lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-5718/91

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 18.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-5718/91
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2363
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 1, 2, 3, 7PankrS § 173 lg 1PankrS § 174 lg 2PankrS § 176 lg 1PankrS § 177 lg 1PankrS § 2PankrS § 6 lg 1TMS § 132Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataVÕS § 104 lg 4Vastutus süü puhul

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

18.september 2023, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-17-5718

Tsiviilasi

E.K võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised, esindajad

Võlgnik/usaldusisik: E.K

Menetlustoiming

Võlausaldajad: I. T B S, esindaja M.K II. P G OÜ, esindaja N G. A III. M B p (endise nimega F B L p) IV. I AS V.

I D E OÜ

VI. K G OÜ, esindaja V K VII. AS K F (õigusjärglane C P AS) VIII. O I OÜ, esindaja C H IX. H B AS (endise nimega AS K, registrikood), esindaja A.J Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada E.K taotlus kohustustest vabastamiseks ja lõpetada E.K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada E.K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada E.K usaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade E.K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest ( lg 1).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
PankrS § 6

Menetluskulude jaotus

5.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus

1.Pärnu Maakohtu 19.04.2017 määrusega kuulutati välja E.K pankrot. 4.05.2018 määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
2.Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamiseks ja aruande. Võlgniku on alljärgnevad täitmata kohustused:
1.T B A– nõude summa 4.05.2018 seisuga 2111,76 eurot, nõude jääk 1973,39 eurot;
2.P G OÜ – nõude summa 4.05.2018 seisuga 559,16 eurot, nõude jääk 522,55 eurot;
3.M B p (endise nimega F B L p,) – nõude summa 4.05.2018 seisuga 1046,16 eurot, nõude jääk 977,63;
4.I AS – nõude summa 4.05.2018 seisuga 5238,09 eurot, nõude jääk 4894,75 eurot;
5.I D E OÜ – nõude summa 4.05.2018 seisuga 841,38 eurot, nõude jääk 786,26 eurot;
6.K G OÜ – nõude summa 4.05.2018 seisuga 3375,38 eurot, nõude jääk 3154,13 eurot;
7.O I OÜ – nõude summa 4.05.2018 seisuga 4517,11 eurot, nõude jääk 4221,08 eurot;
8.H B AS (endise nimega AS K) - nõude summa 4.05.2018 seisuga 208,99 eurot, nõude jääk 195,31 eurot;
9.C P AS – nõude summa 4.05.2018 seisuga 1979,82 eurot, nõude jääk 1850,05 eurot. Kohtumääruse põhjendused
3.PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja

nr 3-2-1- 46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

4.PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas ära võlgniku. Võlausaldajad esitasid seisukohad kirjalikult. P G OÜ hinnangul ei ole võlgnik täitnud enda kohustusi heausklikult ega piisavas määras ning seetõttu tuleks jätta võlgnik kohustustest vabastamata. O I OÜ leiab, et tema huve pole arvestatud. Võlgnik on tasunud võlausaldajale kõigest 6,6% nõudest, mida ei saa pidada arvestatavaks nõude rahuldamiseks. T B A leiab et võlgnik on teinud ebapiisavad maksed 5 aasta jooksul ja leiab et menetlust tuleks pikendada, et võlausaldaja saaks nõuet suuremas ulatuses rahuldada. K G OÜ leiab, et võlgnik on tasunud nõudeid minimaalselt. Võlgnik oleks saanud tasuvamat tööd otsida, pole tõendatud, et tal oleks kemikaalide osas allergia. Võlausaldaja arvates tuleks menetlust jätkata.
5.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase 3 tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15).
6.Kohus ei ole antud juhul tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega on võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. Võlgniku ülalpidamisel oli menetluse ajal kolm alaealist last, neist noorim sündis 13.09.2017, so pankrotimenetluse ajal. Võlgniku sissetulekuteks perioodil 4.05.2018 – 13.10.2018 oli vanemahüvitis 430 eurot ja peretoetus 548,38 eurot kuus, septembris 2018 lisandus elatisabi 100 eurot kuus. Võlgnik ei töötanud, kuna oli lapsega kodus (I kd, lk 79 jj). Perioodil 1.11.2018-26.04.2019 oli võlgniku sissetulekuks vanemahüvitis 430 eurot (aprillis 2019 viimane makse), peretoetus 548,38 eurot (aprillist 2019 638,08 eurot) ja riigipoolne elatisabi 100 eurot kuus. Võlgnik ei töötanud, kuna oli lapsega kodus (I kd lk 102 jj). Perioodil 1.05.2019-28.10.2019 on võlgniku sissetulekuteks olnud peretoetus 615,90 eurot ja riigipoolne elatisabi 100 eurot, paaril korral on lapse isa last toetanud. Võlgnik ei töötanud ja oli 2 aastase lapsega kodune (I kd lk 112 jj). Perioodil 1.11.2019 -25.04.2020 oli võlgniku sissetulekuks riigipoolne elatisabi kokku 300 eurot, peretoetused kokku 615,90 eurot kuus; laekumine kohtutäiturilt kokku 561,96 eurot. Võlgnik ei töötanud ja oli 2 aastase lapsega kodus (I kd lk 144 jj). Perioodil 25.04.2020-1.10.2020 oli võlgniku sissetulekuks Töötukassa toetus 6.10 eurot päevas, toimetulekutoetus, riigipoolne elatisabi, peretoetus ja lasteraha kokku 716,30 eurot kuus. Võlgniku noorim laps sai lasteaia koha 14.09.2020 ja võlgnik võttis end töötuna arvele 16.09.2020, asudes aktiivsel tööjõu turul tööd otsima. Sobiliku töö leidmisel on takistuseks asjaolu, et võlgnik kasvatab üksinda 3 last ja võlgniku põhiharidus (I kd lk 147). Perioodil 1.10.2020-4.04.2021 oli võlgniku sissetulekuks erinevad toetused kokku 716,30 eurot ja Töötukassa toetus 180-225 eurot. Võlgnik on kandideerinud erinevatele töökohtadele (koristusteenindaja, klienditeenindaja, müüja,

inventeerija) CV keskuses, kui töökoha leidmine ei ole lihtne (graafikujärge ja 24 vahetustega töö ei sobi) kuna 2 last käivad lasteaias ja 1 koolis (I kd lk 156 jj). Perioodil mai 2021-oktoober 2021 töötukassa toetus 9,42 eurot päevas kuni septembrini, riiklikud toetused kokku 697,12 eurot kuus. 2.09.2021 asus võlgnik tööle puhastusteenindajana osalise tööajaga 290 eurot kuus MTÜ-s S K, kus töötas kuni 31.12 2021. 17.01.2022 alustas võlgnik töötamist S P G OÜ-s (I kd lk 177 jj). Perioodil jaanuar 2022 - aprill 2022 oli võlgniku sissetulek töötasu 350-580 eurot kuus, Haigekassa toetus 90-190 eurot, kuna haigete lastega tuli olla hoolduslehel. Lisandusid riiklikud toetused- elatisabi 100 eurot, peretoetus 558,76 eurot, lasteraha 38,36 eurot, kohtutäituri kaudu elatis lapsele 150 eurot. Tööturul aktiivsemaks osalemiseks lõpetas võlgnik B -kategooria autojuhi kursused (I kd lk 195 jj). Perioodil mai 2022-oktoober 2022 oli võlgniku sissetulek töötasu 550 eurot kuus, elatis 100 eurot kuus, riigipoolne elatisabi 100 eurot kuus, peretoetus 558,76 eurot ja lasteraha 38,36 eurot kuus (II kd lk 1 jj). Perioodil oktoober 2022 aprill 2023 oli võlgniku töötasu 550 eurot kuus, elatisabi 100 eurot, peretoetus 558,76 eurot ja lasteraha 38,36 eurot kuus. Võlgniku tööleping S P G OÜ-s lõpetati 2.02.2023 arstitõendi alusel tervislikel põhjustel (II kd lk 11-14 jj). Võlgnik võttis end töötuna Töötukassas arvele 3.02.2023 ja asus tööotsingutele (II kd lk 23 jj). Võlgnik on esitanud nõutud aruanded, vajalikud dokumendid ja konto väljavõtted. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt (II kd lk 27 jj) võlgnik kasvatab kolme last üksinda ja tugivõrgustik puudub. Tööd on võlgnik otsinud läbi Töötukassa ja on olnud sel ajal püüdlik - otse helistanud ja kirjutanud tööandjatele, et leida koostöövõimalusi. Kuna lapsed käisid lasteaias, koolis, siis oli väga oluline, et tööaeg võimaldaks lastele järgi minna õigel ajal ja neid ka viia. Kuna isikliku auto kasutamise võimalus puudub, siis oli vahemaa oluline ja busside ajad pidid klappima nii, et jõuaks lastele järgi. (Tänaseks on vaid üks laps lasteaias 5.aastane, teised kaks last on koolis- 1. ja 4. klass). See oli suureks takistuseks. Võlgnik sai mingi aeg koristaja töökoha, mis oli vaba graafikuga aga kuna tekkis allergia teatud ainete vastu, pidi võlgnik tööst loobuma. Siis sai võlgnik vahepeal täiskohaga S P G OÜ-sse tööle, kus oli ca aasta ja samal ajal halvenes tervis, kuna seal tekkis ka allergilisi reaktsioone (kummidetailid ja ained). Arsti soovitusel tuli otsida uus töö, kuna pikalt ei ole hea allergiarohte võtta. 2023 veebruari lahkus võlgnik töölt arstitõendi alusel. Hetkel on võlgnik taas tööd otsimas. Võlgnik plaanib minna lapsehoidja kutsetunnistust taotlema, kursus kestab 6 kuud ja siis saaks lasteaiaõpetaja abiks proovida. Võlgnik omab kogemusi eelnevalt aga paljudes kohtades nõutakse tunnistust. Ilmselt jääb seal sissetulek 750-900 eur vahele. Kahjuks ei õnnestunud ka tööl käies, tagasimakseid teha. Peres on võlgnik ainuke sissetuleku tooja. 2022 lõpus, kui ta käis täiskohaga tööl, sai lisaks toetust ka linnavalitsusest, kuna hinnatõusud on ka pere kõvasti mõjutanud ja ei saanud ka tööl käies, ilma abita, hakkama. Ei saa mingit tuge kas laste isalt: kuna ühe lapse isa elab Inglismaal, siis võlgnik proovis kohtu kaudu elatist nõuda, aga kuna Inglismaal ei saadud isa DNA testi tegema (kuna lapse isa sünnitunnistusel puudub), siis peale paari aasta möödumist, lõpetas võlgnik kohtuprotsessi. Teiste laste isa elab Soomes ja võlgnik on kohtu kaudu saanud elatise väljamõistmise otsuse aga reaalselt on elatis tulnud vaid üksikutel kordadel. Võlgnik saab vaid riigi poolt 100 eurot. Seega puudub laste kasvatamisel igasugune abi. Võlgnik proovis ka kolida, et ehk saab suuremas linnas kõrgemat sissetulekut aga kahjuks on üüripindade kulud liiga kõrged tema jaoks. Kuressaares on kahjuks palgad väikesed ja kahte töökohta on võimatu omada, kui lapsed veel väikesed, et saaks ka õhtul kuskil tööl käia. Võlgnik on siiski andnud enda kinnitusel endast parima. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid töötamise ja majandusliku seisundi kohta.

7.Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud.
8.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 2-11-24696 p 19). Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnikul ei ole kunagi suurt sissetulekut olnud. Asjaolu, et võlgnik ei ole kolme väikese lapse kõrval saanud mitu aastat tööl käia ja et töötasu on hilisemalt olnud pigem väike ning et tervislikel põhjustel pidi ta püsivast töökohast loobuma, ei ole etteheidetav võlgnikule. Võlgnik on tervislikku seisundit tõendanud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest. Võlgnik on teinud temale võimetekohast tööd.
9.Eeltoodust tulenevalt kuulub võlgniku taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.
10.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
11.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Menetluskulude jaotus
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20262-26-15851/5Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 24.08.20262-18-16419/75Tartu Maakohus Tartu kohtumaja