2-22-147776/8 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja - lahend.ee

ning kohustus tasuma seadme mobiiltelefon Huawei P20 Lite Dual SIM kindlustuse eest 4,90 eurot kuus õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingujärgne intressimäär on 0,066% päevas. Telia Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid. Kostja jäi lepingu järgi viivitusse rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamakse tasumisega ega täitnud lepingut ka selleks ettenähtud täiendava tähtaja jooksul. Kostja ei ole täitnud lepingut ka selleks ettenähtud täiendava tähtaja jooksul. Seetõttu öeldi leping kostjaga 21. märtsil 2022 kehtivalt üles kostja makseviivituse tõttu ning hageja esitas kostjale käsitlustasu arve summas 29,50 eurot. Kostja jättis käsitlustasu arve tasumata. Hageja märgib, et kostja ei ole mobiiltelefoni Huawei P20 Lite Dual SIM Telia Eesti ASile tagastanud. Kostja ei reageerinud Telia Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Telia Eesti AS loovutas 27. mail 2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile (15+5+5 eurot). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivist (87,75 eurot) põhivõlalt on arvestatud alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni lepingus kokkulepitud intressimääras (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause). Viivisearvestus on hagiga koos esitatud ja õige. Edasiulatuvat viivist on hagejal õigus nõuda põhinõudelt lepingus kokkulepitud intressimääras (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367).

7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 100 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund). Hageja menetluskulud kokku on 170 eurot (100 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud + 50 eurot õigusabikulud). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).