Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Viru Maakohtu 20. oktoobri 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-5629 kostjalt II hageja kasuks välja leppetrahv 12 138 eurot ja viivis. Kostja II otsust vabatahtlikult ei täitnud ja see esitati sundtäitmisele. Täitemenetluses ei ole õnnestunud nõuet täita ja hageja kogutud andmete põhjal võib eeldada, et täitmine ei ole tõenäoline ka tulevikus. Kostja II suhtes on alustatud ka muid täitemenetlusi. Kohtutäitur teavitas hagejat, et müüs kinnisasja täiteasjas nr 197/2020/1321 kostjale I. Nimetatud teises täiteasjas oli täitedokumendiks Narva notar Sergei Nikonovi 28. septembril 2020 koostatud ja tõestatud nõude loovutamise leping ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Lepinguga loovutas Eduard Lennuk kostjale I nõude kostja II vastu ja kostja II nõustus alluma sundtäitmisele. Loovutatud nõue tuleneb lepingu kohaselt Eduard Lennuki ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingust. Loovutatud nõude suuruseks on 41 726 eurot 1 sent. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel oli nii kostja I kui ka kostja II esindajaks Eduard Lennuk. Enampakkumisel ostis kinnisasja kostja I, kes tasaarvestas müügihinna tasumise nõude talle loovutatud nõudega. Hageja hinnangul oli nõude loovutamise leping eesmärk luua kunstlikult kostjale II kohustus, selle sundtäitmisele pööramisel saada kinnisasi kostja I omandisse ja vabaneda investeerimiskohustustest hageja ees, samuti vältida leppetrahvi tasumist. Tekib kahtlus, kas nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutatud nõue tegelikkuses eksisteerib, ja kui see eksisteerib, kahjustas nõude loovutamine kostja II teiste võlausaldajate õigusi.

MAAKOHTU LAHEND

Eduard Lennuk. Seega teostas Eduard Lennuk kostjate nimel tegutsedes sisuliselt iseenda majanduslikku huvi. Sissenõudja huvide kahjustamiseks ei saa lugeda iseenesest seda, et kinnisasja müügist ei laekunud vahetult raha, vaid kinnisasja eest tasuti tasaarvestusega. Nõuete tasaarvestamisel vähenevad võlgniku kohustused, mis ei ole ei võlgnikule ega tema võlausaldajatele majanduslikult kahjulik. Küll aga on nõude loovutamise leping näiline, sest kostjad ei ole tõendanud, et Eduard Lennukil üldse oleks olnud kostja II vastu nõue, mida kostjale I loovutada. Nõude loovutamise lepingus ei ole märgitud, millisest laenusuhtest tulenev nõue loovutatakse. Notar ei ole loovutatava nõude olemasolu kontrollinud ega tuvastanud ning on sellega seotud riske ka pooltele selgitanud. Kostjad ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks oli vaja olukorras, kus mõlema äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks oli sama inimene, loovutada nõue notariaalse lepinguga ja täita seda sundkorras täitemenetluses. Nõude loovutamiseks ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet, leping oleks võinud olla lihtkirjalik. Sundtäitmise eelduseks on võlgniku keeldumine nõuet vabatahtlikult täita. Ka ilma kohtutäituri vahenduseta oleks saanud kinnisasja kolmandale isikule müüa. Selliselt tekitati juba niigi rahalistes raskustes olevale äriühingule mh täitekulude näol juurde kohustusi, milleks ei olnud mingit vajadust. Seega ei ole kostjale II laenu andmine veenvalt tõendatud ja 28. septembril 2020 sõlmitud nõude loovutamise leping, mis oli täitemenetluse aluseks, oli näilik. Kui kinnisasja müügihinnaga tasaarvestatud nõuet ei olnud tegelikult olemas, on enamus müügihinda kostjale II tasumata. Enampakkumise alghind oli 47 000 eurot ja kinnisasi müüdi alghinnaga. Kostjal I tuli ostjana tasuda 5273 eurot 99 senti, ülejäänu tasaarvestati loovutatud nõudega. Seega on kostjal II kostja I vastu 41 726 euro 1 sendi suurune nõue, mida hagejal oleks võimalik lasta täitemenetluses TMS § 111 ja § 118 alusel arestida. Samas nõude maksmapanek kostja I vastu ei pruugi olla tulemuslik. Seega on täidetud TMS § 187 lg-s 2 sätestatud eeldus, et sissenõude pööramine kostja II varale ei vii hageja nõude rahuldamisele. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda, samuti määras maakohus menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 1615 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja 1125 eurot õigusabikulu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Põhjendamatu on ka järeldus, et laenu andmine kostjale II ei ole veenvalt tõendatud. Nõude loovutamise lepingut ei muuda näilikuks see, et kostjaid I ja II esindas lepingu sõlmimisel Eduard Lennuk.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Täiendatud 23.11.2023 lahendiga: Resolutsioon

Rahuldada Edlen Service OÜ taotlus täiendava otsuse tegemiseks. Täiendada Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-9168 resolutsiooni järgmiselt:

„6. Tühistada Viru Maakohtu 22. juuni 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9168 kohaldatud hagi tagamise abinõud ning kustutada kinnisasjale asukohaga Võidu prospekt 17, Narva (registriosa number 3599609) Narva linna kasuks seatud käsutamise keelumärge.“

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.