2-23-5911/16 - Muud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Saata määrus resolutsiooni punktis 9 nimetatud väljamakse tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse võib esitada ka võlausaldaja, kui ta on esitanud ümberkujundamiskava kinnitamisele eelnevalt vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik P S (võlgnik) esitas 19.04.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. 20.04.2023 e-kirjaga jättis kohus avalduse käiguta ja määras võlgnikule tähtaja osundatud puuduste kõrvaldamiseks kuni 27.04.2023. Võlgnik kõrvaldas kohtu poolt osundatud puudused 27.04.2023. Võlgnik on abielus, varasuhte liik on ühisvara, ülalpeetavaid isikud puuduvad. Võlgnik on pensionär, lisaks töötab A OÜ-s turvatöötajana alates 18.01.2022. Igakuiste sissetulekute suurus on 1779 eurot (tööleping 575 eurot + sotsiaaltoetused 524 + 680 eurot). Võlgnikule kuulub sõiduauto Wolkswagen passat variant, xxx, 1997a väärtusega 300 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt sattus ta mängusõltuvusse alates 2016 ja hakkas kasutama kiirlaene väljastavate ettevõtete teenuseid, ta võttis laenu erinevatelt teenusepakkujatelt ning avalduse esitamise ajaks on võlgnikul kokku tagastamata võlg summas 16 475,64 eurot. Võetud laenude väljamaksmiseks võlgnik oli sunnitud võtma uued laenud, mille lõpptulemusena sattus makseraskustesse. Võlgnik on täitnud käesoleva ajani enda võimalustele vastavalt kõiki kohustusi. Kohus võttis 04.05.2023 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Oliver Ennoki. Usaldusisik esitas 01.06.2023 võlgniku vara- ja võlanimekirja ning hinnangu makseraskuste ületamise väljavaadete kohta. Aruande kohaselt on võlgnik abielus N S (S). Ülalpeetavaid alaealisi lapsi ei ole. Võlgniku varad moodustavad kokku 300 eurot (ühisvaras 1997. aasta sõiduk Volkswagen Passat Variant väärtusega 300 eurot), millele lisandub igakuine töötasu ja pension. Võlgniku kohustused on kokku 16 856,58 eurot (Q OÜ 1549,53 eurot; B AS 6438,62 eurot; I AS 3583,55 eurot; M 4110,57 eurot; AS L 524,26 eurot; S AS 650,05 eurot, lisaks õppelaenu käendus S AS, mille nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuid nõude jääk on 3183,65 eurot). Usaldusisiku hinnangul esines tagasivõitmise koosseis seoses võlgniku poolt korteri Tallinnas xxx kinkimisega 24.03.2023 kinkelepingu alusel tütrele N P (P). Võlgnik taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Arvestades, et võlgniku teadaolevad sissenõutavad kohustused on 16 856,58 eurot ja võlgnikul on püsiv sissetulek pensioni (680,26 eurot) ja töötasu (575 eurot) näol, siis leidis usaldusisik, et võlgade ümberkujundamine võib olla võimalik. Võlgnik on esitanud ettepaneku, et tasub olemasolevad kohustused 36 kuu jooksul. Igakuine makse oleks intresside lisamata jätmise korral 468,23 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et juhul kui võlgnik jätkab töösuhet ja saab lisaks pensioni koos abikaasaga, siis on võlgnikul reaalne võimalus olemasolevad kohustused tasuda. Kohus algatas 13.06.2023 määrusega P S võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava esitamiseks. Võlgade ümberkujundamiskava esitati kohtule 17.07.2023.

Ümberkujundamiskava kohaselt täidetakse kõigi võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses ja kõrvalnõuded jäävad kogu ulatuses täitmata. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku 16 856,58 eurot, sellest põhikohustused 16 271,74 eurot ja kõrvalkohustused 584,84 eurot. Ümberkujundamiskavas on arvestatud, et võlgnik tasub võlausaldajatele põhikohustuste täitmiseks igakuiselt alates võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise määruse kehtima hakkamisele järgnevast kuust järgmiselt: esimesed maksed kokku 453,14 eurot ja seejärel 35 makset kokku summas 451,96 eurot iga kuu 15. kuupäeval, kokku 15 818,60 eurot, kõik 36 makset kokku 16 271,74 eurot. Ümberkujundamiskava näeb ette rahuldada võlausaldajate põhinõudeid 100 % ulatuses 36 kuu jooksul kokku summas 16 271,74 eurot. Ümberkujundamiskavast väljajäänud kohustusi ei ole. Usaldusisik on saatnud ümberkujundamiskava kõigile võlausaldajatele füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 24 lg 1 korras. OÜ Q, AS B, AS I, F by M ja AS L teatasid nõustumisest ümberkujundamiskavaga. S AS ei nõustunud nõude ümberkujundamisega, kuna võlausaldaja hinnangul on võimalik pankrotimenetluses võlausaldaja huvisid mitte kahjustada rahuldades võlausaldaja nõue kogu ulatuses. 07.08.2023 e-kirjas selgitas kohus usaldusisikule, et 17.07.2023 esitatud võlgade ümberkujundamiskavas on märgitud usaldusisiku töötasuks ümberkujundamiskava koostamise eest 1500 eurot (sisaldab järelevalvet), kuid tööaruannet ei ole lisatud. Eeltoodust tulenevalt määras kohus usaldusisikule tähtaja tööaruande esitamiseks kuni 11.08.2023. Usaldusisik täitis 07.08.2023 kohtunõude tähtaegselt. 08.08.2023 e-kirjaga määras kohus usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskavas Q OÜ ja S AS osas kinnitamiseks esitatud andmete selgitamiseks/täpsustamiseks ning M B osas registriandmete kontrollimiseks ja vajadusel täpsustamiseks kuni 15.08.2023. Usaldusisik täitis ka 08.08.2023 kohtunõude tähtaegselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused FiMS § 18 järgi vaatab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule (p 3). Usaldusisik Oliver Ennok esitas kohtule kava koostamise eelselt 01.06.2023 hinnangu võlgnik P S varalise seisundi, maksejõulisuse ja väljavaadete kohta, missugune on selle võlgniku jaoks sobivaim menetluse liik. Võlgnik on pensionär ja turvatöötaja A OÜ-s. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on pension 680 eurot ja töötasu keskmiselt 575 eurot, kokku 1255 eurot. Võlgnikul teadaolev vara, mida nõuete rahuldamiseks võõrandada, puudub. Kohustusi on võlgnikul 16 856,58 euro ulatuses, kohustused on tagamata. Usaldusisiku hinnangul on P S sobilik võlgade ümberkujundamise menetlus ja ta suudab koostatud kava täita. FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult

eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et võlgnik P S enda hinnang ja soov, et kohus algataks tema võlgade ümberkujundamise menetluse ja kinnitaks kohtule esitatud võlgade ümberkujundamiskava, on kohases vastavuses võlgniku enda varalise olukorra ja võimalustega. Võlgnik on pensionär ja töötab turvatöötajana A OÜ-s. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on pension 680 eurot ja töötasu keskmiselt 575 eurot, kokku 1255 eurot. 17.07.2023 kohtule esitatud ümberkujundamiskavas on usaldusisik märkinud, et võlgniku sissetulek võimaldab tasuda kohustusi nii, et esimene makse on võlausaldajatele kokku 453,14 eurot ja seejärel igakuiselt 35 makset kokku summas 451,96 eurot. 17.07.2023 ümberkujundamiskava näeb ette rahuldada võlausaldajate põhinõudeid 100 % ulatuses 36 kuu jooksul kokku summas 16 271,74 eurot (15.08.2023 täpsustatud andmete kohaselt 15 139,84 eurot). Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik P S on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. P S võlausaldajad on usaldusisiku poolt 15.08.2023 täpsustatud andmete kohaselt Q OÜ, AS B, AS I, M ja AS L. S AS on 09.08.2023 edastatud vastuses usaldusisikule edastanud teabe, et tal puudub nõue võlgniku vastu. S AS kinnitas, et krediitkaardilepingust tulenev nõue on tasutud. Eeltoodut arvestades palub usaldusisik kohtul S AS-i nõude võlgade ümberkujundamise kavast välja jätta, kuna vastav kohustus võlgnikul tänaseks puudub. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ümberkujundamiskavale esitanud tsiviilasja varasemas menetluses vastuväite üksnes S AS, kelle nõuded seisuga 06.07.2023 olid kokku 603,46 eurot (varasemalt 650,05 eurot). Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid oli 17.07.2023 ümberkujundamiskava kohaselt kokku 15 621,69 eurot. FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Tulenevalt S AS-i nõude täitmisest võlgniku poolt käesoleva tsiviilasja menetluse käigus ja selle tulemusel võlausaldajal nõude puudumisest võlgniku vastu, ei oma käesoleva ümberkujundamiskava kinnitamisel enam S AS-i vastuväide tähtsust. Eeltoodule vaatamata selgitab kohus, et FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Samas sätte lõike 3 kohaselt võib kohus kinnitada ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FiMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (p 1), ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (p 2). Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on antud juhul põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Ringkonnakohus on oma 19.12.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-22-118076 olnud seisukohal, et kohus peab omaalgatuslikult kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. See tähendab, et võlausaldaja ei saa olla kindel, et kohtumenetluses või ka pankrotimenetluses tema kogunõue, s.h kõrvalnõuded, kogu ulatuses tunnustatud saab. Seetõttu peab kohus kohaseks lähenemist, et kõigi võlausaldajate põhinõuded rahuldatakse kogu ulatuses (100 %) ja kõrvalnõuded jäävad rahuldamata. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). FiMS § 26 lg 4 alusel kohus hindab, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas ettenähtuga. Võlgnik on pensionil ja käib lisaks tööl. Tema igakuine sissetulek on keskmiselt 1255 eurot, millest ta on valmis eraldama oma võlgade tasumiseks esmase maksena 453,14 eurot ja seejärel 35 makset kokku summas 451,96 eurot kuus. Tema mittearestitav sissetulek on menetluse ajal 725 eurot kuus (miinimumpalk). Võlgniku sissetulekust kuuluks võrreldavas pankrotimenetluses TMS § 132 alusel arestimisele 530 eurot kuus, millest pankrotimenetlusele järgneval kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada 397,50 eurot kuus. (FiMS § 47 lg 4 alusel tuleb võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75 % arestitavast sissetulekust). Pankrotimenetluses lisanduksid võlgniku kohustustele võlausaldajate ees ka pankrotimenetluse kulud ja oleks prognoositav, et võlgniku pankrotimenetluses koguneks võlausaldajate nõuete katteks oluliselt vähem vahendeid kui käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses. Nimelt on pankrotimenetluse kestus FiMS § 49 lg 1 järgi kolm aastat, mille kestel koguneks võlausaldajatele võlgniku sissetulekust makstavaid vahendeid umbes 14 310 euro ulatuses ehk siis oluliselt vähem kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Seetõttu on võlgniku praegune tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajatele neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldab vältida võlgniku pankrotimenetlust, säilitada võlgniku eluasemena kinnistu ja tasuda võlausaldajatele võlgasid. Võlgade ümberkujundamise menetlus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ettenähtud korras on seadusandja poolt võlgnikele loodud võimalus ületada makseraskusi ja sellega on sellise menetluse kasutamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides (FiMS § 2 lg 1, lg 3). Seadusandja ongi pidanud omaette väärtuseks võimalust vältida võlgniku pankrotimenetlust. Kohtule 15.08.2023 täpsustatud ümberkujundamiskava andmete kohaselt maksab võlgnik kõigile võlausaldajatele nende põhinõuetele vastava summa 15 139,84 eurot ja seeläbi välditakse pankrotimenetlust.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuigi antud juhul kuulub ümberkujundamiskava kinnitamisele FiMS § 26 lg 1 alusel, oleks kohtu hinnangul sõltumata S AS-i vastuväitest põhjendatud ka FiMS § 26 lg 3 kohaldamine. Käesolevas menetluses on tagatud võlausaldajatele nende põhinõuete laekumine kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava alusel ja tähtaja jooksul. On ilmne, et võlgnik ei suuda temal käesolevaks ajaks tasumata jäänud kohustusi tasuda võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata ja FiMS § 21 lg 1 loetletud võimalusi kasutamata. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine on põhjendatud ja P S võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. Võlgniku P S puhul ei esine FiMS § 19 lg 3 loetletud eeldusi, mille puhul oleks alust kaaluda võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmist. Kohus kinnitab P S võlgade ümberkujundamiskava FiMS § 26 lg 1 alusel. Arvestades usaldusisiku poolt 15.08.2023 täpsustatud võlausaldajate nõudeid märgib kohus, et seniste võlausaldajate hulgast puudub ümberkujundamiskavas toodud S AS-i võlgniku poolt nõude täitmise tõttu ja võlausaldaja Q OÜ-lt 14.08.2023 saadud teabe kohaselt on seisuga 10.08.2023 Q OÜ kogunõue summas 1067,68 eurot, millest põhinõude jääk on 1004,09 eurot, refinantseeritud lepingu intressid 60,43 eurot ja intressid 3,16 eurot. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel Q OÜ kogunõude suurusena kavas märgitud 1549,53 euro asemel 1067,68 eurot ja põhinõudena 1485,94 euro asemel 1004,09 eurot. 17.07.2023 kohtule esitatud ümberkujundamiskavas on usaldusisik märkinud, et võlgniku sissetulek võimaldab tasuda kohustusi nii, et esimene makse on võlausaldajatele kokku 453,14 eurot ja seejärel igakuiselt 35 makset kokku summas 451,96 eurot. Arvestades, et 15.08.2023 täpsustatud andmete kohaselt on lõplik ümberkujundamiskavaga kinnitamisele kuuluv summa kokku 15 139,84 eurot, siis asub kohus seisukohale, et ümberkujundamiskava kuulub kinnitamisele esimese maksega võlausaldajatele kokku 421,29 eurot ja seejärel igakuiselt 35 makset kokku summas 420,53 eurot. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärgi. FiMS § 30 lg 1 järgi hakkab ümberkujundamiskava kinnitamisega selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. FiMS § 30 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. FiMS § 35 järgi teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle usaldusisik, võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. FiMS § 53 sätestab usaldusisiku ülesanded, § 54 sätestab tasu määramise.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 3 kohaselt kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FiMS § 54 lg 4 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FiMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisiku tööaruande kohaselt on tasu suuruseks kava kinnitamisel 9 töötunni eest määraga 100 eurot tund (lisandub käibemaks), kokku 1080 eurot koos käibemaksuga, millele lisandub tasu võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses eeldatavalt 6 tunni eest määraga 60 eurot tund (lisandub käibemaks), kokku 432 eurot koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik palub kohtul määrata kindlaks usaldusisiku Oliver Ennoki tasu summas 1260 eurot, millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1512 eurot ja kanda see Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419) arveldusarvele nr xxx, S AS). Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa lõikes 5 ettenähtud piirmäära. Kohus märgib siiski, et FiMS § 54 lg 3 kohaselt usaldusisiku tasu kava täitmise üle järelevalve teostamisel määratakse ja makstakse välja järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus käesolevas menetlusetapis kindlaks üksnes usaldusisiku tasu kava kinnitamisel 9 töötunni eest määraga 100 eurot tund (lisandub käibemaks), kokku 1080 eurot koos käibemaksuga. Usaldusisikule määratud tasu tuleb mõista välja võlgnikult P Slt ja tasu tuleb välja maksta võlgniku poolt 05.06.2023 määruse alusel selleks otstarbeks kohtu deposiidikontole usaldusisiku tasu katteks laekuvatest vahenditest 36 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/