lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-10545/5

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-10545/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1832
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 70 lg 1, 2, 4Rahvusvaheline kohtualluvusTsMS § 372 lg 3, 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-381/08

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-10545/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.06.20242-23-10545/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.09.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Silen OÜ14506938(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2023, Tallinn Tsiviilasja number

2-23-10545

Tsiviilasi

Silen OÜ hagi BUREAU ROMAND Sàrl vastu võla ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Silen OÜ määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus

Hageja Silen OÜ (registrikood 14506938), lepinguline esindaja Carmen Tars

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 06.10.2023 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada Silen OÜ määruskaebus.
3.Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Hagiavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Silen OÜ (hageja) esitas 25.07.2023 maakohtule hagiavalduse BUREAU ROMAND Sàrl (kostja) vastu võla ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja Eestis tegutsev kontori telefonikabiinide ja unikaalsete modulaarsete koosolekubokside arendaja ja valmistaja. Kostja oli Šveitsis tegutsev kontoritarvete edasimüüja. Poolte vahel oli koostöö, mille kohaselt kostja tellis hagejalt tooteid edasimüügiks. Vastavalt pooltevahelisele praktikale toimus tellimuste esitamine ja kinnitamine e-kirja teel. Maksetingimuseks oli 50% ettemaks ning ülejäänud 50% arvest tuli tasuda 30 päeva jooksul hageja poolt toodete vedajale üleandmisest. Hageja ja kostja sõlmisid tööde teostamiseks ning tellimuste täitmiseks töövõtulepingud. Hageja täitis enda kohustused ja esitas selle alusel kostjale kaks lõpparvet, mida kostja ei tasunud. Kostja tasus mõlema tellimuse eest vaid ettemaksu. Kokku olid tasumata arved 12 343,50 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 696 lg 1
Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 635Töövõtulepingu mõiste
3.Seoses kohtualluvusega viitas hageja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (nn Brüssel I bis määrus) artikli 7 p-le 1. Teenuselepingu puhul oli oluline riik, kus teenused osutati. Praegusel juhul valmistati tooted Eestis vastavalt kostja tellimusele ning

kinnitatud hinnapakkumistele. Seega oli töövõtulepingu alusel teenuse täitmise koht Eesti. Hageja kontori asukoht oli Tallinn ja tehase asukoht Harjumaa (Rae vald), mistõttu allus asi Harju Maakohtule.

4.Kohus palus 17.08.2023 kirjaga hagejal rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimiseks selgitada, millised olid poolte vahel sõlmitud lepingu tingimused seoses kauba transportimise ja kostjale üleandmisega.
5.Hageja selgitas, et poolte vahel puudusid kauba transporti ja üleandmist puudutavad kirjalikud kokkulepped. Toodete üleandmiskoht oli hageja tehas Eestis ja üleandmisaeg 06.01.2023. Hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 mõttes. Eeltoodut ei muutnud ka asjaolu, et hageja osutas kostjale veoteenuse vahendamise teenust. Puudus alus asuda seisukohale, et käesolev vaidlus ei allunud selle riigi kohtule, kus pooltevahelise peamise õigussuhte esemeks olevad tooted valmistati ja kostjale üle anti. Toodete transporditeenuse vahendamine ei olnud töövõtulepingu lahutamatu osa ja toodete eest makstav tasu ei sisaldanud veoteenuse vahendamise tasu. Maakohtu määrus
6.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei allunud hagi Eesti kohtule.
7.Kuivõrd Eesti Vabariik ja Šveitsi Konföderatsioon on 30.10.2007 sõlmitud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (Lugano II konventsioon) osapooled, tuli praeguses asjas kohtualluvuse küsimuses lähtuda Lugano II konventsioonist. Kohus luges tõendatuks, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et hageja korraldab kauba saatmise Genfi Šveitsis. Kohus leidis, et kuna Lugano II konventsiooni art 5 p 1 ja Brüssel I art 5 p 1 regulatsioonid on identsed, oli Lugano II konventsiooni art 5 p 1 tõlgendamisel võimalik lähtuda Euroopa Kohtu lahendist. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-381/08: Car Trim GmbH v KeySafety Systems Srl 25.02.2010 tehtud otsuses selgitanud, et Brüssel I määruse art 5 p 1 alapunkti b tuleb tõlgendada selliselt, et kui lepingu järgi tuleb valmistatavad või toodetavad kaubad kohale toimetada, siis isegi juhul, kui tellija on andnud valmistatavate toodete hankimise, töötlemise või tarnimise kohta spetsiifilisi juhiseid, kuid tellimus ei ole valmistatud tellija materjalist ning müüja vastutab kauba kvaliteedi ja lepingule vastavuse eest, siis tuleb selline leping kvalifitseerida müügilepinguks Brüssel I art 5 p 1 tähenduses.
8.Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi kauba transpordi kostjani korraldama hageja, siis vaatamata sellele, et lepingu esemeks olnud tooted valmistati kostja juhiste järgi, oli pooltevahelise lepingu puhul tegemist müügilepingu, mitte teenuse osutamise lepinguga Lugano II konventsiooni art 5 p 1 tähenduses. Tähtsust ei omanud, et toodete tellimise tingimuseks ei olnud hagejalt veoteenuse vahendamise tellimine ning toodete hind ei sisaldanud transpordi hinda. Ka hageja 06.01.2023 e-kirjast ei järeldunud, et kaupade üleandmise koht oli Eestis. Kohtule nähtuvalt informeeris hageja selles kirjas kostjat, et kaubad antakse vedajale üle 06.01.2023 hageja tehase asukohas. Vedajale kauba üleandmise asukohta ei saanud antud juhul pidada lepingu täitmise kohaks. Kaupade ostu-müügi lepingu peamine eesmärk on nende müüjalt ostjale edastamine, mis ei ole täielikult lõpule viidud enne, kui kaubad on jõudnud sihtpunkti, praegusel juhul kostja asukohta Šveitsis. Kohus asus seisukohale, et lepingu täitmise koht oli Šveitsis, mistõttu ei allunud hagi Eesti kohtule Lugano II konventsiooni art 5 p 1 alusel. Kuivõrd kostja asukoht oli Šveitsis, allus asi Lugano II konventsiooni art 2 p 1 üldise kohtualluvuse sätte alusel pädevale Šveitsi Konföderatsiooni kohtule.

Määruskaebus

9.Hageja palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Maakohus leidis ebaõigesti, et käesolev vaidlus allus Lugano II konventsiooni art 2 p 1 üldise kohtualluvuse sätte alusel pädevale Šveitsi Konföderatsiooni kohtule. Poolte vahel sõlmiti töövõtuleping VÕS § 635 mõttes, mistõttu tuli selle õigussuhte alusel hinnata, millise riigi kohtualluvus oli korrektne. Töövõtulepingu alusel pidi hageja tooted valmistama ja kostjale üle andma. Lepingu osa ei olnud toodete kohalevedu kostja asukohta. Seaduse sõnastuse kohaselt oli oluline teenuse osutamine, milleks pooltevahelise kokkuleppe kohaselt oli toodete valmistamine. Toodete üleandmiskoht oli hageja tehas Eestis ja üleandmisaeg 06.01.2023. Eeltoodut ei muutnud asjaolu, et hageja osutas töövõtulepingu väliselt kostjale ka veoteenuse vahendamise teenust. Toodete tellimise tingimuseks ei olnud tellida hagejalt ka veoteenuse vahendust ning toodete tasu ei sisaldanud tasu veoteenuse vahendamise eest. Puudus alus asuda seisukohale, et vaidlus ei allunud selle riigi kohtule, kus pooltevahelise peamise õigussuhte esemeks olevad tooted valmistati ja kostjale üle anti ning kus hageja täitis kõik omapoolsed töövõtulepingust tulenevad kohustused. Hageja kohustusel valmistada tooted ja need kostjale hageja asukohas üle anda puudus puutumus Šveitsi Konföderatsiooniga.
11.Kohtu seisukohta alluvuse osas ei toetanud ka Euroopa Kohtu lahend. Antud juhul ei saanud kahte teenuse osutamise lepingut lugeda ühtseks müügilepinguks. Töövõtuleping, mille kohaselt hageja valmistas tooted ja andis need hageja asukohas kostjale üle ja transporditeenuse vahendamise leping, mille kohaselt hageja tellis kostja soovil veoteenuse osutajalt transpordi toodete tarnimiseks, olid eraldiseisvad lepingud. Poolte vahel oli kehtiv töövõtuleping, mille alusel hageja valmistas kostjale tellitud tooted. Seega pidi kohtualluvus olema selle riigi järgi, kus teenuseid osutati või oleks tulnud osutada. Hageja ei osutanud veoteenust, vaid vahendas kostja soovil veoteenuse osutaja poolt toodete transporti pärast toodete üleandmist kostjale.
12.Kohaldades Lugano II konventsiooni, tuli asuda seisukohale, et käesolev vaidlus tuleb lahendada Eesti kohtus. Isegi kui kvalifitseerida pooltevaheline suhe Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt müügilepinguks, siis oli hagejal müügilepingu alusel kohustus anda tooted kostjale üle Eestis. Hageja õiguseid kohtualluvuse osas ebamõistlikult piiravaks tuli pidada tõlgendust, et transporditeenuse tellimine kostja hüvanguks muudaks kõikide töövõtulepinguliste vaidluste kohtualluvuse asukohta. Kohus laiendas käesoleval juhul VÕS §-s 635 ja Lugano II konventsioonis sätestatut põhjendamatult hagejale ebamõistlikult kahjulikul viisil. Menetluse edasine käik
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning saata asi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.
15.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 näeb ette, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 4 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Välislepingud ja Euroopa Liidu määrused on TsMS 2. osa ees prioriteetsed

(RKTKm 29.03.2017, 3-2-1-4-17, p 13). Hagi menetlusse võtmise otsustamisel peab kohus § 75 lg 1 järgi omaalgatuslikult kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule ning kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

16.Käesoleval juhul kohaldas maakohus kohtualluvuse kontrollimisel õigesti Lugano II konventsiooni. Konventsiooni art 2 lg 1 järgi kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on mõnes konventsiooniga seotud riigis, hoolimata nende kodakondsusest kõnealuse riigi kohtusse. Isikuid, kelle alaline elukoht on konventsiooniga seotud riigis, saab konventsiooniga seotud teise riigi kohtusse kaevata üksnes II jaotise 2.–7. jaos sätestatud korras. Artiklist 5 tuleneb, et isikut, kelle alaline elukoht on konventsiooniga seotud riigis, saab kaevata konventsiooniga seotud teises riigis: a) lepingutega seotud asjade puhul selle paiga kohtusse, kus tuli täita lepingus sätestatud kohustus; b) kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse sätte kohaldamisel lepingus sätestatud kohustuse täitmise kohana: müügi puhul kohta konventsiooniga seotud riigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või oleks tulnud üle anda; teenuste osutamise puhul kohta konventsiooniga seotud riigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või oleks tulnud osutada.
17.Maakohus jättis antud juhul hagi menetlusse võtmata, leides, et hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Määruse põhjendusel oli lepingu täitmise koht Šveitsis, allus asi Lugano II konventsiooni art 2 p 1 üldise kohtualluvuse sätte alusel pädevale Šveitsi Konföderatsiooni kohtule.
18.Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest puuduva kohtualluvuse tõttu. TsMS § 372 lg 3 sätestab kohtule võimaluse vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Riigikohus on selgitanud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Eesti kohtule või mitte, on üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1123-12, p 11). Kuigi üldjuhul on kohtul õigus, mitte kohustus TsMS § 372 lg 3 kohaselt enne hagi menetlusse võtmise otsustamist pooled ära kuulata (sh küsida kostjalt seisukohta asja lahendamise kohta Eesti kohtus), peab ringkonnakohus kostjalt seisukoha küsimist praeguse vaidluse asjaolusid arvestades vajalikuks. Sellisel juhul on kostjal võimalik avaldada seisukoht kohtualluvuse, kauba transportimise tingimuste ja kostjale üleandmise kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Maakohtul on võimalik teha täiendavaid toiminguid, sh küsida kostja seisukohta ja vajadusel koguda tõendeid selleks, et selgitada nõuetekohaselt välja kohtualluvus. Kohus peab menetlusse võtmise otsustamisel tegema mõistlikke pingutusi oluliste asjaolude tuvastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei selgitanud maakohus rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt välja ja keeldus seetõttu ennatlikult hagi menetlusse võtmast.
19.Kui maakohus leiab pärast vajalike toimingute tegemist, et hagi allub Eesti kohtule, siis tuleb hagi eeldatavasti menetlusse võtta ja toimetada see kostjale kätte. Kui pärast menetlusse võtmist selgub, et hagi ei allu Eesti kohtule, saab maakohus jätta selle TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbivaatamata (RKTKm 31.03.2015, 3-2-1-179-14, p 10).
20.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
21.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
22.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt

võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja