Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-12498
Kohtuasi
Tallinna linna (Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti kaudu) avaldus X suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise pikendamiseks 3 kuuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna linn Tervishoiuameti kaudu, lepinguline esindaja RS
(Tallinna Sotsiaal- ja registrikood 75014965),
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.10.2023 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda. Kindlaksmääratavad kulud puuduvad, v.a tasu riigi õigusabi korras määratud esindajale, mis määratakse kindlaks eraldi määrusega vastava taotluse saamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) esitas 02.09.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus paigutada X (puudutatud isik) alates 01.09.2023, kell 08.45 esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni psühhiaatriahaiglasse. Harju Maakohus kohaldas 02.09.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 05.09.2023 kell 08.45.
2.PERH psühhiaatriakliinik esitas 04.09.2023 avalduse esialgse õiguskaitse pikendamiseks. Harju Maakohus pikendas 04.09.2023 määrusega puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega kuni 40 päevani, arvates puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamisest 01.09.2023 kell 08.45.
3.Tallinna linn Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu (avaldaja) esitas 03.10.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus paigutada puudutatud isiku kuni kolmeks kuuks psühhiaatriahaiglasse.
4.Avalduse kohaselt on puudutatud isik hospitaliseeritud PERH psühhiaatriakliinikusse kokku kümme korda. Puudutatud isik haigestus 2016. a depressiooniga, ülikoolis tekkisid õpiraskused, mille tõttu vahetas õppekava, seejärel oli akadeemilisel puhkusel. Ülikool jäi lõpetamata, teeb tööotsi tuttava ettevõttes. 2020. a puudutatud isiku seisund halvenes, tekkisid rahutus, unetus, vihahood, sihitu käitumine. Puudutatud isik tundis, et pea on tühi ja teised mõjutavad teda. Paigutati haiglaravile, diagnoositi äge polümorfne psühhootiline häire (F23) ning kanepi kuritarvitamine. 2021. a muudeti diagnoos kaasuvate motoorsete sümptomite tõttu katatoonseks skisofreeniaks (F20.29).
5.Viimati viibis puudutatud isik haiglaravil 03.02.–08.03.2023. Hospitaliseerimisele eelnevalt oli puudutatud isik löönud isa rusikaga, ähvardanud noaga ning peksnud kodus esemeid katki, isa sõnul ei olnud isik võtnud määratud toetusravi. Ka osakonnas viibides pettis puudutatud isik korduvalt ravimitega. Haiglaraviga haiguskriitikat ei tekkinud.
6.01.09.2023 toimetati puudutatud isik kiirabiga haiglaravile PERH psühhiaatriakliinikusse. Puudutatud isik oli kodus loopinud vanemaid puuviljadega ja ähvardanud tappa. Puudutatud isik helistas ka ise häirekeskusesse ning avaldas, et tal oli konflikt vanematega ning "lööb vanemaid, kuna viha on nii suur", misjärel katkestas kõne. Isa helistas tagasi häirekeskusesse ning avaldas, et poeg on agressiivne ega suuda end kontrollida. Kiirabi saabudes puudutatud isik ise ei rääkinud juhtunust ning avaldas, et on piisavalt rääkinud. Puudutatud isik toimetati psühhiaatriakliiniku valvetuppa, kus ta avaldas, et vanemad "ajavad teda närvi".
7.Raviasutuse psühhiaatrite 28.09.2023 arvamusest nähtub, et puudutatud isiku seisund ei ole vaatamata ravile paranenud. Duši all olles karjus kõva häälega: "minge perse!", "kaduge minema!", kuigi viibis seal üksi. Käitumise alusel jäi kahtlus tugevatele segavatele meelepetetele. Avaldas soovis koju minna öeldes: "minu töö on siin tehtud, olen ilusti käitunud ja teisi aidanud". Järgneval hommikul ei võtnud puudutatud isik ravimeid - tuli korduvalt kohale, aga kõndis jälle minema. Kui lõunasöögi ajal ravimeid sai, läks WC-sse ja arvatavasti sülitas need välja. Oli jällegi pinges olekuga, avaldas soovi akuutosakonda minna, kõndis mööda osakonda ringi, tungis õdede tuppa, tõukas õde ja üritas võtta teistele patsientidele valmispandud ravimeid. Korjas koridorist seintelt knopkasid, käis õde-perenaise ja siis õendusjuhi toas, näppis toa sisustust, keelamisele ei allunud, enda käitumist adekvaatselt ei põhjendanud. Rahustavast süstist keeldus, suu kaudu antud lahustatud antipsühhootikumi sülitas välja. Vaatamata antipsühhootilisele ja rahustavale ravile on puudutatud isik jätkuvalt psühhootiline, usalduslikku kontakti temaga saavutada ei ole võimalik, varjab
2-23-12498 haigussümptomaatikat. Jutus keskendub vaid soovile koju pääseda, teisi teemasid arutamast keeldub. Osakonnas on käitumine kummaline ja sihipäratu - ümbritsevatega kontakti ei otsi, käib vaikides ringi, pöördub õdede tuppa ja lahkub sealt midagi ütlemata.
8.Arstid märgivad, et tema käitumine on psühhootilistest elamustest mõjutatud ning ebaadekvaatse ja vaenuliku käitumise tõttu võib kutsuda esile vägivalda ka enda suhtes. Ravita jäädes sagenevad haigushood ja süvenevad ajukahjustusest põhjustatud toimetulekuraskused. Seisundist lähtuvalt ei ole puudutatud isik võimeline mõistma ravivajadust (keeldub edasisest haiglaravist, väljaspool haiglat toetusravi ei tarvita, haiglas on keeldunud ravimeid võtmast ja elekterimpulssravi saamast). Seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt vajab puudutatud isik pikaajalist psühhiaatrilist haiglaravi ja kestvat viibimist tugevalt kontrollitud ning tagatud turvalisusega ravikeskkonnas.
9.Maakohus määras 03.10.2023 ekspertiisi selgitamaks välja, kas isik vajab tahtevastase ravi pikendamist kolme kuu võrra. Nähtuvalt ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/540 oli puudutatud isiku mõttekäik vestlusel aeglane ja pidurdatud, eksperdi küsimustele vastas sisukohaselt; spontaanselt luulu ei avalda, kuid avaldab mõjustusluulu fragmente; meelepetteid eitab, kuid ebaadekvaatset käitumist vaadeldes on tal ilmselt esinenud kuulmismeelepetteid; emotsionaalsed reaktsioonid on vähe väljendunud, esineb ärevust ja seesmist pinget; meeleolu on subdepressiivne situatsioonist tingituna, tahteelu aktiivsus ja sihipärasus alanenud, kõne ja motoorika kergelt pidurdunud; esinenud on psühhootilistest elamustest tingitud sihipäratut agressiivset käitumist; kognitiivsete võimete primaarset alanemist ei tähelda, kuid haiguskriitika puudub; isik põeb episoodilist stabiilse defektiga katatoonset skisofreeniat (RHK 10 järgi – F20.22), mida tuleb käsitada raske psüühikahäirena ja mille tõttu ei ole puudutatud isik võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima; isik võib raske psüühikahäire tõttu käituda ohtlikult ning ohustada iseenda ja teiste isikute elu, tervist; julgeolekut ning turvalisuse tagamiseks ei ole võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu haiglaravi kolmeks kuuks. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Maakohus rahuldas 10.10.2023 määrusega avalduse ja paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt PERH psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loetakse lõpetatuks 10.01.2024 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus märkis, et annab loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja / või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
11.Maakohus rahuldas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 ja § 13 lg 2 alusel.
12.Kohus kuulas puudutatud isiku ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel. Muude puudutatud isikule lähedaste isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks. Kohus ei pea vajalikuks kohaliku omavalitsuse arvamuse suulist ärakuulamist, kuivõrd kohalik omavalitsus on seisukohad avaldanud kirjalikes menetlusdokumentides ning need on kohtu arvamuse kujundamiseks piisavad. Muude isikute ärakuulamist ei pea kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras esindaja esitas 06.10.2023 maakohtule seisukoha, milles märkis, et suhtles puudutatud isikuga PERH psühhiaatriakliinikus. Esindaja on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid ja esindaja kogutud andmed kinnitavad PsAS § 11 lg 1 koosseisu olemasolu.
2-23-12498
13.Maakohus märkis, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ja tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt püsib ta haiglaravita jäädes ohtlikuna eelkõige iseendale. Ärakuulamisel tuvastatu, arstide arvamuse ja ekspertiisiakti põhjal kohus veendus, et isik soovis midagi oma tunnetega seoses varjata ega avaldanud kohtunikule kõike, isik vältis täielikult pilkkontakti. Pigem jäi mulje, et isik hetkel selgelt ei mõtle ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu enda ja ümbritsevad. Kohtu hinnangul kujutab puudutatud isik ohtu eeskätt teistele põhjusel, et tegutseb haiguse ajel ebaadekvaatselt ja agressiivselt, teisi füüsiliselt rünnates. Arvamusest nähtub, et ka eelnevad hospitaliseerimised on toimunud valdavalt kiirabi ja politsei kaasabil, eelnenud agressiivne käitumine lähedaste suhtes ning asjade lõhkumine. Eelnevatel kordadel haiglas on isikul esinenud süüdistavat suhtumist vanemate suhtes. Ka käesoleval juhul vahetult enne haiglasse sattumist ähvardas isik oma vanemaid tappa, isiku isa häirekeskussesse tehtud kõnest nähtub, et isik oli nende suhtes agressiivne ega suutnud end talitseda. Kuigi isik vägivalda seekord eitab, jääb arvamuses toodud varasematele sissekannetele ja ärakuulamisel tekkinud muljele tuginedes kahtlus selles osas varjamisele ja dissimileerimisele. Isik on ka haiglas käitunud kummaliselt ja kohati agressiivselt. Seega on isik oma seisundist tuleneva agressiivsuse tõttu ohtlik teistele, eelkõige oma vanemate elule ja tervisele. Kohtu hinnangul on isiku varasemast käitumisest ja haigusest tingituna põhjust eeldada, et ta võib sama moodi vanemate suhtes füüsiliselt agressiivselt käituda ka edaspidi, kuna tema praegune tervislik seisund on väga sarnane eelmise haigestumise aegselt seisundile. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Isiku poolt määratud esindajale avaldatud plaan haiglast lahkudes hakata saama riigilt töövõimetustoetust ja kolida elama Viljandisse ei kõla läbimõeldult ega realistlikult.
14.Eksperdi arvamusest ja patsiendi ärakuulamisest nähtuvalt puudub isikul haiguskriitika oma psüühilise seisundi suhtes. Seega puudub tal ka ravisoostumus – ta peab end terveks ja haigla personalil on tõsised kahtlused selles osas, et isik talle määratud ravimeid võtab, vaid sülitab need välja. Eeltoodust tulenevalt ei ole isiku ravi kodustes tingimustes (ka lähedaste koostöö puhul) võimalik teostada. Isik küll sõnades deklareerib valmisolekut koduseks raviks, kuid tema käitumine haiglas ei ole seda kinnitanud. Ka eksperdi arvates ei ole ravimine kodustes tingimustes tulenevalt isiku haigusseisundist ja puudulikust kriitikast võimalik. Eeltoodust tulenevalt vajab isik ravi haiglas. Seega tuleb puudutatud isik paigutada tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks, s.o kuni 10.01.2024. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
15.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Puudutatud isik leiab, et kuigi kohtu hinnangul olid tema kinnisesse asutusse paigutamise tingimused täidetud ja määruse tegemise päeva seisuga ei ole seisund muutunud, ei nõustu puudutatud isik määruse järeldustega ja leiab, et kohtu seisukoht ei ole põhjendatud.
16.Vanematega toimus küll verbaalne konflikt, kuid vägivalda ega ohtu mitte ühegi isiku suhtes ei olnud. Puudutatud isik leiab, et ei pea viibima koos rasket vaimuhaigust põdevate isikutega, kel puudub haiguskriitika ja kes ei ole nõus end väljaspool raviasutust ravima. Puudutatud isik kinnitas, et on valmis end ravima väljaspool statsionaari. Puudutatud isik väitis, et ei olnud haiglasse paigutamisel ohtlik, samuti ei ole ohtlik hetkel. Isikut on mitmel korral ümber paigutatud erinevatesse osakondadesse, raviarstid on vahetunud ja kõik see on ilmselt tekitanud segadust. Samuti märgib ta, et eksperdi arvamus ohtlikkuse kohta ei ole kohtule siduv, vaid on üks tõenditest, mida kohus peab koos teiste tõenditega kriitiliselt analüüsima.
2-23-12498
17.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isikul esineb jätkuvalt raske psüühikahäire. Psüühilisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Ravita jäämisel ohustab ta inadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu nii iseend kui ümbritsevaid.
18.PERH psühhiaatriakliinik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku tahtest olenematu ravi on vajalik ja põhjendatud. Menetluse käigus esitatud arsti arvamusest lähtudes on täidetud kõik PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
21.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
22.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused tema psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks. Kohus menetleb TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamist isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
23.Siinsel juhul ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused ei olnud täidetud. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Psühhiaatrite 28.09.2023 arvamuse (dtl 54–55) ning eksperdi 05.10.2023 arvamuse (dtl 74–77) kohaselt põeb puudutatud isik episoodilist stabiilse defektiga katatoonset skisofreeniat, mille tõttu ta ei ole ta võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, seejuures ei ole puudutatud isikul ka haigustaju. Kuigi puudutatud isiku määruskaebuses väljendatud seisukoht viitab sellele, et puudutatud isikul oleks justkui haiguskriitika tekkinud, leiab ringkonnakohus, et asjas esitatud tõendite pinnalt on haiguskriitika olemasolu siiski kaheldav. Arstid on välja toonud, et puudutatud isik on PERH psühhiaatriakliinikus juba kümnendat korda, tema ravi on jäänud pidevalt poolikuks, sest haiglaravi järgselt käis puudutatud isik toetusravi saamas ebaregulaarselt. Ka isa sõnul ei võtnud puudutatud isik väljaspool haiglat talle määratud toeturavi. Samuti on arstid märkinud, et isegi haiglas olles on puudutatud isik keeldunud ravimeid võtmast ja elektriimpulssravi saamast. Seega puudub kolleegiumil alus arvata, et puudutatud isikul on tekkinud arusaam oma haigusest ning selle ravivajadusest.
2-23-12498
24.Haiglaravita ohustaks puudutatud isik eelkõige enda elu, tervist ja julgeolekut, aga ka oma lähedaste julgeolekut PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isik haiglaravile toodud kodust, kust loopis vanemaid puuviljadega ning ähvardas neid tappa. Puudutatud isik helistas ka ise häirekeskusesse ning avaldas, et tal oli konflikt vanematega ning "lööb vanemaid, kuna viha on nii suur", misjärel katkestas kõne. Puudutatud isiku isa helistas tagasi häirekeskusesse ning avaldas, et poeg on agressiivne ega suuda end kontrollida. Kui puudutatud isik viibis haiglaravil 03.02.–08.03.2023, siis hospitaliseerimisele eelnevalt lõi puudutatud isik isa rusikaga, ähvardas noaga ning peksis kodus esemeid katki. Ka psühhiaatriakliinikus olles on puudutatud isik olnud haigla personali osas agressiivne ning sihipäratu. Arstid kirjeldavad vahejuhtumit, kus puudutatud isik kõndis mööda osakonda ringi, tungis õdede tuppa, tõukas õde ja üritas võtta teistele patsientidele valmis pandud ravimeid. Korjas koridorist seintelt knopkasid, käis õde-perenaise ja siis õendusjuhi toas, näppis toa sisustust, keelamisele ei allunud, enda käitumist adekvaatselt ei põhjendanud. Samuti kirjeldavad arstid olukorda, kus puudutatud isik oli üksi duši all ning karjus seal kõva häälega: "minge perse!", "kaduge minema!". Arstide selgituse kohaselt viitab see tugevatele segavatele meelepetetele. Samuti on arstid välja toonud, et puudutatud isiku ebaadekvaatse ja vaenuliku käitumise tõttu võib ta kutsuda esile vägivalda ka enda suhtes. Ka ekspert on seisukohal, et puudutatud isik võib raske psüühikahäire tõttu käituda ohtlikult ning ohustada iseenda ja teiste isikute elu, tervist ja julgeolekut.
25.Ringkonnakohus märgib, et isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14). Kolleegium märgib, et kuigi eeltoodud asjaoludel esineb oht eelkõige teiste elule ja tervisele, ei ole puudutatud isiku käitumise tõttu välistatud oht ka temale endale. Seega saab asuda seisukohale, et ohtlikkus enda ja teiste elule ja tervisele on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Kolleegium selgitab, et puudutatud isiku enda arusaam, et ta ei ole ohtlik ega vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut ega eksperdi arvamust tema tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg- s 1 sätestatud tingimuste hindamisel.
26.Arvestades, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, ta ei mõista ravivajadust ning on varem alati haiglast vabanemisel ravi lõpetanud, ei oleks muu abi kui tahtest olenematu ravi psühhiaatriahaiglas puudutatud isikule PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses praegu küllaldane. Arstid on välja toonud ka, et ravita jäädes sagenevad haigushood ja süvenevast ajukahjustusest põhjustatud toimetulekuraskused.
27.Ülaltoodut arvestades ei ole maakohus kohaldanud puudutatud isikule tahtest olenematut ravi psühhiaatriahaiglas õigusliku aluseta, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust tühistada ega puudutatud isikut haiglast vabastada.
28.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda. Avaldajal ja psühhiaatriahaiglal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
29.Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib TsMS § 543 lg 1 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa ja muud temaga koos elavad pereliikmed, eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.