Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-21-18920 Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas Saviliiva tee 15a asuva kinnisasja omanik. Hageja kinnisasi piirneb lõunast kostja I omandis oleva Saviliiva tee 13b kinnisasjaga, millel paikneb ca 5 m kõrgune hekk. Hageja kinnisasi piirneb idast kostjate II ja III ühisomandis oleva Saviliiva tee 15 kinnisasjaga, millel paikneb ca 6–6,5 m kõrgune hekk. Kinnisasjade vahel olev hekk on piirirajatis. Hekk mõjutab oluliselt hageja kinnisasja ja rikub tema omandipõhiõigust, sest varjab päikesevalgust (tekkivate varjude tõttu on aiasaaduste kasv pärsitud), piirab kinnisasja avarust ning varjab ida ja lõuna suunas vaate. Samuti on rikutud avaliku õiguse norme, sest heki piirdena kasutamine ei ole kooskõlas detail- ega üldplaneeringuga ning kostja I kinnisasjal asuv hekk paikneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis.

2-21-18920 kasvu, mis paiknevad lähemal kui 2 m hageja kinnisasja piirist, kuni kõrguseni 1,2 m maapinnast. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et asjas ei kohaldu

AÕS § 151.

AÕS § 89 alusel saab nõuda ainult oluliste mõjutuste kõrvaldamist ja edasisest mõjutamisest hoidumist. Seda, kas mõjutus on oluline, tuleb hinnata objektiivselt ning lähtuvalt puudutatud kinnisasjale ulatuvast tegelikust mõjust. Hageja nõude lahendamisel on tähtsus ka sellel, kas järgitud on vastavaid avalik-õiguslikke nõudeid. Samas ei saa eraõiguslikku nõuet põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega, vaid sellega peab kaasnema ka hageja tsiviilõiguste rikkumine. Maakohus ei hinnanud hageja väiteid ega tõendeid nõuetekohaselt ning leidis ebaõigesti, et hageja ei saa nõuda AÕS § 89 järgi oma omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist. Hageja on tõendanud erinevatel aegadel tekkivate varjude pikkuse. Varjutavast objektist tuleneva varju pikkuse saab tuvastada päikese kõrguse järgi (vt „Eesti kiirguskliima teatmik“) ja hageja on arvutanud (varju pikkus võrdub hoone kõrgus jagatud päikese kõrgusnurga tangensiga) 5 m kõrguse heki puhul kevadel ja sügisel tekkivad varju pikkused (varjud tekivad keskpäeval ligilähedaselt kogu kinnisasja ulatuses). Pooled ei vaidle selle üle, et menetluse ajal on kostja I kinnisasjal heki kõrgus 4 m ning kostjate II ja III kinnisasjal ca 5 m, ning kui arvestada hageja esitatud Maa-ameti kaardirakenduse andmeid hageja kinnisasja laiuse kohta ja kinnisasja pindala (711 m2), saab järeldada, et hageja kinnisasjale langevad varjud katavad kinnisasjast olulise osa. See nähtub ka hageja esitatud fotolt. Mõjutuste olulisuse hindamiseks tuleb võrrelda kinnisasja teiste samas piirkonnas asuvate kinnisasjade olukorraga (kui niisugused mõjutused on sellises piirkonnas tavapärased, on need pigem ebaolulised). Mõjutuste tavapärasuse üle saab otsustada planeeringu järgi. Kuivõrd kehtiva üld- ja detailplaneeringu kohaselt tuleb kinnisasjade piiretena kasutada puit- või võrkaedu ning piirdeaiad peavad läbi paistma ja olema sobiva kõrgusega (kuni 1,2 m), tuleb kinnisasja piiri lähedal asuva heki kõrguse kohta samuti lähtuda 1,2 m piirangust. Hageja nõude lahendamisel ei ole tähtsust, mis ulatuses on tema kinnisasi täisehitatud või kuhu on hageja rajanud kasvuhoone. Need asjaolud ei välista hageja nõudeõigust kostjate vastu tema kinnisasjale tulevate kahjulike mõjutuste kõrvaldamiseks. Maakohus tuvastas valesti, et hekk on kooskõlas avaliku õiguse normidega. Arvestades heki asukohta ja eesmärki, ei ole tiheda ja kõrgema kui 1,2 m heki kasutamine kinnisasjade eraldamiseks kooskõlas üld- ja detailplaneeringus sätestatud tingimustega (vt Haabersti linnaosa üldplaneering ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneering). Kuigi haldusaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, tuleb arvestada, et hekk pole fikseeritud objekt, nagu hooned ja ehitised, mistõttu saab kinnisasjade omanikelt väikehaljastuse (põõsad ja puud) puhul eeldada, et nad viivad varem rajatud haljastuse mingi aja jooksul kooskõlla hiljem kehtestatud detail- või üldplaneeringu nõuetega. Samuti on kostja I kinnisasjal kaitsevööndi kitsendus. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata (AÕS § 141). Ei vaielda selle üle, et kostja I kinnisasjal asub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik, millest on tehtud liitumiskohad ka teistele kinnisasjadele, ning et torustiku peale on istutatud hekk. Seega rikub hekk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 31 lg 2 p-s 1 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatusele kehtestatud nõudeid. Hageja tsiviilõiguste rikkumine on tõendatud 1,2 m-st kõrgema heki puhul (kostjate vastu esitatud heki piiramise nõue tuleb rahuldada), kuid tuvastatud asjaoludest ei saa järeldada, et 1,2 m kõrgusest hekist tulenev varjav mõjutus võiks rikkuda hageja omandiõigust (kostja I vastu esitatud heki kõrvaldamise nõue jääb rahuldamata). Heki piiramine ei ole kostjatele objektiivselt võimatu ega ebamõistlikult koormav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3(7)

2-21-18920

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4(7)

2-21-18920

2-21-18920 Ringkonnakohus selgitas, et AÕS § 89 järgi saab nõuda vaid sellise varjava mõjutuse kõrvaldamist, mis kahjustab kinnisasja kasutamist oluliselt (tegemist peab olema olulise mõjutusega). Ringkonnakohus asus seisukohale, et hinnatud tõendite kohaselt katavad hageja kinnisasjale langevad varjud tema kinnisasjast olulise osa, mistõttu ei pea hageja taluma heki varjavaid mõjutusi. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus kohaldas selliselt valesti AÕS § 89. See, millisel juhul varjav mõjutus kahjustab oluliselt sellest puudutatud kinnisasja kasutamist, on hinnanguline kategooria. Kolleegium selgitab, et eeltoodule (kinnisasja kasutamise oluline kahjustamine) hinnangu andmisel ei piisa üksnes sellest, et tuvastatud asjaoludel on varjava mõjutusega kaetud oluline osa kinnisasjast. Selline seisukoht tähendaks AÕS § 89 põhjendamatult laia tõlgendamist. Varjav mõjutus ei kujuta endast üldjuhul omandiõiguse rikkumist, kuivõrd omanikul on oma kinnisasja piires vabadus otsustada selle kasutamise viisi ja korra üle. Kahjustatud kinnisasja omanik saab nõuda kahjustava varjava mõjutuse kõrvaldamist üksnes erandlikel juhtudel, st kui ta tõendab, et mõjutusega kaasnevad talle talumatud tagajärjed. Kahjustatud kinnisaja omaniku jaoks ei saa lugeda talumatuks tagajärge, mille puhul on kinnisasjal mõnes kohas aiasaaduste viljumine pärsitud või on häiriv, et heki kõrgus varjab vaadet ning piirab kinnisasja avarust. Küll aga saab eelduslikult lugeda kahjustatud kinnisaja omaniku jaoks talumatuks tagajärge, kui mõjutus on kestuselt ja ulatuselt niivõrd intensiivne, et põhjustab aastaringse varjutuse faktiliselt pea kogu kinnisasjal. Praeguses asjas ei ole sellised asjaolusid esile toodud. Seega ei ole alust järelduseks, et tegemist on hageja omandiõiguse rikkumisega AÕS § 89 tähenduses.

2-21-18920 kohaldamise tõttu ja jõusse jääb maakohtu otsus, ei pea kolleegium vajalikuks hinnata ülejäänud kassatsioonkaebuse väiteid ringkonnakohtu menetlusõiguse normide rikkumise kohta. Seetõttu ei võta kolleegium asja juurde ka kostjate kassatsioonkaebuse lisana esitatud tõendeid (fotod Saviliiva tee piirkonnast) tõendamaks, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme (vt TsMS § 688 lg 5). Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, ei ole vajadust neid tagastada.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.