja õigeks lahendamiseks vajaliku ekspertiisiga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale ekspertiisikulud 300 eurot.

37.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 550 eurot (250 + 300). Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni, tuleb hageja põhjendatud menetluskuludest mõista kostjalt hageja kasuks välja 412,50 eurot. Kohus leiab, et sellises ulatuses menetluskulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
38.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2024 määrusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja