lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-3868/18

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 23.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-3868/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1263
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 177 lg 3Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2023, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3868

Tsiviilasi

Aktiva Portfolio AS hagi T. T. ja L. M. vastu tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes

Menetlustoimingud

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Portfolio AS, rk 16013522, lepinguline esindaja Anni Kennedy Kostjad: 1) T. T., ik xxxx 2) L. M., ik xxxx

Resolutsioon:

1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-3868 – Aktiva Portfolio AS hagi T. T. ja L. M. vastu tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes - seoses hageja loobumisega hagist.
2.Hageja ja kostjate menetluskulud jäävad kostjate kanda solidaarselt. Välja mõista T. T.lt ja L. M.lt solidaarselt hageja Aktiva Portfolio AS kasuks menetluskulude katteks 945 eurot.
3.Välja mõista kostjatelt T. T. ja L. M. solidaarselt viivis menetluskuludelt (945 eurolt) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1
2.lauses ettenähtud ulatuses.
4.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed
Tagastada hagejale nõuete arvestamise programmi (NAP) kaudu pool riigilõivust ehk 525 eurot, kandes selle Julianus Inkasso OÜ kontole xxxx, viitenumbriga 716327268.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, kohtumääruse kättetoimetamisest

ASJAOLUD

1.10.03.2023 esitas Aktiva Portfolio AS tsiviilasjas nr 2-23-3868 hagiavalduse kostja I ja kostja II tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes, kuna kostjal T. T. oli hageja ees tsiviilasjast nr xxxx tulenev võlg, mida kostja lahusvara arvelt ei õnnestunud täita. Kostja I võõrandas, kinkis, 11.04.2022, ca kuu aega enne tsiviilasjas xxxx lahendi tegemist, talle kuuluva kinnisasja, reg nr xxxx, kostjale I ehk L. M.le. Koos hagiavaldusega esitas hageja Viru Maakohtule ka hagi tagamise taotluse.

2.Maakohtu: 1) 13.03.2023 määrusega on hagi tagamise taotlus jäetud rahuldamata; 2) 09.06.2023 määrusega on menetlus peatatud kuni 02.10.2023 ehk ajani, mil kostja T. T. on lubanud võlgnevuse tasuda, 3) 29.09.2023 määrusega on menetlus uuendatud.
3.Hageja esitas 29.09.2023 taotluse hagist loobumisega menetluse lõpetamiseks kuna hagiavalduse aluseks olevast kohtulahendist tsiviilasjas xxxx tuleneva võlgnevuse on T. T. tasunud ning vastav täitemenetlus 066/2022/1666 on lõpetatud. Kostjad pole aga tasunud käesoleva tsiviilasja raames hageja kantud menetluskulusid, mille väljamõistmist TsMS § 168 lg 5 alusel hageja taotleb summas 1151 eurot, mis koosneb 1⁄2 riigilõivust 490 eurot, lõivust hagi tagamiselt 70 eurot ja esindustasust 591 eurot. Hageja soovib teise poole lõivu tagastamist riigituludest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud menetluse lõpetamise avaldusega, leiab, et tsiviilasja menetlus on võimalik lõpetada. Kostjad oma 16.10.2023 seisukohas nõustuvad menetluse lõpetamisega. Kuna kohtul puuduvad andmed, et kostjad oleksid menetluses osalemiseks kasutanud õigusabi, puuduvad neil eelduslikult ka rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma avaldusest. Kuna hagiavaldusest loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
5.Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samas vaidluses samal alusel sama eseme üle.
6.TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostjad on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannavad kostjad hageja menetluskulud. Vaidlust ei ole selles, et enne hagi esitamist kostjate poolt võla tasumist pole toimunud. Sõltumata sellest, et kostjad on täituriga suhelnud võla tasumise teemal ka enne hagi esitamist (tlk 40), ei ole reaalselt tasumist toimunud, sest võla tasumisest (pensionifondi laekumiste abil) on kostjad hagejale pakkunud alles 25.05.2023, ehk peale hagi esitamist. Kostja on ise esitanud ka tõendi (tlk 57), et alles 25.03.2023 on ta esitanud avalduse kogumispensionikontolt raha väljavõtmiseks. See, kas ja mida täitur on täitemenetluse raames kostjate vara suhtes veel teinud (teade vara enampakkumisest 27.07.2023, ehk ajal mil hagi oli juba esitatud ja kostjatele ka kättetoimetatud),

ei mõjuta käesolevalt menetluse lõpetamist ja menetluskulude jaotuse määramist. Täituri tegevus ilmestab, et vähemalt selle hetkeni ei olnud seega kostja ise vabatahtlikult hageja nõuet täitnud. Küll aga on kostja ise esitanud tõendi (tlk 98 pöördel) ehk täituri büroo kinnituse, et võlgnevuse kogu summa laekus 05.09.2023. Seeläbi on kostjate endi esitatud tõendiga kinnitatud, et võlgnevuse laekumine käesoleva hagi asjaoludes viidatud kohtulahendi täitmiseks, toimus peale hagi esitamist, mistõttu on hagejal TsMS § 168 lg 5 alusel õigus taotleda käesoleva menetlusega seotud kulude jätmist kostjate kanda solidaarselt.

7.Menetluskulude suurust kostjad selgelt vaidlustanud ei ole.
8.Kohus leiab, et hagi esitamiseks ja hagi tagamiseks tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjatel hüvitada TsMS § 150 lg 2 ehk hagist loobumise tõttu, pooles ulatuses. Hagejal on õigus taotleda teise poole ulatuses lõivu tagastamist riigivahenditest. Kuna TsMS § 150 lg 2 ei erista, millise menetlustoimingu eest (hagi esitamine, hagi tagamine) on lõivu tasutud, siis kuulub riigivahenditest tagastamisele pool lõivuna tasutud kogusummast. Seega saab ka hagi tagamise riigilõivu kostjatelt välja mõista üksnes pooles ulatuses (70:2= 35 eurot) ja teise poole tagastamist saab nõuda riigivahenditest. Hageja on summaliselt soovinud riigivahenditest tagastada pool hagilt tasutud lõivust ehk 490 eurot, hageja ei ole taotlenud hagi tagamiselt tasutud poole riigilõivu (ehk 35 eurot) tagastamist riigivahenditest. Kuna kohus peab võimalikuks järeldada, et hageja siiski on soovinud lõivu väljamõistmist/tagastamist reguleerida kogu ulatuses ja on eksinud selles, kellelt ja mis ulatuses seda taotleda saab, siis vältimaks olukorda kus hageja, kelle kasuks kostjatelt ei mõisteta välja hagi tagamise lõivuna mitte 70 eurot vaid 35 eurot, peaks omakorda 35 euro riigilt tagasi saamiseks esitama eraldi taotluse ja kohus peaks hakkama koostama eraldi määrust, lahendab kohus selle ära käesolevas määruses. Ehk hagejale kuulub riigivahenditest tagastamisele kokku 525 eurot (490 + 35) ja täpselt sama summa hüvitavad, lõivu katteks, hagejale ka kostjad solidaarselt.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Hageja esindusega seotud kuludena on menetluse lõpetamise taotluses märgitud „summas 591 eurot nagu on taotletud 10.03.2023 menetluskulude nimekirjas“. Viidatud nimekirjas (tlk 13) on esindustasu suuruseks märgitud 591,50 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine käibemaksuta. Esinduse ajakuluna on märgitud menetluskulude nimekirjas 3,75 tundi. Arvestades, et hageja on nimetanud õigusabi tunnitasu suuruseks 169 eurot ja lõppsummaks 591,50 eurot, siis tegelikkuses on hageja arvestanud ajakuluks mitte 3,75 tundi vaid 3,5 tundi (591,5 : 169 = 3,5), mida kohus peab asja sisu ja mahuga kooskõlas olevaks ning mõistlikuks. Märgitud tunnitasu- 169 eurot (käibemaksuta) - ei vasta aga mitteadvokaatidest õigusabi osutajatele kohtupraktikas väljakujunenult määratud tunnitasu suurusele ja sellest tulenevalt peab

kohus tunnitasuna põhjendatuks arvestada 120 euroga (käibemaksuta) (vt nt. Tallinna RK otsus tsiviilasjas 2-18-115920, p.10). Lähtudes eeltoodust moodustab 3,5 h x 120 eurot = 420 eurot, mille ulatuses on hageja kulu esindusele põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kokkuvõtlikult on hageja põhjendatud hüvitatavad menetluskulu antud asjas kokku 945 eurot (riigilõivud 525 eurot + õigusabikulu 420 eurot) (käibemaksuta).

10.Juhindudes TsMS § 177 lõikest 4 kuulub hageja taotlus menetluskuludelt viivise arvestamiseks samuti rahuldamisele.
11.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja