lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-111086/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-111086/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1448
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 444 lg 3, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsMS § 448 lg 41, 42Täiendav otsusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 637Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.07.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-111086

Tsiviilasi

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi E. M. vastu leppetrahvi 90 euro ja sissenõudmiskulu 1,50 euro nõudes 91,50 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn Hageja volitatud esindaja: Berit Asuküla, EFTA Legal OÜ, e-post: [email protected] Kostja: E. M. (isikukood xxxx), elukoht xxxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas, L & P Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected]

Menetluse liik

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt E. M.lt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja leppetrahv 90 eurot ja sissenõudmiskulu 1,50 eurot, so kokku 91,50 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja E. M. kanda.
4.Rahuldada osaliselt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Mõista kostjalt E. M.lt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 230 eurot.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (230 eurot) tuleb kostjal E. M.l tasuda hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

HAGEJA NÕUDED

1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ EUROPARK ESTONIA hagi E. M. vastu leppetrahvide 90 euro ja sissenõudmiskulude 1,5 euro, so kokku 91,50 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 03.04.2019. Hageja on sõidukile väljastanud kolm leppetrahvi: 1)

03.04.2019 leppetrahv nr 1380 3041 9121 6597, maksetähtaeg 17.04.2019 (WTCT tasuline väliparkla), võlasumma 30 eurot; 2) 25.04.2019 leppetrahv nr 1292 5041 9161 5471, maksetähtaeg 09.05.2019, võlasumma 30 eurot (Mere pst 6/8); 3) 14.05.2019 leppetrahv nr 1381 4051 9170 7580, maksetähtaeg 28.05.2019, võlasumma 30 eurot (Mere pst 6/8). Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvid on tasumata.

2.Hagi kohaselt oli poolte vahel lepinguline suhe. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juures on infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Parkijal on õigus hageja esitatud parkimistingimustega tutvuda ning juhul, kui talle tingimused ei sobi või tal puudub parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, võib ta parkimisalalt lahkuda ja parkida sõiduk mujale. Kostja on parkimislepingute pooleks, tuginedes asjaõigusseaduse § 68 lg-le 1 ja liiklusseaduse § 2 p-le 93. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Parkimisoperaatoril on õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Hageja on kostjat nõudest kohtueelselt teavitanud, saates nõudekirja kostja rahvastikuregistrisse märgid e-posti aadressile.
3.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude 1,5 euro tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.

KOSTJA VASTUS

4.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitatud tõendite alusel pole võimalik tuvastada, kas konkreetne foto on tehtud kohas, kus see väidetakse olevat tehtud. Ehk vajalik on fotosid andmetega, kust on näha konkreetne aeg, asukoht koos laius-ja pikkuskraadiga, et oleks võimalik tuvastada, kas hageja on teinud fotod seal, kus ta väidab seda olevat teinud. Kuna väidetavad parkimised on toimunud aastal 2019 ei ole kostja kindel, et oleks hagis toodud ajahetkedel hagis toodud kohtades parkinud. Seega on hageja kohustus tõendada, et hageja poolt tehtud fotod kostja sõidukist on tehtud konkreetses kohas ja ajahetkel. Kostja ei esita käesoleval hetkel muid vastuväiteid, ning esitab oma vastuväited, kui vastavad tõendid hageja poolt esitatakse. Kuna kostja ei tunnista põhinõuet, palub kostja jätta ka sissenõudmiskulude nõude rahuldamata. Menetluse käik
5.08.09.2022 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse.
6.11.05.2023 kohtumäärusega määras kohus kirjaliku menetluse; samuti kohus selgitas, et käesolevat tsiviilasja lahendatakse lihtmenetluse korras; täitis selgitamiskohustust ning määras pooltele erinevad menetlustähtajad menetlusdokumentide esitamiseks.

Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord

7.Kohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-22-111086 esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
9.Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
10.TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja, so kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
11.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hageja hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
14.Hageja poolt 30.05.2023 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskulud kokku 477,50 eurot, so tasutud riigilõiv 100 eurot; õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 357,50 eurot.
15.Hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks on 110 eurot, mis on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasuna mõistlik. Tegemist on kohtupraktikas aktsepteeritud lepingulise esindaja tunnitasumääraga (vt nt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ning seda võib pidada keskmiseks tunnihinnaks.
16.Kohus ei pea põhjendatuks hageja esindaja menetlustoimingute ajalist mahtu kokku 3 tundi ja 15 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud tsiviilasjas nr 2-22-111086 menetlustoiminguteks kokku 3 tundi ja 15 minutit. Kohtu hinnangul on selline ajaline maht selgelt ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 tsiviilasjas nr 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, mille põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt, ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesolevas vaidluses hageja tüüphagide erinevus seisneb üldjoontes üksnes kostjate andmetes, leppetrahviga seonduvates summades ja kuupäevades, mistõttu kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu kõikide hageja poolt teostatud menetlustoimingute peale kokku 1 tund, mitte 3 tundi ja 15 minutit. Seega võib kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks teenuse mahuks pidada hageja õigusabikulu ühe tunni eest kogusummas 110 eurot. Lisaks on hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu kokku 100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, mis on samuti põhjendatud ja vajalik kulu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 230 eurot (so õigusabikulu 110 eurot + riigilõiv 100 eurot + maksekäsu kiiremenetluses tasutud 20 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise summas 247,50 eurot (so 477,50 – 230 eurot).
17.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud summas 230 eurot TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 230 eurot ja viivis menetluskuludelt (230 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
19.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja