lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-118518/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 17.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-118518/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 4034 lg 13, 3, 6VÕS § 401KrediidivahenduslepingTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 322 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajaleTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 1993/13Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutesC-154/15C-147/16C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2023, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-118518

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1 049,40 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ, registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Dmitri Santašev, e-posti aadress: xxx Kostja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Lihtmenetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta OK Incure OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse nõudes, rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Asja lahendati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsÜS § 69 lg 3Tahteavalduse tegemine
VÕS § 1 lg 6Seaduse kohaldamine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062 lg 1
VÕS § 408 lg 2Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmis X (kostja) 26.09.2016 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr 2800411, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 750 eurot. Hageja selgitas, et krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 46,20% aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga ja viivisemääraks on 46,20% aastas. Krediidi kulukuse määr on 58,35% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 45,96% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. Hageja märkis, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd krediidikulukuse määra kohaldamisel tuleb lähtuda 31.05.2016 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt on krediidikulukuse määra kolmekordne määr 58,47% (19,49% x 3). Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja on teinud perioodil 26.09.2016 – 29.11.2022 kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 1 739,85 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis tasumata detsember (summas 31,84 eurot; maksetähtaeg oli 12.12.2022), jaanuar (summas 39,35 eurot; maksetähtaeg oli 10.01.2023) ja detsember (summas 39,35 eurot; maksetähtaeg 10.02.2023) osamaksed tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1. peab klient maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja saatis 13.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Antud teates oli öeldud, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees oli 111,23 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool märgitud võlgnevuse tasumiseks kuni 05.03.2023. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja hoiatas teates kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 06.03.2023. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude OK Incure OÜ-le. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 21.2. teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu või 5 (viie) kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral ja 1 (ühe) kalendripäeva jooksul e-postiga, Iseteenindussüsteemi või Äpi kaudu saatmise korral. Kuivõrd eelpool märgitud tahteavaldus oli edastatud teates toodud aadressil, siis võib tahteavalduse lugeda kostjale kättetoimetatuks (TsÜS § 69 lg 3). Kostja sai krediiti summas 1 739,85 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks 990,70 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 01.11.2022 summas 22,49 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset krediidisumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 749,15 eurot (1 739,85 – 990,70). Vastavalt lepingu nr 2800411 punktile 13.2.1. arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 46,20% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 749,15 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja arvestas intressi alates viimasest krediidi kasutusele võtmisest kostja poolt, so 29.11.2022. Intressiperioodiks on 30.11.2022 kuni 05.03.2023, põhinõudelt 749,15 eurolt, intressimäär 46,20% aastas, intressivõlgnevus on 91,03 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on summas 179,22 eurot (põhinõudelt 749,15 eurolt, viivituse periood 06.03.2023 kuni 10.09.2023, viivisemäär 46,20% aastas). Sissenõudmiskulud on summas 30 eurot (VÕS § 1132

lg 2 p 2). Sissenõudmiskulud sisaldavad järgnevat: 1) nõudekiri 06.03.2023 – 0 eurot; 2) pretensioon 03.04.2023 – 20 eurot; 3) meeldetuletus 13.04.2023 – 5 eurot; 4) hagihoiatus 24.04.2023 – 5 eurot. Hageja selgitas, et kostja esitas krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 750 euro saamiseks. Taotluse esitamisel, so 26.09.2016 märkis kostja, et tema netosissetulekuks on 700 eurot ja igakuised kohustused on 380 eurot (majapidamiskulud). Ülalpeetavaid ei olnud. IPF Digital AS (krediidiandja) tegi päringu Creditinfo andmebaasi. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Taotletud krediidilimiit oli vaid 750 eurot ning 36-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuiseks tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa (39,35 eurot). Andmeid kogumis hinnates tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja kostja suudab täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja kasutas krediidiandja teenuseid peaaegu 6 aasta jooksul, mis tähendab, et kostja krediidivõimelisus oli hinnatud õigesti (dtl 24-31). Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 749,15 eurot, intressivõlgnevus 91,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 179,22 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot (hagi ese dtl 24). Kostja vastuväited

2.13.09.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus (dtl 95-97) ja hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel 28.09.2023 kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 12.10.2023 hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 13.09.2023 menetlusse võtmise määruses (dtl 95-97). TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 1 049,40 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
5.Hageja nõue tuleneb kostja ja IPF Digital AS vahel 26.09.2016 sõlmitud krediidikontolepingust nr 2800411 (so tarbija krediidilepingust). Kuna IPF Digital AS sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05. 03.2020 otsus asjas nr C679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
7.23.08.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Kohus selgitas hagejale, et kui kostja sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama, tuli hagejal välja tuua asjaolud, millest nähtub, et kostja sai krediidisumma kätte või hakkas krediiti kasutama (nt kuhu ja mis summas raha kanti) (VÕS § 408 lg 2). Seega tuli hagejal hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et rahasumma on kostja käsutusse antud (nt maksekorraldus/pangakontoväljavõte) ja hageja on eeltoodu osas oma kohustuse täitnud (VÕS § 401). Ühtlasi selgitas kohus hagejale, et krediidisumma üleandmise tõendamata jätmine võib olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks.
8.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab kostjalt nõudma krediidilepingu sõlmimise eelselt pangakontoväljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika), mida antud juhul tehtud ei ole. Viidatud lahendi p-s 55 on Tallinna Ringkonnakohus osundanud, et: „Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 218-977, punkt 43). Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.
9.Hageja ei ole 23.08.2023 puuduste määruses osundatult esitanud hagis andmeid ega tõendeid (VÕS § 4034 lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohus märgib, et hagi lisas 12 krediidikonto taotluses toodud andmed ei näita kostja tegelikku krediidivõimelisust ning hageja ei ole esitanud muid tõendeid, mille alusel saaks kohus hinnata, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 tsiviilasjas nr 2-22-147995 otsuse punktis 12.2 osundanud, et: „Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka ringkonnakohus“. Kuivõrd krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevalt tagasimaksete uuesti määramist (kohus on 23.08.2023 puuduste määruses ümberarvestuse tegemise võimaluse hagejale andnud, mh ei saa kohus omal algatusel ümberarvestust teha), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata.
12.Kohus selgitab, et kui kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa ta teha tagaseljaotsust TsMS § 407 lg 1 alusel ja peab tegema sisulise otsuse. Tagaseljaotsusega ei saa TsMS § 407 lg 1 alusel jätta hagi rahuldamata (vt Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-23-116306, p 6).
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja