Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Määruse tegemise aeg ja koht
5. september 2023.a
Tsiviilasja number
2-20-1728
Tsiviilasi
G. T. (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: G. T. (isikukood G. T.) e-post: xxx) Pankrotihaldur: Ly Müürsoo [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
(e-post:
menetlemisel
tekkinud
menetluskulud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Asjaolud
17.08.2020 avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Võlausaldajate esimene koosolek oli määratud 31.08.2020. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.
Sama § p 3 kohaselt jätab kohus menetluse algatamata, kui kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo. G. T. pankrotimenetlus on esmakordne. Seega PankrS § 171 lg 2 p 3 nimetatud asjaolusid ei esine. Sama § p 4 kohaselt võib kohus jätta menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Ajutise halduri aruandes ei ole haldur tuvastanud, et esineks viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamist, seega ei esine ka tahtlikku ega rasket hooletust. Ajutine haldur tuvastas et G. T.le kuulus korteriomand, mis müüdi 23.09.2016, seega rohkem kui kolm aastat tagasi enne pankrotiavalduse esitamist. Muud vara võlgnikule ei kuulunud. Antud asjaoludest selgub, et vara raiskamist pole toimunud. Pärast ajutise halduri nimetamist tahtlikult või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamise kohta leiab haldur, et võlgnik ei ole haldurit informeerinud, et on sõlminud lepingu XXX OÜ-ga, võlgnik on teeninud tulu, millest sai ja oleks saanud arestida. Lisaks töötasule kandis Maksu-ja Tolliamet võlgniku enamkinnipeetud tulumaksu võlgniku tütre arvelduskontole, millest võlgnik haldurit ei informeerinud. Haldur leiab, et sellist käitumist, lastes talle tagastamisele kuuluva enamkinnipeetud tulumaksu kanda oma tütre arvelduskontole, võib tõlgendada tahtlikuks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks. Võlgnik edastas ajutise halduri 02.07.2020 teabenõudele vara ja võlgade nimekirja ning selgitas lisaks, et töötab XXX OÜ-s osalise koormusega graafiku alusel, tema töötasu on suurusjärgus 200 eurot, ülalpeetavad puuduvad (Ik lk 94). Seega ei saa võlgnikule ette heita töötamise varjamist. Kohus nõustub võlgnikuga ka selles, et haldurile pidi olema teada võlgniku töötamine XXX OÜ-s ka seetõttu, et ta valdas võlgniku arvelduskontosid. Haldur heidab võlgnikule ette, et XXX OÜ-s teenitud tulust sai ja oleks saanud arestida järgmised summad: sissetulek 550,42 eurot netos, millest sai arestida 56,73 eurot; 2020.a novembri sissetulek 339,33 eurot netos, millest saanuks arestida 23,59 eurot; 2020.a detsembris sissetulek 339,33 eurot netos, millest saanuks arestida 23,59 eurot; 2021.a jaanuaris sissetulek 289,20 eurot netos, millest saanuks arestida 13,57 eurot; 2021.a märtsis sissetulek 77,34 eurot netos). Kuna haldur valdas võlgniku kontosid, pole teada, mis põhjusel nimetatud summad arestimata jäid. Arestimisega tegeleb haldur mitte võlgnik, seega ei saa võlgnikule ette heita tema sissetuleku arestimata jätmist. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik töötamise infot varjanud ega kohustust sissetulekut teenida rikkunud . Võlgniku selgituse kohaselt haigestus ta 2019 sügisel ning talle määrati 6 kuuline ravi. Maksuamet tuvastas Haigekassa poolt 2020.a valesti arvestatud tulumaksu arvestuse ja parandas vea. Võlgnik palus ravikindlustushüvitiselt valesti arvestatud tulumaksu tagastuse kanda oma tütre arvele, et hüvitada rohtude kulud. Võlgniku hinnangul tegemist oli haigusraha hüvitise tagastamisega, mida haldur ei tohi TMS § 131 järgi kinni pidada. Haldur pidas võlgniku vahenditest kinni 203.30€ (seisuga 05.04.2022 199 eurot ja 18.04.2022 täiendavalt 4.30 eurot), mida võlgnik tagasi nõuab. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 131 näeb ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt (vt Riigikohtu 15.03.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-166-16, p 15). TMS § 133 lg 1 II lause järgi tühistab kohtutäitur arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. TMS § 131 lg 1 p 9 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata rahalisele ravikindlustushüvitisele Ravikindlustuse seaduse (RaKS) tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis.
Kohtule esitatud võlgniku 2020. aasta tuludeklaratsioonilt (IIk lk 32) nähtub, et Eesti Haigekassa on arvestanud kinnipeetud tulumaksu just ajutise töövõimatuse hüvitiselt. Seega Haigekassa poolt 2020.a valesti arvestatud tulumaksu tagastusega oli tegemist RaKS § 25 lg 4 p 1, § 50 kohase ajutise töövõimetuse hüvitisega. Kohus nõustub halduriga, et kuna vaidlusalune sissetulek on ajutise töövõimetuse hüvitis, saab sellele TMS § 131 lg 1 p 9 alusel sissenõuet pöörata. Seega pidi võlgnik nimetatud summalt arestitava suuruse haldurile üle anda. Võlgnik luges seadusest välja, et haigusrahadelt tagastamisele kuuluvalt tulumaksult pole õigus kinnipidamisi teha, seetõttu tagastus ka tütre kontole ravimite hüvitamiseks kanti. Kohus selgitab, et seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest, kuid praegusel juhul ei ole antud asjaolu sellise raskusastmega, mis annaks aluse kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui võlgnik oma kohustusi käesolevas menetluses täidab (tulu teenimine, raha eraldamine), siis võib ta eelduslikult vähendada võlausaldajate nõudeid. Käesolevas asjas on siiski võimalik saavutada eesmärk menetluse lõppemisel ning kohustustest vabastamisel võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus.
Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 725 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 275 eurost (1 000-725) 25% (68,75 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (206,26 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 793,75 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 206,26 eurot. NB! II pensionisambast tehtavate väljamaksete puhul on tegemist sissetulekuga ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule. Saadud pensionist tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses sätestatud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.