J. K. hagi Eesti Vabariigi (xxxxxxxxxxxx kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; viibimiskoht xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja Eesti Vabariik xxxxxxxxxxxx kaudu
RESOLUTSIOON
1.Jätta J. K. hagi Eesti Vabariigi (xxxxxxxxxxxx kaudu) vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada määrus kätte hagejale ja saata teadmiseks kostjale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.
Tartu Maakohus tegi 22. novembril 2022 tsiviilasjas nr 2-22-2434 otsuse, millega rahuldas osaliselt J. K. hagi Eesti Vabariigi (xxxxxxxxxxxx kaudu) vastu. Otsus jõustus 2. mail 2023. Hageja nõue põhines asjaolul, et vangla tõi talle tema poolt tellitud teleri asemel vale teleri. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude teleri väljavahetamiseks, kuid rahuldas hageja alternatiivse nõude teleri eest makstud raha tagastamiseks.
2.J. K. esitas 8. mail 2023 Tartu Maakohtule avalduse, milles ta palub asja lahendanud kohtunikul aidata saada tagasi raha, mida ta elektri eest maksis, seoses sellega, et vangla tõi talle vale televiisori (2022. – 2023. a), samuti moraalse kahju eest 5000 eurot. J. K. palub anda endale advokaat. Avaldus registreeriti iseseisva hagiavaldusena.
3.Tartu Maakohus jättis 7. juunil 2023 hageja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja hagiavalduse käiguta. Hagejal tuli esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus ja tasuda riigilõiv lähtuvalt hagihinnast või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus.
4.Hageja esitas 19. juunil 2023 määruskaebuse Tartu Maakohtu 7. juuni 2023 määrusele, millega kohus jättis tema taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Tartu
Ringkonnakohus jättis 28. juunil 2023 määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
5.Hageja esitas 20. ja 27. juunil 2023 hagiavalduse täiendused.
6.Kohus jättis 7. juuli 2023 määrusega hagiavalduse veelkord käiguta. Hagejal tuli märkida selge nõue ja täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid.
7.Hageja esitas 26. juulil 2023 vastuse ning 27. juulil ja 31. juulil 2023 täiendavad lisad.
8.Kohus jättis 4. septembri 2023 määrusega hagi osaliselt menetlusse võtmata ja 22. septembri 2023 määrusega hageja menetlusabi taotluse rahuldamata.
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas 17. oktoobri 2023 määrusega Tartu Maakohtu 22. septembri 2023 määruse osas, milles maakohus jättis hageja menetlusabi taotluse täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse osaliselt ning võimaldas tal tasuda hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva 100 euro suuruse riigilõivu nelja kuu jooksul 25 euro suuruste osamaksetena. Esimene osamakse tuli teha 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.
10.Hageja teatas 29. oktoobril 2023, et E. P. saatis esimese osa riigilõivust, 6,25 eurot.
11.Hageja taotlusel Tartu Ringkonnakohus pikendas 6. novembril 2023 osamakse tähtaega 10. novembrini 2023.
riigilõivu esimese
12.Hageja esitas 13. novembril 2023 kohtule vastuse, mille kohaselt tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda. Raha talle keegi võlgu enam ei anna. Hageja palub liita kokku oma hagid 2-23-6766 ja 2-23-6987. Hageja palub leida võimalus ta riigilõivust vabastada või määrata, et hageja peab tasuma riigilõivu ainult sel juhul, kui kohus teeb otsuse vangla kasuks. Hageja palub tagastada 5 eurot, mida ta määruskaebuselt maksis, tema vangla kontole.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata.
14.TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 147 lg 1 järgi maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus pidas võimalikuks menetleda hageja nõuet elektri eest tasutud 26,76 euro hüvitamiseks. TsMS § 122 lg 2 ja § 124 lg 1 järgi on hagihind seega 26,76 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 100 eurot. Tartu Ringkonnakohus on 17. oktoobri 2023 määrusega võimaldanud hagejal tasuda hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva 100 euro suuruse riigilõivu nelja kuu jooksul 25 euro suuruste osamaksetena. Tartu Ringkonnakohus on 6. novembril 2023 pikendanud riigilõivu esimese osamakse tähtaega 10. novembrini 2023. Hageja ei ole riigilõivu esimest osamakset tähtaegselt tasunud. Hageja on kohtule teatanud, et E. P. on saatnud esimese osa riigilõivust, 6,25 eurot. Kohus riigilõivu laekumist ei leidnud. Kohtul puuduvad andmed, et hageja oleks esimese osamakse isegi osaliselt tasunud. Hageja on saatnud kohtule vastuse, millest nähtuvalt hagejal ei ole võimalik riigilõivu osamakseid tasuda. Kohus on hageja menetlusabi taotluse juba lahendanud ja otsustanud hagejat riigilõivu tasumisest mitte vabastada. Hageja esile toodust ei nähtu ka, et asjaolud oleksid võrreldes
menetlusabi taotluse lahendamise ajaga muutunud. Seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda.
15.Hageja on palunud liita oma hagid 2-23-6766 ja 2-23-6987. Kohus selgitab, et TsMS § 374 järgi saab kohus hagid liita, kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et hageja avaldus tsiviilasjas nr 2-236987 on jäetud 31. oktoobril 2023 menetlusse võtmata. Seega ei ole hagide liitmine võimalik. Hagide liitmiseks peavad mõlemad hagid olema sama kohtu menetluses.
16.Hageja on palunud tagastada talle määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 5 eurot. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamine Tartu Maakohtu 22. septembri 2023 määruse peale, millega maakohus jättis hageja menetlusabi taotluse rahuldamata, oli riigilõivuvaba. Kohus nõudis hagejalt riigilõivu tasumist määruskaebuselt Tartu Maakohtu 4. septembri 2023 määruse peale, millega kohus jättis hagi osaliselt menetlusse võtmata. Seda määruskaebust ei ole kohus veel lahendanud. Seega ei ole alust määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu hagejale tagastada.
17.TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.