2-23-2428/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

8.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1.Bigbank AS (hageja) esitas Tartu Maakohtule 10. veebruaril 2023 hagiavalduse ja 6. aprillil 2023 hagi täpsustuse M. T. (kostja) vastu. 6. aprilli 2023 hagi täpsustuses palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 8648,65 eurot, millest lepingu nr XXX võlgnevus on järgmine: 219,40 eurot intress, 7,50 eurot lepingu haldustasu, 30,27 eurot viivis, 4751,77 eurot tagastamata krediidisumma ja lepingu nr XXX võlgnevus on järgmine: 132,33 eurot intress, 40 eurot lepingu haldustasu, 19,67 eurot viivis, 3447,71 eurot tagastamata krediidisumma. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise lepingus nr XXX alates 11.02.2023 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni tagastamata krediidisummalt 4751,77 eurot vastavalt lepingus sätestatud intressimäärale 10,5% aastas ning viivise lepingus nr XXX alates 11.02.2023 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni tagastamata krediidisummalt 3447,71 eurot vastavalt lepingus sätestatud intressimäärale 8,8% aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 5000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 10,5% aastas tagastamata krediidisummalt. Hageja ja kostja sõlmisid 15.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 3545 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 8,8% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kostja on hagejale kokku teostanud tagasimakseid 490,19 eurot. Krediidilepingu nr XXX katteks on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks ülekandeid 387,90 eurot, millest intressi katteks laekus 130,12 eurot, krediidisumma katteks 248,23 eurot, lepingu haldustasu katteks 4,5 eurot, meeldetuletuskirja katteks 5 eurot ja viivise katteks 0,05 eurot. Krediidilepingu nr XXX katteks on kostja teinud ülekandeid 102,29 eurot, millest krediidisumma katteks laekus 97,29 eurot ja meeldetuletuskirja katteks 5 eurot. Pärast lepingute ülesütlemist ei ole laekumisi teostatud. 20.12.2022 seisuga oli hageja viivituses mõlema lepingu raames vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Krediidilepingu nr XXX raames oli kostja võlgnevuses tähtaegselt tasumata osamaksetega summas 221,66 eurot. See koosnes neljast osamakse võlgnevusest: 15.09.2022 maksest summas 86,19 eurot, 17.10.2022 maksest summas 86,19 eurot, 15.11.2022 maksest summas 86,19 eurot ja 15.12.2022 maksest summas 86,19 eurot, millest oli maha arvatud 15.09.2022 – 20.12.2022 krediidisumma katteks toimunud laekumised. Kokku moodustus võlg 221,66 eurot, millest põhiosa 43,11 eurot, intress 171,37 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja viivis 1,18 eurot. Krediidilepingu nr XXX raames oli kostja võlgnevuses tähtaegselt tasumata osamaksetega summas 230,14 eurot. See koosnes neljast osamakse võlgnevusest: 15.09.2022 maksest summas 81,48 eurot, 17.10.2022 maksest summas 81,48 eurot, 15.11.2022 maksest summas 81,48 eurot ja 15.12.2022 maksest summas 81,48 eurot, millest oli maha arvestatud 16.11.2022 krediidisumma katteks toimunud laekumine. Kokku moodustus võlg 230,14 eurot, millest moodustus põhiosa 92,97 eurot, intress 103,66 eurot, lepingu haldustasu 32 eurot ja viivis 1,51 eurot. Hageja hoiatas 20.12.2022 saadetud teatega kostjat lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja ülesütlemise hoiatuses sätestatud tähtaja jooksul oma kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles hageja 20.01.2023 ülesütlemisavaldusega mõlemad lepingud üles ning nõudis kostjalt lepingu nr XXX raames 4981,63 euro tasumist, millest 4751,77 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 219,40 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 2,96 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 7,50 eurot lepingu haldustasu ja lepingu nr XXX raames 3623,09 euro tasumist, millest 3447,71 3 (5)

4.Poolte sõlmitud laenulepingud on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.

11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1713164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse koostamisele 1 tund. Kohus leiab, et sellele toimingule kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (täpsustatud hagi sisuline pikkus 6 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 83,33 eurot, millele lisandub käibemaks 16,67 eurot. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 83,33 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 16,67 euro osas, mis on käibemaks lepingulise esindaja kuludelt. Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 1 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 83,33 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 853,33 eurot, sealhulgas riigilõiv 770 eurot ja lepingulise esindaja kulu 83,33 eurot (ilma käibemaksuta).