Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maili Riisenberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2023, Viljandi
Tsiviilasja number
2-23-127922
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi T.T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
1241,81 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nendeHageja Revensen OÜ (registrikood 16625699, aadress Tartu mnt 13, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10145, Harju maakond; e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Aivira Kollamaa (AGVision OÜ; e-post [email protected]) Kostja T.T. (isikukood xxxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxxxx/x xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)
446,16 eurot.
rahuldamata.
58% ulatuses Revensen OÜ kanda.
(138,60 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
laenulepingust nr Y220118088 tulenev põhivõlgnevus 372,46 eurot, intressid 33,30 eurot, hooldustasu 24,39 eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot ja seisuga 11.09.2023 lepingujärgne viivis 24,21 eurot ning edaspidi nõuda T.T.ilt viiviseid alates 12.09.2023.a põhinõudelt 372,46 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 21,00% aastas. 09.02.2022 laenulepingu nr Y220209142 tulenev põhivõlgnevus 446,63 eurot, intressid 43,50 eurot, hooldustasu 25,69 eurot, sissenõudmiskulud summas 45 eurot ja seisuga 11.09.2023 lepingujärgne viivis 31,22 eurot ning edaspidi nõuda T.T.ilt viiviseid alates 12.09.2023. a põhinõudelt 446,63 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,00% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult Valga Vallavalitsuse töötaja vahendusel 29.09.2023. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohta, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.
korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
TsMS § 405 lg-le 1.
TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot (dtl 39-40). Tegelik laenu väljamakse oli 475 eurot (dtl 48). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 21% aastas. Kostja on tagasimakseid kokku sooritanud 293,09 eurot (dtl 93). Krediidiandja saatis 05.03.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 57-58). Kuna kostja oma 2(5)
lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles 31.05.2023.a. (dtl 5960). Ühisraha OÜ loovutas nõude hagejale 10.07.2023 (dtl 61).
mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot (dtl 63-65). Tegelik laenu väljamakse summas 475 eurot (dtl 73). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 24% aastas. Kostja on tagasimakseid kokku sooritanud 210,75 eurot (dtl 106). Krediidiandja saatis 24.02.2023 ja 27.03.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 7982). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles 31.05.2023.a. (dtl 83-8460). Ühisraha OÜ loovutas nõude hagejale 10.07.2023 (dtl 62).
on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
riiklikest registritest tehtud päringutele. Esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal on piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 21% ja 24% aastas, (vt dtl 39 ja 63). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
475 eurot, tagasimakse perioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda iga kuu laenu põhiosast, intressist ja hooldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 36 x 23,34 eurot. Kostja on tagasimakseid sooritanud kokku summas 293,09 eurot (dtl 93). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 181,91 eurot (475 - 293,09), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
alusel laenu summas 475 eurot, tagasimakse perioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda iga kuu laenu põhiosast, intressist ja hooldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 60 x 18,88 eurot. Kostja on tagasimakseid sooritanud kokku summas 210,75 eurot (dtl 106). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 264,25 eurot (475 – 210,75), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
446,16 eurot (181,91 + 264,25).
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 403 4 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6 sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud, et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma tagastamist ning alanenud määras intressi. 3(5)
Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on VÕS § 403 4 lg 7 teine lause oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud intressinõude. Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 42% ulatuses kostja ja 58% ulatuses hageja kanda.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest summas 20 eurot ja õigusabikulust summas 840 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
hüvitada hagejale menetluskuludena 330 (280 + 50) * 42% = 138,60 eurot.
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni 4(5)
tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (138,60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.