lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-112616/18

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-112616/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2023
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1323
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113ViivisVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamineVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-112616/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.03.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-24-104509/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.09.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-112616

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A K vastu 30 euro saamiseks 30 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490), esindaja P M Kostja: A K (xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A Klt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 20 eurot.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kostja sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale 10.10.2022, Kotka Tervisemaja, Tallinn. Parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõidukit pargiti

parkimistingimusi rikkudes (puudus parkimisluba). Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv. Hageja väljastas kostjale leppetrahvinõude 1411 0102 2141 5081 summas 15 eurot, maksetähtaeg 24.10.2022.

2.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
3.Kohtueelselt saatis hageja kostjale rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx

meeldetuletuskirja

21.11.2022

kostja

4.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 15 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Meeldetuletuskiri annab üksnes õiguse nõuda sissenõudmiskulusid. Kostjat on teavitatud rikkumise tuvastamise järgselt, mitte nõudekirja saatmise või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Kostja vastuväited
5.Kostja on nõus tasuma trahvinõude. Hageja on väidetavalt saatnud meeldetuletuskirja aadressile, kus kostja ei ela, vaid mis on tema registreeritud elukoht. Kostja ei ole saanud ühtegi meeldetuletuskirja, kuigi tema e-postiaadress ja elukoha aadress on vabalt saadaval. Kostja külastab Marienthali ravikeskust regulaarselt ja Marienthali ravikeskuse klientidele on seal parkimine tasuta. Tõepoolest, parkimiskorraldust oli muudetud ning klientide parkimiskohad viidud teise asukohta ning lisatud parkimiskella kasutamise nõue, mis võis jääda esialgu tähelepanuta. Seetõttu ei vaidle kostja vastu ka asjaolule, et võis olla sellel korral valesti parkinud. Kuid parkimistrahvi kostja saanud ei ole, kojamehe vahele asetatud trahvinõue on läinud kaduma ilma et seda oleks märgatud. Ka ei ole talle saadetud trahvinõuet e-posti aadressile ega elukoha aadressil. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Kohus tuvastas, et: • kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 59); • hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasutas leppetrahvi tegemise ajal sõidukit ja parkis kõnesolevale parkimisalale. Kostja on nõus tasuma leppetrahvinõude, sest parkimiskorraldust oli muudetud ning klientide parkimiskohad viidud teise asukohta ning lisatud parkimiskella kasutamise nõue, mis jäi tähelepanuta ja mille tõttu kostja parkis sel korral valesti.
9.Leppetrahvinõuetest teatamisest
9.1.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
9.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
9.3.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
9.4.Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
9.5.TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
9.6.Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus leiab, et hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate (dtl 38-49).
10.Võlgnevusest
10.1.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 15 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 15 eurot.
11.Sissenõudekuludest
11.1.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
11.2.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 15 euro hüvitamist, mis on seotud päringuga Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks (dtl 58, 59-63).
11.3.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuse kostjale kättetoimetamist, mistõttu sissenõudekulu täies osas hüvitamist ei pea kohus põhjendatuks. Meeldetuletuskiri on saadetud aadressile xxx (dtl 63), millel kostja enda kinnitusel ei ela. Küll on põhjendatud

päringu kulud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, kuid selle kulu põhjendatud suuruseks peab kohus 5 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks.

12.Menetluskulud
12.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
12.2.Kohus rahuldas hagi pea pooles ulatuses, mistõttu on antud juhul põhjendatud kohaldada TsMS § 163 lg 1 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
12.3.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja