Muud

Asjaolud ja ja kohtumääruse põhjendused 30.05.2023. a esitas F M Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 13.06.2023. a määrusega võttis kohus F M’e avalduse menetlusse, nimetades F M’e usaldusisikuks Svetlana Pilden’i.

21.07.2023. a esitas F M’e usaldusisik kohtule aruande, mille kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Usaldusisik palus teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepanek tasuda kohtudeposiidina 2 800 eurot ning deposiidi mittetasumise korral lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 27.07.2023. a esitas F M kohtule avalduse, milles soovis loobuda oma eraisiku pankroti väljakuulutamisest. Alates 01.07.2022. a kehtima hakanud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni § 3 lg-st 5 tulenevalt otsustab kohus füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FiMS) sätestatu kohaselt esitatud maksejõuetusavalduse alusel. Tulenevalt FiMS §-st 1 sätestab FiMS maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimisel (lg 1). Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (lg 2). FiMS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta. Kohus on seisukohal, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses võlgniku poolt avaldusest loobumisega. Vastavalt FiMS §-le 54 on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (lg 4). Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (lg 9). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepinguseaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 41 järgi määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Usaldusisik on kulutanud FiMS §-ist 17 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi. Lähtudes töötundidest ja tunnihinnast (so 130 eurot) palub usaldusisik mõista võlgnikult välja usaldusisiku tasu summas 1 300 eurot, millele lisandub käibemaks 260 eurot. Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta

võlgniku vara arvelt, palub usaldusisik määrata tasu menetlusabi korras riigivahenditest, summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, väljamaksega usaldusisiku büroole Business Law Firm OÜ arveldusarvele xxx. Võlgnik usaldusisiku tasu taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Arvestades menetluse kestust, asja mahtu ja usaldusisiku tehtud toiminguid, leiab kohus, et F M’e maksejõuetusmenetluses usaldusisiku poolt koostatud aruandes näidatud usaldusisiku tasu tuleb kinnitada ning võlgnikult TsMS § 172 lg 7 alusel välja mõista. Võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt oleks võimalik katta maksejõuetusmenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, hüvitada riigi vahenditest. Nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist tasus L B 19.05.2023. a võlgniku eest riigilõivu summas 10 eurot, selgitusega „F Mi eraisiku pankroti avalduse riigilõiv“. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 2 punkti 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.