lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-15612/29

Muud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-15612/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1245
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 176 lg 5, 6Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamineTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 217 lg 1Esindamine kohtusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-9515/48Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.05.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 16.08.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-22-15612

Kohtuasi

Themis Õigusbüroo OÜ X vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Themis Õigusbüroo OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja / võlausaldaja Themis lepinguline esindaja Tanel Riivits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Õigusbüroo

OÜ,

Võlgnik X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa

RESOLUTSIOON

1.Jätta Themis Õigusbüroo OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 07.02.2023 määruse resolutsiooni p 4 muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-22-15612

MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Themis Õigusbüroo OÜ (võlausaldaja) esitas 18.10.2022 avalduse X (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik vaidles avaldusele vastu, paludes jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda.
2.17.01.2023 esitas võlgnik menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga, mille kohaselt on võlgniku menetluskulud kokku 4512 eurot (sh käibemaks). Võlausaldaja vaidles võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu, leides, et neid tuleb vähendada. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.07.02.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) jättis Harju Maakohus võlgnikule ajutise halduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse.
4.Vaidlustatud määrusega jättis maakohus võlgniku menetluskulud võlausaldaja kanda ja mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud kokku 2016 eurot (sh käibemaks) (resolutsiooni p 4), samuti viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni (resolutsiooni p 5). Võlgniku taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 2496 euro ulatuses. Määruskaebus
5.Võlausaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada vaidlustatud määrus menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas ning vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid selliselt, et väljamõistetav summa ei ületaks 1008 eurot (sh käibemaks).
6.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole õigusabikulude väljamõistmine kahe lepingulise esindaja tehtud töö eest põhjendatud. Maakohtu hinnangud võlgniku lepinguliste esindajate töö ajakulu põhjendatusele ei ole järjepidevad ning esindajate tunnitasu määr on liiga kõrge. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus käsitlenud ka võlausaldaja taotlust tõendada menetluskulude tekkimist.
7.Määruskaebuse rahuldamise korral palub võlausaldaja tagastada sellelt tasutud riigilõiv. Määruskaebuse läbivaatamise kulud palub võlausaldaja jätta poolte endi kanda. Menetlusosaliste seisukohad
8.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja vaidlustatud määrus muutmata. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-15612

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
11.Vastuseks määruskaebuse väidetele juhib kolleegium esmalt tähelepanu sellele, et hüvitatavate menetluskulude (sh lepingulise esindaja kulude suuruse määramise) peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik).
12.Praegusel juhul ei ole maakohus võlgniku esindajate toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu ei ole alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud võlgniku esindajate toiminguid ja töö mahtu ning hinnanud iga toimingu vajalikkust kohtumenetluses. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on maakohus muu hulgas arvesse võtnud ka asjaolu, et võlgnikku esindas menetluse jooksul kaks esindajat: vandeadvokaat Hannes Toodu on esitanud 18.11.2022 esmased vastuväited; vandeadvokaat Armand Reinmaa on esitanud 17.01.2023 täiendavad seisukohad ning esindanud võlgnikku kohtuistungil. Maakohus on hinnanud kummagi esindaja tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning ei ole leidnud, et toimingud oleksid üksteist dubleerinud või olnud muul põhjusel ebavajalikud või põhjendamatud. Asjaolu, et võlgnik ei nõustu maakohtu hinnanguga toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12 teine lõik).
13.See, et vandeadvokaat Armand Reinmaa tegi menetlustoiminguid juba enne, kui ta taotles kohtult e-toimikule juurdepääsu, ei väljenda, et advokaat on menetluskulude nimekirjas kajastanud ebaõiget infot. Advokaat võis kohtuasja materjalid saada ka oma kliendi (võlgnik) või teise lepingulise esindaja (vandeadvokaat Hannes Toodu) käest.
14.Võlausaldaja väitel ei ole maakohtu hinnangud esindajate ajakulu põhjendatuse osas järjepidevad, kuna 18.11.2022 esitatud esmaste vastuväidete (neli lehekülge) puhul pidas kohus põhjendatud ajakuluks kuus tundi, samas kui 17.01.2023 esitatud seisukohtade (kolm lehekülge) puhul pidas kohus põhjendatud ajakuluks kolm tundi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nagu maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, võivad esmased toimingud, nagu materjalide läbitöötamine ja õigusliku positsiooni kujundamine, olla ajakulukamad kui hilisemate täiendavate seisukohtade esitamine. Menetlusdokumendi ettevalmistamiseks kulunud aja põhjendatusele hinnangu andmisel ei saa lähtuda üksnes lehekülgede arvust, vaid menetlusdokumendiga seotud töö mahust tervikuna. Maakohus on menetluskulude põhjendatuse analüüsimisel võtnud õigesti arvesse ka vaidluse olemust, menetluse staadiumit ja menetlusdokumendi sisu, mitte ainult menetlusdokumendi lehekülgede arvu.
15.Määruskaebuse kohaselt on maakohtu väljamõistetud esindajate töötunni hind (192 eurot, koos käibemaksuga) ebamõistlikult kõrge. Ringkonnakohus leiab, et tunnihind 192 eurot (koos

2-22-15612 käibemaksuga) on tsiviilasja keerukust ning võlgniku esindajate kvalifikatsiooni arvesse võttes mõistlik tasu. Tunnihind vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. See, et võlgnik on palunud määruskaebemenetluses mõista võlausaldajalt välja menetluskulud tunnitasuga 192 eurot (koos käibemaksuga), ei tähenda, et võlgnik oleks esindaja tunnitasu muude menetlustoimingute puhul näidanud suuremana, kui see tegelikult oli. Võlgnikul võib esindajaga olla kokkulepe, et toimingud tehakse erineva tunnihinnaga, või on võlgnik palunud mõista menetluskulud välja väiksemas summas, kui need tegelikult olid – vastavalt sellele, mida maakohus pidas vaidlustatud määruses põhjendatuks.

16.Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette, et kohus ei nõudnud võlgnikult menetluskulude tekkimise tõendamist. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus ei pidanud seda vajalikuks ning ka ringkonnakohtu hinnangul puudub tsiviilasjas esile toodud asjaolusid arvestades vajadus nõuda võlgnikult välja menetluskulusid tõendavaid dokumente. Võlgnikku esindasid menetluses lepingulised esindajad, mistõttu saab pidada usutavaks, et võlgnikul tekkisid õigusabikulud. Võlgnik on kooskõlas TsMS § 176 lg 5 maakohtule kinnitanud, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maakohus on kontrollinud menetluskulude nimekirja vastavust toimiku materjalidele ning on väljamõistetavate kulude koosseisu vajalikus ulatuses korrigeerinud. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsustust mitte nõuda võlgnikult menetluskulude tekkimist tõendavate dokumentide esitamist, ei ole alust ümber hinnata. See, palju võlgnikul on kohustusi või mitmes (kohtu)menetluses ta osaleb, ei oma menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tähtsust. Ka see, et maakohus pidas võlgniku menetluskulu üksnes osaliselt põhjendatuks, ei tähenda, et võlgnikku esindav advokaat oleks esitanud menetluskulude nimekirjas ebaõiget infot tekkinud kulude kohta. Menetluskulu võib olla faktiliselt suurem kui summa, mida kohus peab TsMS § 175 lg 1 tähenduses menetluskuluna põhjendatuks ja vajalikuks.
17.Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 217 lg 1). See, et võlgnikul on õigusalased teadmised, ei võta temalt õigust osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu.
18.Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka võlausaldaja taotlus määruskaebuselt makstud riigilõivu tagastamiseks.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja