lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-151425/8

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 16.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-151425/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1907
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1132 lg 1, 2TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 172 lg 9Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-22-151425

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi E. P. vastu võla väljamõistmiseks

Hagi hind

236 eurot 38 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (rk 10069659), lepinguline esindaja: Erki Casar [email protected])

(e-post

Kostja: E. P. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista E. P. Elisa Eesti ASi kasuks välja põhivõlg 64 eurot 23 senti, kuni 22. märtsini 2023 sissenõutavaks muutunud viivis 40 eurot 75 senti ja sissenõudmiskulu 5 eurot.
3.Mõista E. P. Elisa Eesti ASi kasuks välja viivis põhivõlalt 64 eurot 23 senti alates 23. märtsist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% tasumata summalt päevas.
4.Jätta hagi rahuldamata kahjuhüvitise 49 euro 90 sendi, sissenõudmiskulu 24 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 31 euro 67 sendi ja edasiulatuva viivise 0,05% päevas kahjuhüvitiselt (49 eurot 90 senti) alates 23. märtsist 2023 kuni võlgnevuse tasumiseni ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsÜS § 69 lg 1Tahteavalduse tegemine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
VÕS § 195 lg 1Lepingu korraline ülesütlemine
5.Jätta Elisa Eesti AS menetluskulud 51,39% ulatuses E. P. kanda.
6.Rahuldada Elisa kindlaksmääramiseks.

Eesti

ASi

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

7.Mõista E. P. Elisa Eesti ASi kasuks menetluskulude katteks välja 105 eurot 35 senti. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Mõista E. P. Elisa Eesti ASi kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (105 eurot 35 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KOHTU SEISUKOHT

1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 29. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. P. (kostja) vastu 216 euro 83 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 8. märtsil 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 22. märtsil 2023 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 64 eurot 23 senti, kahjuhüvitise 49 eurot 90 senti, viivise 72 eurot 42 senti, sissenõudekulu 29 eurot ja edasiulatuva viivise 0,05% päevas tasumata põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt alates 23. märtsist 2023 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 205 eurot ja menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 31. augustil 2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning 20. novembril 2018 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügilepingust kostjale teenuste Elisa Klassik üle õhu: TV-M + Lihtne koduinternet, Wi-Fi teenus, TV kaardi rent ning Sim kaart ja Digiboks (Rent) renditeenuse kasutamise võimaldamiseks. Lepingu lahutamatuks osaks on Starmani (uus ärinimi Elisa Eesti AS) üldtingimused ja teenuste spetsifikatsioonid, milledega tutvumist on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud.
3.Kohus võttis hagiavalduse 29. märtsil 2023 menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagile kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest. Kohus luges hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel 18. aprillil 2023. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud (tähtaeg möödus 1. mail 2023).
4.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.VÕS § 115 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kostja ei ole tagastanud hagejale üüritud seadmeid, siis nõuab hageja nende väärtuse hüvitamist summas 49 eurot 90 senti.
6.Poolte vahel 20. novembril 2018 sõlmitud seadme kasutamise lepingu p 3 kohaselt on klient lepingu lõppemisel kohustatud seadme tagastama 7 päeva jooksul Elisa esinduses või tellib tehniku järele (tasuline teenus). Kui klient ei tagasta seadet, on Elisal õigus nõuda kliendilt sisse seadme lepingu - või hinnakirjajärgne väärtus vastavalt Elisa poolt esitatud nõudele. Väärtuse hüvitamisega läheb seadme omandiõigus kliendile üle. Ka lepingu lahutamatuks osaks olevate AS Starman Telekommunikatsiooniteenuste (uus ärinimi Elisa Eesti AS) üldtingimuste p 12.5. sätestab, et lepingu lõppemisel tagastab klient Starmanile omal kulul kõik kliendi valduses olevad Starmanile kuuluvad seadmed ja kiipkaardid (isiklikult või volituse alusel või posti teel Starmani esindusse, või kutsudes Starmani esindaja seadme tagastamiseks ja tasudes visiidi eest hinnakirja järgi). Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient hüvitama Starmanile seadme või kiipkaardi väärtuse Starmani poolt esitatava arve alusel. Seega tuli kostjal vastavalt poolte kokkuleppele hagejale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid tagastada lepingu lõppemisel. Võlasuhte lõppemise üldised alused on sätestatud VÕS §-s 186. Muu hulgas võib kestvusvõlasuhe VÕS § 186 p 6 järgi lõppeda selle ülesütlemisega ühe poole poolt. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (VÕS § 195 lg 1, TsÜS § 69 lg 1 esimene lause) (Riigikohtu 2. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 23). Käesolevas menetluses ei ole hageja esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et poolte vahel sõlmitud lepingud on lõppenud. Hageja on viidanud oma õigusele leping üles öelda, kuid ei ole välja toonud, et seda oleks reaalselt tehtud. Lepingu ülesütlemine realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni. Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks teinud kostjale lepingu ülesütlemist käsitleva tahteavalduse. Samuti ei ole hageja selgitanud, et leping oleks lõppenud mingil muul alusel ega toonud välja kuupäeva, millal hageja hinnangul leping lõppes. Kohus leiab, et kuigi hageja nõuab kostjalt üüritud seadme väärtuse hüvitamist lepingu lõppemise tõttu, ei ole hageja lepingu lõppemise fakti ega asjaolusid esitanud ega tõendanud. Seega on hageja nõue üüritud seadmete väärtuse hüvitamiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõuded nii hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste suhtes kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste osas. Hageja nõuab kostjalt viiviseid alates 1. oktoobrist 2019, st viimase kostjale esitatud arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 22. märtsil 2023 lepingus kokkulepitud määras 0,05% päevas põhinõudelt 64 eurolt 23 sendilt ja kahjuhüvitiselt 49 eurolt 90 sendilt. Kuna kohus jätab hageja kahjuhüvitise nõude rahuldamata, mõistab kohus välja viivised põhinõudelt 64 eurot 23 senti. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis summas 40 eurot 75 senti ning alates 23. märtsist 2023 edasiulatuv viivis 0,05% päevas põhinõudelt 64 eurolt 23 sendilt.
8.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 29 euro hüvitamist, sellest 5 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel ja 24 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda lepingu kehtivusajal tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja tõi hagiavalduses välja, et nõuab kostjalt ühe tasulise meeldetuletuskirja saatmise hüvitamist ning kostjale on eelnevalt saadetud kaks tasuta ja üks tasuline meeldetuletus. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Eelnevalt osundas kohus asjaolule, et hageja ei ole käesolevas menetluses lepingute lõppemise fakti ega asjaolusid esitanud ega tõendanud, seega ei ole pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude hüvitamine põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb rahuldada 5 euro ulatuses.
9.Kohus, tuginedes tsiviilasja materjalidele ja eespool väljatoodud põhjendustele, mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 64 eurot 23 senti, kuni 22. märtsini 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 40 eurot 75 senti, edasiulatuva viivise põhivõlalt 64 eurot 23 senti alates
23.märtsist 2023 kuni põhivõla tasumiseni 0,05% tasumata summalt päevas ning sissenõudmiskulu 5 eurot.
10.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on käesolevas asjas 236 eurot 38 senti. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, kokku summas 121 eurot 70 senti (64 eurot 23 senti põhinõue + 40 eurot 75 senti sissenõutavaks muutunud viivis + edasiulatuv viivis ühe aasta eest arvestatuna 11 eurot 72 senti + sissenõudmiskulu 5 eurot), seega rahuldab kohus hagi 51,39% ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 51,39% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 48,61% ulatuses hageja kanda.
11.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 85 euro väljamõistmiseks. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, ei taotle ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on esitanud kulud ilma käibemaksuta. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Hagejat esindas lepinguline esindaja, kes hindas tõendite kogumiseks, korrastamiseks ja hagiavalduse koostamiseks, ülevaatamiseks ning kohtule edastamiseks kulunud aja eest tasuks 85 eurot ilma käibemaksuta. Kuigi hageja esindaja ei ole märkinud enda tunnihinda ega ajakulu, leiab kohus, et hageja esindaja õigusabikulusid summas 85 eurot saab pidada nõude olemust, keerukust ning mahtu arvestades mõistlikuks.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 205 eurot (100+20+85). Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 105 eurot 35 senti (51,39% 205-st). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

12.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja