Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
7. november 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-9582
Kohtuasi
X taotlus riigi õigusabi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.08.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17.08.2023 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitada Riigikohtule määruskaebuse. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (avaldaja) esitas 05.07.2023 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib avaldaja esitada hagi Aktsiaseltsi Eesti Post (Omniva) vastu, kes on oma tegevusega põhjustanud avaldajale materiaalset, moraalset ja mittevaralist kahju. Avaldaja nõude suurus on 2000 eurot, millest varalise kahju nõue on 200 eurot, mittevaralise kahju nõue
200 eurot ning moraalse kahju nõue 1600 eurot. Aktsiaselts Eesti Post ei osuta kvaliteetset postiteenust, sest osad postisaadetised lähevad kaotsi või saabuvad sihtkohta hilinemisega.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Harju Maakohtu 17.08.2023 määrusega keeldus kohus riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.
3.Kohus tuvastas, et avaldaja viibib Tartu Vanglas ning tal puudub igakuine sissetulek. Avaldajal puudub kinnisvara ning sõidukid. Seega ei suuda avaldaja oma majandusliku seisundi tõttu tasuda õigusteenuse eest.
4.Kohus tugines riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-dele 6 ja 12, mille järgi riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi ja/või taotlejale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.
5.Avaldaja soovib saada riigi õigusabi varalise kahju hüvitamiseks summas 200 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1800 eurot. Kuivõrd mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks riigi õigusabi ei anta ning asjas ei esine tungivat avalikku huvi, tuleb selles osas riigi õigusabi andmisest keelduda.
6.Taotluses esitatud varalise kahju asjaolud on ebamäärased ja kohus kahtleb nõude perspektiivikuses. Isegi juhul, kui varalise kahju nõue osutub põhjendatuks, on kogu saadav kasu ebaproportsionaalne avalike vahendite kulutamise väärtusega. Kohtu hinnangul ületaksid varalise kahju hüvitamise hagi õigusabi kulud varalise kahju suuruse ning taotlejale asjast tuleneva võimalikku kasu, mistõttu ei ole ka seetõttu riigi õigusabi andmine põhjendatud.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning avalduse rahuldada. Analoogses asjas - tsiviilasjas nr 2-22-15023 - anti avaldajale riigi õigusabi esialgseks õigusnõustamiseks. Seetõttu tuleks selles asjas avaldaja taotlus rahuldada ning anda riigi õigusabi asja arutamiseks kohtumenetluses. Samuti palub avaldaja ennast vabastada riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Asja avalik huvi seisneb selles, et isegi vabaduses viibivad isikud ei saa oma posti kätte või saavad selle kätte hilinemisega.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.RÕS § 15 lg 2 sätestab, et maakohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise TsMS-s sätestatud korras. TsMS § 475 lg 1 p 16 järgi on väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine hagita asi, mis vastavalt sama seaduse § 477 lg-le 1 vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega tuli maakohtul kontrollida väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemise eeldusi.
11.Kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, siis võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta avalduse menetlusse võtmata.
12.RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui riigi õigusabi taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas saab avaldaja taotluse menetlusse võtmisest RÕS § 7 lg 1 p 6 aluse esinemise tõttu keelduda. Arvestades mittevaralist kahju puudutavaid avaldaja väiteid ja avaldaja võimalikku õiguste riivet, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, millest nähtuks tungiva avaliku huvi olemasolu. Olukorras, kus avaldaja ei ole esile toonud tungivat avalik huvi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, sai maakohus keelduda väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
13.Maakohus on avaldaja 200 euro suuruse varalise kahju hüvitamise nõude osas riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldunud RÕS § 7 lg 1 p 12 alusel, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Avaldaja rahalise nõude suurus on 200 eurot, samas kui riigi eeldatavad kulud õigusabile on oluliselt suuremad. Justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 720 euro ühes kohtuastmes. Seega võib ainuüksi maakohtus avaldaja 200 euro suuruse nõude menetlemisel olla riigi õigusabi tasu suurus 720 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti avaldaja varalise kahju hüvitamise nõude osas riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldunud. Avaldaja varalise nõude osas on riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest põhjendatud keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Avaldaja võimalik asjast saadav kasu, mille saavutamiseks kuluv riigi õigusabi tasu ületab avaldaja nõuet mitmekordselt, ei ole piisav huvi või eesmärk, mis käesoleva asja asjaolude kohaselt annaks alust riigi õigusabi taotlust menetleda.
14.Avaldaja on viidanud, et analoogilises tsiviilasjas nr 2-22-15023 anti talle riigi õigusabi. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on 07.10.2022 esitanud tsiviilasjas 2-22-15023 maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt soovib avaldaja esitada AS Eesti Post (Omniva) vastu varalise kahju hüvitamise hagi summas 400 eurot ja moraalse kahju hüvitamise hagi summas 1600 eurot. Taotluse kohaselt osutab postiteenuse osutaja teenust ebakvaliteetselt, sest mõned kirjad ei jõua adressaadini ja mõned kirjad jõuavad adressaadini hilinemisega. 2018.a saadeti avaldajale maksikiri, mida ta ei ole saanud kätte. Harju Maakohtu 28.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-15023 anti avaldajale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena, mille käigus selgitab advokaat välja, millised on taotleja võimalused probleemi lahendamiseks ning milline on asja/asjade perspektiiv.
15.Ringkonnakohus märgib, et käesolevast avaldusest ei selgu üheselt, kas käesolevas asjas esitati riigi õigusabi taotlus samadel asjaoludel, millised olid aluseks tsiviilasjas 2-22-15023, st kas avaldaja soovib kahjuhüvitist samade saadetiste hilinemiste/kaotsiminekutega seoses. Muuhulgas on tsiviilasjas nr 2-22-15023 esitatud taotluses tuginetud 2018.a kaotsiläinud maksikirjale, millele käesolevas asjas ei ole sõnaselgelt viidatud. Samuti ei kattu nõuded täies ulatuses. Asjaolu aga, et tsiviilasjas 2-22-15023 rahuldati osaliselt riigi õigusabi andmise taotlus ja avaldajale anti riigi õigusabi muuks õigusnõustamiseks, ei tähenda, et käesolevas asjas tuleks menetleda avaldust riigi õigusabi saamiseks kohtumenetluse tarbeks.
16.Määruskaebuses on avaldaja palunud ennast vabastada riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 184 lg 1 järgi esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Praegusel juhul on avaldaja maakohtule esitanud vaid riigi õigusabi taotluse. Avaldaja ei saa hagiavalduselt riigilõivust vabastamise taotlust esitada esmakordselt
määruskaebuse menetluses ringkonnakohtule. Kui avaldaja soovib hagiavalduse esitamiseks esitada menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks, siis tuleb avaldajal esitada see taotlus maakohtule.
17.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.