lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-5382/27

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 04.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-5382/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1913
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKrtS § 21 lg 3Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumataTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
2-25-409/6Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.03.20262-23-18322/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.12.20252-23-14752/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.05.20252-22-8052/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.05.20252-22-19392/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.03.20252-22-670/11Viru Maakohus Narva kohtumaja31.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-22-5382

Määruse kuupäev

Tartu, 4. oktoober 2023

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull ja Kalev Saare

Kohtuasi

Evgeny Esini avaldus Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu vastu 10. juuni 2021. a hääletusprotokollis vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Evgeny Esini määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja Evgeny Esin Puudutatud isik Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu, lepinguline esindaja Marina Suhnjova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-5382 ja Harju Maakohtu 18. jaanuari 2023. a määrus samas asjas.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-5382 menetlus.
3.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 431 lg 2Menetluse lõpetamise kord
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsÜS § 38 lg 1Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus
2-23-7156/29
Riigikohtu tsiviilkolleegium
18.12.2024
2-20-3519/117Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.11.2024
2-23-5701/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.09.2024
2-22-8751/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.11.2023
2-21-2528/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.11.2023
Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Evgeny Esini kanda ja mõista temalt Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu kasuks välja menetluskuludena 330 eurot (sh käibemaks).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Evgeny Esin (avaldaja) esitas 12. aprillil 2022 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (puudutatud isik) vastu korteriühistu 10. juuni 2021. a hääletusprotokollis vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Avalduse kohaselt võeti puudutatud isiku 10. juuni 2021. a hääletusprotokolli alusel vastu otsused valida 24-liikmeline volinike koosolek järgmiseks kolmeks aastaks ning valiti 24 volinikku. Puudutatud isiku põhikirja p 4.10 teise lause järgi loetakse üldkoosoleku otsus vastu võetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühistu liikmed.

2-22-5382 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi on need otsused tühised. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 1 esimese lause kohaselt saadab juhatus otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama paragrahvi lg 3 järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Puudutatud isiku põhikirja p 4.10 järgi nõuab otsuse vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata ühehäälsust. Hääletusprotokollist nähtub, et puudutatud isikul on 980 liiget. Seega on otsused vastu võetud, kui nende poolt hääletavad 980 liiget ehk sisuliselt on otsuste vastuvõtmiseks vajalik korteriomanike kokkulepe. Hääletusprokolli kohaselt osales otsuse vastuvõtmisel 413 liiget ning otsuste poolt anti 200 kuni 410 häält. Eelnevast tulenevalt on otsuste vastuvõtmisel oluliselt rikutud ettenähtud korda.

2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja pöördus tsiviilasjas nr 2-21-12556 kohtusse nõudega tunnistada vaidlusaluse hääletusprotokolli otsused kehtetuks ning kohus jättis tema avalduse rahuldamata. Seejuures tugines avaldaja sealses avalduses põhikirja p 4.10 rikkumisele. Seega ei saa avaldaja kohtusse pöörduda sama eseme kohta ja samal alusel. Avaldaja ei ole tühisuse aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Otsuse vastuvõtmisel kirjaliku hääletamisega selleks ettenähtud korda ei rikutud, sest juhatus teatas hääletamisest kõikidele liikmetele ühistu teadetetahvlil ning kirjalikult liikmete andmebaasis olevale elektroonilisele ja elukohajärgsele postiaadressile (põhikirja p 4.4 ja KrtS § 21). Samuti saadeti kõikidele liikmetele hääletamissedelid koos otsuste kavandi ja saatekirjaga. Hääletamine toimus
11.maist 2021 kuni 9. juunini 2021, st liikmetel oli 30 päeva oma seisukoha esitamiseks. Isegi kui maakohus nõustub, et vaidlusalused otsused on tühised, saab selle rikkumise lugeda avaldaja suhtes kõrvaldatuks põhjusel, et rikkumisele vaatamata võttis avaldaja osa hääletamisest ning ei esitanud hääletamise kohta vastuväidet.
3.Maakohus jättis avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, leides, et kohus on avaldaja samasisulise avalduse asjus võtnud seisukoha tsiviilasjas nr 2-21-12556.
21.jaanuari 2022. a määrusest tsiviilasjas nr 2-21-12556 nähtub, et avaldaja esitas Harju Maakohtule avalduse, vaidlustades puudutatud isiku korteriomanike koosolekut kokku kutsumata 10. juunil 2021 vastu võetud otsused ja nende otsustega ametisse valitud volinike 29. juuni 2021. a otsuste kehtivuse. Avaldaja palus tunnistada otsused kehtetuks. Hiljem palus avaldaja tunnistada volinike otsused tühiseks. Kohus on nimetatud määruses leidnud, et 10. juuni 2021 otsused volinike valimise kohta on kehtivad ja puudub alus korteriomanike otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Pole teada asjaolusid, millest saaks järeldada otsuste tühisust. Kohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata. Seega on kohus avaldaja samasisulise avalduse lahendanud 21. jaanuaril 2022 tsiviilasjas nr 2-21-12556 tehtud kohtumäärusega, mis on jõustunud 9. veebruaril 2022. Sellest tulenevalt puudus kohtul vajadus käesolevas menetluses sama nõude lahendamiseks, mistõttu jäeti avaldus läbi vaatamata TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 1 p 4 alusel. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, sest avaldajal ei olnud põhjust esitada avaldust teist korda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskuludena 240 eurot. 2(5)

2-22-5382

4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata avaldus maakohtule läbivaatamiseks. Maakohtu seisukoht on ekslik, sest tsiviilasjas nr 2-21-12556 esitas avaldaja vaid kehtetuks tunnistamise nõude. Kuigi avaldaja 30. augustil 2021 kohtule esitatud dokumendis on p-s 5 kirjas sõnad „tühisuse alusel“, on selles dokumendis edasi juttu kehtetuks tunnistamisest. Kuna avaldaja ei valda eesti keelt, palus ta enda vene keeles koostatud avalduse ja järgnevad dokumendid tõlkida eesti keelde, ning sõna „tühisus“ on tekkinud tõlkeveana. Seega puudus maakohtul alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks.
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. mai 2023. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäid avaldaja kanda. Ringkonnakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-21-12556 oli avaldaja nõue muuhulgas tuvastada puudutatud isiku korteriomanike 10. juuni 2021 otsuste kehtetus. Avaldaja eesmärk mõlemas kohtuasjas on olnud vaidlusalustest otsustest vabanemine ehk nende kehtetuks tunnistamine või tühisuse tuvastamine. Avaldaja tugines mõlemas kohtuasjas muuhulgas KrtS § 21 lg 3 ja puudutatud isiku põhikirja p 4.10 rikkumisele. Maakohtul tuli tsiviilasjas nr 2-21-12556 avaldaja esile toodud asjaoludel tuvastada ka otsuste kehtivus, s.o võimalike tühisuse aluste puudumine. Maakohus leidis
21.jaanuari 2022. a lahendi p-s 12, et puuduvad alused, millest saaks järeldada otsuste tühisust. Ringkonnakohus nõustus seega praeguses asjas maakohtuga, et kohus on lahendanud avaldaja samasisulise avalduse juba tsiviilasjas nr 2-21-12556 tehtud 21. jaanuari 2022. a kohtumäärusega, mis on jõustunud 9. veebruaril 2022. Avaldaja on valesti aru saanud KrtS § 21 lg 3 mõttest. Nimetatud säte näeb ette, et korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Puudutatud isiku põhikirja p 4.10 näeb selles osas ette, et üldkoosoleku otsus loetakse vastu võetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kõik ühistu liikmed. Puudutatud isik leiab ekslikult, et KrtS § 21 lg 3 ja põhikirja p 4.10 koostoimes pidid otsuse poolt hääletama kõik 980 korteriomanikku. Seadus ei näe ette nõuet, kui suur osa korteriomanikest peab hääletusel osalema. Seaduse mõtte kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole hääletamisel osalenud korteriomanikest või tulenevalt puudutatud isiku põhikirjast kõik hääletamisel osalenud korteriomanikud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja leiab, et ringkonnakohus on eksinud puudutatud isiku põhikirja p 4.10 tõlgendamisel. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et eelnimetatud põhikirja sätte järgi on otsus, mis võetakse vastu 3(5)

2-22-5382 koosolekut kokku kutsumata, sisuliselt võrdne korteriomanike kokkuleppega. Avaldaja ei ole tsiviilasjas nr 2-21-12556 esitanud tühisuse tuvastamise nõuet, mistõttu on avaldus praeguses asjas jäetud alusetult läbi vaatamata. Kohtud ei ole oma vastupidist järeldust põhjendanud. Lisaks on ringkonnakohus määranud puudutatud isiku menetluskulude suuruseks 90 eurot vaatamata asjaolule, et puudutatud isik ei ole esitanud vastust määruskaebusele.

9.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb TsMS § 477 lg 1, § 428 lg 1 p 2, § 431 lg 2 esimese lause, § 695, § 691 p 3 ja § 692 lg 6 alusel tühistada ja asja menetlus tuleb lõpetada.
11.Kassatsiooniastmes on vaidlus eelkõige selle üle, kas kohtud leidsid õigesti, et praegune vaidlus on tsiviilasjaga nr 2-21-12556 samasisuline, mistõttu tuli avaldus jätta läbi vaatamata. Praeguses asjas on avaldaja esitanud avalduse, milles on palunud tuvastada puudutatud isiku 10. juuni 2021. a hääletusprotokollis vastu võetud otsuste tühisuse. Avalduse kohaselt on otsused tühised, kuna nende vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda, st otsuste vastuvõtmisel on rikutud puudutatud isiku põhikirja p-s 4.10 sätestatud häälteenamuse nõuet. Tsiviilasjas nr 2-21-12556 esitas avaldaja avalduse, milles palus tunnistada puudutatud isiku 10. juuni 2021. a hääletusprotokollis vastu võetud otsused kehtetuks. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja nimetatud avalduse p-s 1.3 välja toonud, et volinike nimekirja (24 isikut) ja igaühe poolt hääletanud korteriomanike arv ei vasta KrtS § 21 lg 3 ja põhikirja p 4.10 sätetele. 6. detsembril 2021 esitatud menetlusdokumendis viitas avaldaja samuti KrtS § 21 lg-le 3 ning puudutatud isiku põhikirja p-le 4.10 ja leidis, et põhikirjast tulenevalt pidi otsuse poolt hääletama 100% korteriomanikest (vt ringkonnakohtu määruse p 8).
12.Kolleegium selgitab, et kohus võib juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui avaldaja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele avaldaja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tuvastamise korral kaasa otsuse tühisuse (vt RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 27). Sel juhul tuleb kohtul esmajärjekorras kontrollida otsuse tühisuse aluste esinemist, sest kui otsus on tühine, ei saa seda enam kehtetuks tunnistada (vt RKTKm 30.01.2013, 3-2-1-187-12, p 14). Kui aga avaldaja ei ole otsuse tühisusele viitavaid asjaolusid kohtu ette toonud, ei saa ka kohus otsuse tühisuse aluste esinemist kontrollida. See aga ei võta avaldajalt õigust vastavate asjaolude ilmnemisel hiljem uuesti kohtusse pöörduda, et nõuda otsuse tühisuse tuvastamist.
13.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praeguse avalduse aluseks olevad asjaolud kattuvad tsiviilasjas nr 2-21-12556 esitatud avalduse omadega. Mõlemas vaidluses on avaldaja otsuste vaidlustamisel tuginenud põhikirja p-st 4.10 tuleneva häälteenamuse nõude rikkumisele. Seejuures ei ole tähtsust, kas avaldaja nõudis tsiviilasjas nr 2-21-12556 alternatiivselt nendele asjaoludele tuginedes ka otsuste tühisuse tuvastamist või mitte, kuna kohus kontrollib vajaduse korral otsuse tühisuse aluseid avaldaja nõudest sõltumata (vt määruse p 12). Seejuures on ringkonnakohus tuvastanud, et maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-12556 avaldaja esitatud asjaoludel muu hulgas kontrollinud ka vaidlusaluste otsuste tühisust (ringkonnakohtu määruse p 8). Lisaks märgib kolleegium, et avalduses esitatud asjaoludel saaks avaldaja nõuda üksnes otsuste kehtetuks tunnistamist, mitte tühisuse tuvastamist. Otsus, mille vastuvõtmisel on rikutud 4(5)

2-22-5382 häälteenamuse nõudeid, on olemuselt seaduse või põhikirjaga vastuolus ning üksnes kehtetuks tunnistatav (TsÜS § 38 lg 1 esimene lause; vt ka RKTKo 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 12).

14.Kuigi kohtud leidsid õigesti, et asjas on olemas jõustunud kohtulahend, jättis maakohus siiski avalduse ekslikult läbi vaatamata. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Maakohus on jätnud avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel, mis on aga kohaldatav üksnes juhul, kui avaldusega samasisuline vaidlus on veel kohtu menetluses. Asjaoludest nähtuvalt oli tsiviilasja nr 2-21-12556 menetlus avalduse esitamise hetkeks juba lõppenud. Seetõttu pidanuks maakohus praegustel asjaoludel avalduse menetlusse võtmisest keelduma (TsMS § 371 lg 1 p 4). Kuna aga maakohus oli avalduse juba menetlusse võtnud, siis pidanuks ta menetluse lõpetama (TsMS § 428 lg 1 p 2).
15.Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd asjas on olemas jõustunud kohtulahend ning avaldus on juba menetlusse võetud, tuleb asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada ja alama astme kohtute lahendid TsMS § 431 lg 2 alusel tühistada.
16.Menetluse määrusega lõpetamise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 168 lg 2 ja TsMS § 477 lg 1 järgi avaldaja kanda. Maakohtus mõisteti avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 240 eurot ja ringkonnakohtus 90 eurot. Kuigi maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistatakse, ei ole kolleegiumi arvates alust muuta maa- ja ringkonnakohtu määrusega kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et õige ei ole avaldaja väide, et puudutatud isik ei ole ringkonnakohtu menetluses määruskaebusele vastust esitanud. Toimikust nähtuvalt on puudutatud isik vastuse esitanud 6. märtsil 2023. Kassatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad, samuti ei ole puudutatud isik esitanud menetluskulude nimekirja. Kokku peab avaldaja hüvitama puudutatud isikule menetluskulud 330 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja