2-23-11325/11 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

3.3.Usaldusisikule esitatud andmetel ei ole võlgnikul kassas sularaha. Võlgniku nimele avatud arvelduskontol XXX AS-s SEB Pank on 0 eurot, kogumiskontol nr XXX AS-s SEB Pank 0 eurot, arvelduskontol nr XXX Swedbank AS-s 8 eurot (kontol on broneering kaardi hooldustasudest 16 eurot) ning arvelduskontol nr XXX Swedbank AS-s 0 eurot. XXX andmebaasis ei ole 12.09.2023 seisuga võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Samuti ei ole võlgnik emiteerinud mingeid XXX poolt hallatavaid väärtpabereid. 12.09.2023 seisuga on võlgniku raamatupidamisarvestuse kohaselt võlgnikul nõue XXX (registrikood XXX) vastu 11,32 eurot 09.03.2023 kauba müügiarve nr 7982 alusel. Võlgniku selgituse kohaselt on nimetatud summa raamatupidamises ekslikult üles jäänud ning faktiliselt on kõik nõuded XXX-i vastu nõuetekohase tasumisega või vastastikuste nõuete tasaarveldusega lõppenud. Maanteeameti liiklusregistri teate järgi ei ole võlgniku nimele 12.09.2023 seisuga ega ka kunagi varem olnud registreeritud sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette. Samuti ei ole võlgnik kantud liiklusregistrisse ühegi nimetatud liiklusvahendi vastutava kasutajana. Patendiameti elektroonilisest andmebaasist ei nähtu, et võlgniku nimele oleks 12.09.2023 seisuga või kunagi varem olnud registreeritud intellektuaalomandeid. Samuti ei nähtu, et võlgnik oleks olnud ühegi intellektuaalomandi suhtes muul viisil õigustatud isikuks. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole 12.09.2023 seisuga võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud. Kinnistusregistrist nähtuvalt ei ole 12.09.2023 seisuga ja ei ole ka kunagi varem võlgniku nimele kinnisasju ja/või nendega seotud õigusi registreeritud. Võlgniku raamatupidamisarvestuse kohaselt on äriühingul 12.09.2023 seisuga kauba (ehted, aksessuaarid) jääk raamatupidamisarvestuslikus soetusmaksumuses 5995,47 eurot ning põhivara (kaks müügistendi) raamatupidamislikus jääkväärtuses 3014,81 eurot. Olemasoleva kauba näol on tarbija vaatest tegemist teisejärgulise kaubaga, millise kogumist kauplejad üldjuhul „igaks juhuks varuks“ ei soeta. Müügistendid on aga spetsiifilise iseloomuga, valmistatud spetsiaalselt võlgniku tarbeks ning nende realiseerimine on samuti vähetõenäoline (võlgniku selgituse kohaselt on neid varem juba proovitud müüa, kuid tulutult). Usaldusisiku hinnangul ei ületa kõnealuse varakogumi likvideerimisväärtus 1000 eurot.

4.Collier OÜ on PankrS § 1 lg 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu – äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 94 655,60 euro ulatuses, samas vara võlgnikul sisuliselt puudub (vara likvideerimisväärtus ca 1000 eurot). Võlgnik on lõpetanud majandustegevuse 2023. aasta alguses ja puuduvad võimalused ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks/taaskäivitamiseks. Usaldusisik ei ole tuvastanud selgelt perspektiivikaid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Käesolevas menetluses kogutud andmed ja dokumendid ei võimalda võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuseks pidada kuriteo tunnustega tegusid või raskeid juhtimisvigasid. Võlgniku esitatud raamatupidamisdokumendid ja menetluse käigus kogutud muu informatsioon üldjoontes toetab võlgniku poolt pankrotiavalduses toodud seletusi maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta. Puuduvad andmed, et alates 2020. aastast võlgniku tulude vähenemine ja kahjumiga tegutsemine oleks olnud tingitud äriühingu juhtkonna tahtlikust tegevusest. Seega on Collier OÜ alalise maksejõuetuse kujunemise peamiseks põhjuseks nn muu asjaolu, milleks on suutmatus tulla edukalt toime äriühingu põhitegevusala perioodil 2019 kuni 2022 mõjutanud negatiivsete teguritega. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2022. aasta lõpuks, aga pankrotiavaldus esitati kohtule alles augustis 2023. Seega on võlgnik põhjendamatult viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ja see võib vastata raske juhtimisvea formaalsetele tunnustele. Pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse rikkumine võib omada tähendust juhul, kui äriühingu võlausaldajad soovivad äriühingu vastutuse kõrval kaaluda ka nende ees äriühingu juhatuse liikme isiklikku deliktiõigusliku vastutuse kohaldumist. Juhatuse liikme isikliku vastutuse välistaks üksnes see, kui juhatuse liige tõendab, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega. Samas tuleb vaidlus sellise vastutuse kohaldamise küsimuses lahendada võistlevas kohtumenetluses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 02.11.2023 ning teatanud 12.10.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 03.11.2023 vastavalt PankrS § 19211

5.PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2023 145 eurot (koos käibemaksuga 174 eurot). Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 15 tundi 30 minutit tunnitasuga 80 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub määrata tema tasuks 1240 eurot, millele lisandub käibemaks 248 eurot, kokku 1488 eurot, ning pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi mittetasumisel lahendada kohtul ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise allika küsimus eraldi määrusega pärast võlgniku vara müügitulemi selgumist. Kohus selgitab, et PankrS § 23 lg 4 järgi võib võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kuna võlgnikul on vallasvara, mille müügist saab eelduslikult osaliselt hüvitada ajutise halduri tasu, määrab kohus ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitamise kindlaks eraldi määrusega pärast võlgniku vara müügi kohta ajutiselt haldurilt aruande saamist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik