lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-13377/128

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-13377/128
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
05.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1824
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 9Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-13377/29Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.06.20192-18-13377/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.08.20192-18-13377/113Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.12.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Mittetulundusühing TARVASTU SPORDI JA VABA AJA KLUBI80237452(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-13377

Tsiviilasi

Elvine Velli hagi Mittetulundusühing TARVASTU SPORDI JA VABA AJA KLUBI ning Viljandi valla vastu omandiõiguse rikkumise ja kinnisasja kahjustamise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 29. juuni 2023. a määrus Menetluskulude kindlaksmääramine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elvine Velli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Elvine Vell (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Vastustajad (kostjad): Mittetulundusühing TARVASTU SPORDI JA VABA AJA KLUBI (registrikood 80237452) ja Viljandi vald, ühine esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv

RESOLUTSIOON

1.Jätta Elvine Velli määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. juuni 2023. a määrus muutmata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Tartu Maakohus jättis 8. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, välja arvatud Tartu Maakohtu 1. aprilli 2020. a vaheotsusega, 1. aprilli 2020. a määrusega ja 16. juuni 2020. a määrusega jaotatud menetluskulud, mis jäid Viljandi valla kanda.
2.Tartu Ringkonnakohus tühistas 19. detsembri 2022. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 13. märtsil 2023.
3.Hageja esitas maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 487-492) on hageja menetluskulud õigusabikulud 9245 eurot 60 senti (sh käibemaks) ja riigilõiv 300 eurot. Hageja esindaja tunnitasu kuni 2019. a lõpuni oli 168 eurot (sh käibemaks) ja alates 2020. a 192 eurot (sh käibemaks). Hageja taotles tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 alusel tasumata menetluskuludelt ka seadusjärgse viivise väljamõistmist.
4.Kostjad esitasid oma vastuväited hageja menetluskuludele (dtl 498-501). Kostjate hinnangul ei ole hageja menetluskulud küllaldaselt tõendatud. Hageja ei ole lisanud menetluskulude nimekirjale tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks tasunud nimetatud summad lepingulisele esindajale või hageja lepinguline esindaja oleks esitanud hagejale arved menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabi eest. Sellest tulenevalt tuleks hageja õigusabikulud sõltumata kohtulahendist jätta hageja kanda. Kostjad leidsid, et hageja lepingulise esindaja poolt märgitud menetluskulud on ebamõistlikult suured ega vasta mõistlikule ajakulule. Näiteks 7-leheküljelise hagiavalduse koostamiseks on hageja esindaja märkinud ajakuluks 6 tundi, mis on kostjate arvates ebamõistlikult suur. Samuti on hageja lepinguline esindaja kulutanud menetluskulude nimekirja kohaselt kostja 25. oktoobri 2018. a vastusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele kostjate vastusele kokku 10 tundi, mis on samuti ebamõistlikult suur. Kostjad ei pidanud õigeks, et menetluskulude nimekirja on kantud ajakirjanikega suhtlemiseks kulutatud aeg. Ajakirjanikega suhtlemine ei ole seotud antud tsiviilkohtumenetlusega.
5.Hageja esitas apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja (dtl 738-744), mille kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus 6224 eurot 63 senti (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 5924 eurot 63 senti). Hageja esindaja tunnitasu kuni 1. märtsini 2022 oli 192 eurot (sh käibemaks) ja sealt edasi 204 eurot (sh käibemaks). Hageja taotles TsMS § 177 lg 4 alusel tasumata menetluskuludelt ka seadusjärgse viivise väljamõistmist.
6.Kostjad ei esitanud oma seisukohta hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludele.
7.Hageja esindaja esitas 29. juunil 2023 kohtule dokumendid (õigusabiarved) maakohtus ja ringkonnakohtus tasutud õigusabikulude kohta (dtl 835-868).

MAAKOHTU LAHEND

8.Tartu Maakohus rahuldas 29. juuni 2023. a määrusega avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 11 060 eurot 80 senti ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1 järgi on menetluskuluks muuhulgas riigilõiv ja menetlusosalise esindaja kulud. Kohus oli seisukohal, et põhjendatud kulud on hageja tasutud riigilõivud kokku 600 eurot. Kohus märkis, et hageja esindaja tunnihind on mõistlik ning vastavuses tsiviilasja keerukusega. Arusaadavalt võib lepingulise esindaja tasu olla ajas muutuv ning turusituatsioonile vastab ka alates 2022. a märtsist kehtiv tunnihind 204 eurot (sh käibemaks). Kohus leidis, et põhjendatud on vähendada hageja esindaja poolt 31. jaanuari 2020. a menetlusdokumendi koostamise osas ajakulu 1 tund, lugedes põhjendatud ajakuluks 1 tund ja 50 minutit, s.o 351 eurot 60 senti (käibemaksuga). Kohtu hinnangul ei ole hageja ajakulu
31.jaanuari 2020. a menetlusdokumendi koostamise osas täies ulatuses mõistlik, kuivõrd hageja kordas arvamuses tema poolt varem menetluses väljendatud seisukohti (aegumise ja suures osas ka kolmandate isikute kaasamise osas). Kohus oli tsiviilasja mahtu arvestades seisukohal, et menetluskulude spetsifikatsioonis kirjeldatud toimingud ning esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole täiel määral põhjendatud kliendiga telefonivestluste, projektide saatmiste, (telefoni)päringutele vastamiste, ajakirjanikega suhtlemise ning tsiviilasja olemuse ja sisuga mitteseotud (sh nt kliendile vastuskirja koostamine seonduvalt MTÜ juhatusest tagasiastumisega, sundvõõrandamise küsimuste analüüs, maamõõdutööd) kulud. Taolised toimingud ei ole kohtutoimiku põhjal kontrollitavad ega hinnatavad, mistõttu nendele tegevustele kulunud aega ei ole põhjendatud arvestada vastaspoolelt väljamõistetava menetluskulu hulka. Oluline on üksnes esindatava ning esindaja suhtlus, mis puudutab konkreetse tsiviilasjaga seonduvat nõuet, muu õigusabi või esindatava mistahes muudes küsimustes nõustamine ei saa konkreetse tsiviilasja raames olla menetluskuluna hüvitatav. Kuivõrd tsiviilasjas kompromissi ei saavutatud, ei saa lugeda täielikult põhjendatud menetluskuluks ka selle arutelule kaasnenud ajakulu. Kohus leidis, et maakohtus on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 40 h ja 17 minuti ulatuses, tunnihinnaga 168 eurot 26 tunni ja 23 minuti ulatuses, s.o 4432 eurot 40 senti, ja tunnihinnaga 192 eurot 13 tunni ja 54 minuti ulatuses, s.o 2668 eurot 80 senti, kokku 7101 eurot 20 senti. Kohus leidis, et ringkonnakohtus on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 17 tunni ja 10 minuti ulatuses, tunnihinnaga 192 eurot 11 tunni ja 52 minuti ulatuses, s.o 2278 eurot 40 senti, ja tunnihinnaga 204 eurot 5 tunni ja 18 minuti ulatuses, s.o 1081 eurot 20 senti, kokku 3359 eurot 60 senti. Kokku luges kohus hageja põhjendatud õigusabikuluks 10 460 eurot 80 senti (käibemaksuga). Õigusabiarvete (dtl 835-868) alusel on tuvastatav, et menetluskulusid ei ole eelduslikult tasunud hageja, vaid arved on esitatud kolmandale isikule Heli Tuulikule, kes on hageja tütar. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt ja uue määruse tegemist, millega rahuldada tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kuna kohtu seisukohad ei ole põhjendatud ega arusaadavad. Määrus on motiveerimata. Kohus on vähendanud hageja esindaja õigusabikulude mahtu meelevaldselt ja põhjendamata.

Käesolev vaidlus oli keskmisest keerukam (mida tõendab maakohtu otsus, mis täies ulatuses ringkonnakohtu poolt tühistati) ning seda tuleb menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvesada. Hageja on seisukohal, et tema poolt kantud menetluskulude suurus vastab asja keerukusele ning mahule. Kohus on põhjendamatult vähendanud menetluskulusid maakohtu menetluses. Kohus ei ole konkreetselt viidanud, millised menetluskulude nimekirjas kajastatud tegevused on põhjendamatud. Hageja ei nõustu menetluskulude ajalise mahu vähendamisega kompromissi puudutavas osas. Seejuures ei selgu määrusest, millises mahus peab kohus kulu põhjendatuks. Pooled pidasid kompromissi osas mahukaid läbirääkimisi nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Läbirääkimiste pidamine oli poolte ühine tahe ja sellega kaasnesid hagejale menetluskulud, mis on põhjendatud ja vajalikud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8.Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist või alternatiivselt asja saatmist maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks. Määruskaebuses ei ole arusaadav ega tuvastatav, milline on hageja nõue. Hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud aeg on näidatud tunduvalt suuremana, kui tegelikult võis kuluda vastava menetlustoimingu teostamiseks. Kostjad leiavad, et hageja lepingulise esindaja poolt märgitud menetluskulud on ebamõistlikult suured ega vasta mõistlikule ajakulule. Hageja ei võtnud vastu mitte ühtegi kostjate poolset kompromissettepanekut asja mõistlikuks ja kiireks lahendamiseks, vaid on põhjendamatult asja menetlusega venitanud ning sellega suurendanud menetluskulusid. Asjas ei nähtu mitte ühestki menetlusdokumendist, et antud menetluskulud oleks tasunud kõnealune kolmas isik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 ja § 659). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis tema avalduse rahuldamata, st osaliselt menetluskulud (õigusabikulud) välja mõistmata. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
11.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on diskretsiooniõigust õigesti kohaldanud. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Maakohus on hinnanud menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega tervikuna ning leidnud, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud täies ulatuses, st maakohus on hageja menetluskulusid vähendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel tuleks otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja etteheide, et maakohus ei ole esindaja ajakulu analüüsimisel viidanud konkreetselt menetluskulude nimekirjas toodud toimingutele. Ringkonnakohus märgib, et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on maakohtu määratud menetluskulude suurus TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud. Asjaolu, et hageja esindaja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks.

13.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult vähendanud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu. Ringkonnakohtu arvates ei olnud praegusel juhul tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Praktikas on leitud, et tsiviilasja saab lugeda keskmisest keerukamaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses olukorras, kus asjas on vaja tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2009.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Praeguses asjas ei olnud tegemist sedavõrd mahuka ja keskmisest keerukama vaidlusega, mis õigustaks menetluskulude väljamõistmist hageja taotletud ulatuses.
14.Hageja ei nõustu määruskaebuses ka sellega, et maakohus ei ole pidanud põhjendatuks kogu kompromissläbirääkimiste ajakulu. Ringkonnakohus möönab, et asjas peeti kompromissläbirääkimisi nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses ning läbirääkimiste pidamiseks tehtud toimingud olid vajalikud tulenevalt vaidluse asjaoludest ja eripärast. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude suurus hõlmab endas ka kompromissläbirääkimisteks tehtud toiminguid ning menetluskulude väljamõistmine suuremas summas ei ole põhjendatud. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude suurus vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja