Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-18-127286
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
24.08.2023, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-127286
Tsiviilasi
CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Dxxxxx Mxxxxxxxxx vastu elektrienergia, võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi võlgnevuse nõuetes Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820; asukoht: Pirita tee 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10127 Harju maakond), lepinguline esindaja: Erki Casar ([email protected]); Kostja: Dxxxxx Mxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx linnaosa, xxxxxxx, xxxxxxxxxxxu maakond; e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse lõpetamine
Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus CREDITREFORM EESTI OÜ hagis Dxxxxx Mxxxxxxxxxxvastu elektrienergia, võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi võlgnevuse nõuetes. Menetluskulude jaotus
2-18-127286 Viru Maakohus edastas 01.04.2019 alluvuse alusel Jõgeva kohtumajale menetlemiseks tsiviilasja nr 2-18-127422 (Creditreform Eesti OÜ hagi MxxxxMxxxxxxxxx vastu), mille kohus 02.04.2019.a määrusega menetlusse võttis. 03.04.2019 edastas Viru Maakohus alluvusel Jõgeva kohtumajale menetlemiseks tsiviilasja nr 2-18-127286 (Creditreform Eesti OÜ hagi Mxxx Mxxxxxxxxx vastu). Tsiviilasja nr 2-18-127286 menetlusse võtmise otsustamisel tuvastas kohus, et mõlemas ülalmärgitud tsiviilasjas on sama hageja esitanud samast lepingust samade elektrienergia arvete alusel nõude sama kostja vastu. Ainuke erinevus on selles, et tsiviilasjas nr 2-18-127422 on hageja esitanud igal arvel märgitud elektrienergia nõude ning tsiviilasjas nr 2-18-127286 esitanud igal arvel märgitud võrguteenuse, taastuvenergia ja elektriaktsiisi nõude. 17.04.2019.a esitas hageja taotluse tsiviilasjade 2-18-127422 ja 2-18-127286 liitmiseks ning esitas kohtule tervikliku täiendatud hagiavaldus. Seoses Mxxx Mxxxxxxxxx surmagaxxxxxxxxxxx peatus tsiviilasja menetlus. Hageja esitas kohtule 16.11.2022 ja 10.05.2023 (korduv) hagist loobumise avalduse. 15.08.2023.a määrusega uuendas kohus peatunud menetluse ja lubas menetlusse astuda MxxxxMxxxxxxxxx õigusjärglasel Dxxxxx Mxxxxxxxxxx. Kohus andis kostjale tähtaja loobumise avaldusele seisukoha esitamiseks. Kostja teatas 24.08.2023 meili teel, et tal vastuväiteid pole ja on nõus menetluse lõpetamisega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub hagiavaldusest. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ise ei soovinud enam asja menetlemist. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtule teadaolevalt pole algsel ega praegusel kostjal menetluskulusid tekkinud. Kostjad ei ole riigilõivu tasunud ning neil polnud menetluses lepingulist esindajat. Eeltoodu tõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata.
2-18-127286 TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja on tasunud kokku riigilõivu 75 eurot, millest 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 30 eurot täiendavalt hagi esitamisel. TsMS § 150 lg 3 alusel maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagasi ei saa. Seega on hagejale võimalik TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastada pool täiendavast riigilõivust, s.o 15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.