lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-15838/13

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-15838/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2287
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 11 lg 1, 2Püsiv andmekandjaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 29 lg 1, 4, 5Lepingu tõlgendamineTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 33 lg 1, 2EellepingAÕS § 119 lg 1Kinnisasja omandamise tehingTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-15838/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.08.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.07.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15838

Tsiviilasi

X hagi Y ja C vastu alusetu rikastumise nõudes

Tsiviilasja hind

3270,90 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja 1 Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja 2 C (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja Erki Casar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta X hagi Y ja C vastu alusetu rikastumise 3000 euro nõudes ja viivisenõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud X kanda.
3.Välja mõista Xlt Y ja C kasuks solidaarselt menetluskulud summas 648 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 463 lg 7Kohtumäärus
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõiste
1.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.07.2022 lihtkirjalikus vormis broneerimislepingu korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügiks. Lepingu raames tasus hageja broneerimistasuna 3000 eurot. Broneerimislepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et korteriomand müüakse hagejale 195 000 euroga ja broneerimislepingus kajastatud 3000 eurot on osa hinnast. Hageja arvates tuleb broneeringulepingut pidada eellepinguks VÕS § 33 lg 1 mõttes, kuna tegemist on kokkuleppega, millega pooled leppisid kokku müügilepingu sõlmimises.
2.18.07.2022 planeeritud notariaalne tehing jäi ära, kuna selgus, et korteril on keelumärge. Hageja nõuab broneerimistasu tagastamist, kuna broneerimisleping on tühine vorminõude rikkumise tõttu. Broneerimislepingu alusel tasuti n-ö broneerimise eest, s.t selle eest, et kostjad korterit mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. Tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud. Kuna 06.07.2022 eelleping on tühine, siis tekib kostjatel kohustus tagastada hagejale alusetult saadu broneerimistasu summas 3000 eurot. Poolte vahel sõlmitud broneeringuleping on eelleping VÕS § 33 lg 1 mõttes, kuna tegemist on kokkuleppega, millega pooled leppisid kokku müügilepingu sõlmimises. Broneerimislepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et korteriomand müüakse hagejale hinnaga 195 000 eurot ja broneerimislepingus kajastatud 3000 eurot on osa hinnast. Tehingu sõlmimise ajaks lepiti kokku 05.08.2022.
3.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 3000 eurot ja hüvitis tasumise viivitamise eest alates 07.10.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni arvestatud viivis summas 9,86 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks jooksev viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudest iga viivitatud päeva eest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse (3000 euro) tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ning välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
4.Vastuseks kohtu selgituskohustusele selgitas hageja, et vahetult pärast eellepingu sõlmimist alustasid pooled ettevalmistusi põhitehingu tegemiseks. Asjaolu, et 3000 tuhat oli tasutud eellepingu raames ettemaksuna korteriomandi omandamise eest tõendab asjaolu, et notariaalse lepingu projektis on otseselt sõnastatud, et 3000 eurot on enne lepingu sõlmimist tasutud müüja palvel Plus Kinnisvarabüroo OÜ-le vahendustasuna ning müüja loeb nimetatud summa tasumisega ostuhinna selles osas endale tasutuks. Seega poolte vahel sõlmitud eellepingu punkti 1 järgi makstud 3000 eurot on osa kinnistu müügihinnast.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

5.Kostjad vaidlevad hagile vastu. 06.07.2022 broneerimislepingu p-s 1 ja 2 leppisid pooled kokku, et alates broneerimislepingu allkirjastamisest kuni 05.08.2022 ei paku kostjad korterit teistele huvilistele ega sõlmi selle võõrandamiseks kokkuleppeid, samuti ei pea sellealaseid läbirääkimisi ja hageja maksab selle eest broneerimistasu 3000 eurot (lepingu punkt 2). Kostjad ei pakkunud korterit kolmandatele isikutele kuni hetkeni, millal hageja teatas, et ta ikkagi ei ole huvitatud korteri ostmisest.
6.Broneerimislepingu p-s 5 leppisid pooled kokku, et kui kostjad rikuvad broneerimislepingu punktis 1 nimetatud kohustust, siis kohustuvad kostjad tagastama hagejale broneerimistasu. Kostjad ei ole rikkunud broneerimislepinguga võetud kohustusi. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Broneerimistasu eesmärgiks oli broneerimislepingu punkti 1 täitmine, mida kostjad ka tegid. Hageja teatas üks päev enne lepingu sõlmimist, et ta siiski ei soovi lepingut sõlmida. Seega ei ole hagejal alust nõuda kostjatel broneerimistasu tagastamist.
7.Broneerimislepingu sõlmimist tõendab lepingu nimetus, aga eelkõige selle sisu ja eesmärk, mis selgelt väljendub lepingu punktis 1 (lepingu eset ei pakuta 3 isikutele ja ei sõlmi selle võõrandamise kokkuleppeid). Lepingu alusel tasuti broneerimistasu, seda tõendab mh hageja poolt esitatud maksekorraldus. Lepingu valmistas ette maakler TT, kes on Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige, kelle on pikaajaline töökogemus, näiteks 2011 on tunnistatud parimaks maakleriks, kes seetõttu oli teadlik, et võlaõiguslik leping tuleb vormistada notariaalses vormis ning mis on broneerimislepingu ja võlaõigusliku müügilepingu erinevus, mistõttu oli sõlmitud ja vormistatud just broneerimisleping. Lepinguvabadus annab pooltele võimaluse kokku leppida, et broneerimistasu läheb müügihinnast maha.
8.Broneerimislepingus ei ole lepitud kokku, broneerimislepingu esemeks oleva korteriomandi ostmise või müümise kohustuses või omandi üleandmise kohustuses, mis on aga võlaõigusliku korteriomandi lepingu tingimusteks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9.Kohus jätab hagi rahuldamata.
10.Hageja on esitanud kostjate vastu põhinõude 3000 euro tagastamiseks, kuna hageja hinnangul on tegemist tühise eellepinguga. Hageja nõue on kvalifitseeritav alusetu rikastumise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt RKTKo nr 3-2-1-131-15, p 14).
11.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 06.07.2022 lihtkirjalikus vormis broneerimislepingu nr TT060722/01 korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügi kohta (dtl 18-19). Nimetatud lepingu punkt 1 kohaselt leppisid pooled kokku, et alates lepingu allkirjastamisest kuni 05.08.2022 ei paku omanik kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxx asukohaga XXX, Tallinn teistele huvilistele ega sõlmi selle võõrandamiseks kokkuleppeid, samuti ei pea sellealaseid läbirääkimisi. Samuti lepiti kokku, et omanik korraldab broneerimistähtaja jooksul kõikides müügikanalites kinnisasja müügikuulutustesse märke „Broneeritud“ ning annab juhised maaklerile mitte jätkata kinnisasja müügiks pakkumisega või näidata seda teistele huvilistele. Sama lepingu p 2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kinnisasja broneerimise eest tuleb tasuda broneerimistasu summas 3000 eurot. Hageja tasus 07.07.2022 nimetatud lepingu alusel kostjatele 3000 eurot, selgitusega „broneerimisleping nr TT060722/01“ (dtl 20). Kinnisasja müügilepingut ja asjaõiguslepingut ei sõlmitud. Kostjad 3000 euro tagastamisega ei nõustunud.
12.Kohus täitis 18.05.2023 määrusega selgituskohustuse, selgitades õigussuhte võimalikku kvalifikatsiooni ja poolte tõendamiskoormist (dtl 121-124). Pooltel oli võimalik esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid.
13.Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Hageja väitel oli tegemist kinnisasja müügilepingu eellepinguga ning kostja väitel broneerimislepinguga. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike väidetega (TsMS § 463 lg 7). Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1 ls 1). Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel võetakse arvesse lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist, lepingu olemust ja eesmärki, ning vastaval tegevusalal mõistetele ja väljenditele antavat tavalist tähendust (VÕS § 29 lg 5 p-id 1, 4 ja 5).
14.Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (VÕS § 11 lg 1). Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (VÕS § 11 lg 2). Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis (VÕS § 33 lg 2). Kinnisasja müügileping tuleb sõlmida notariaalses vormis (AÕS § 119 lg 1). Seetõttu peab ka kinnisasja müügilepingu eelleping olema notariaalses vormis.
15.Kohus analüüsib, kas pooltevahelist õigussuhet on võimalik kvalifitseerida kinnisasja müügilepingu eellepinguna. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel (VÕS § 33 lg 1).
16.Hageja on hagis välja toonud, et notariaalses müügilepingu projektis lepiti kokku, et müüja müüb lepingu eseme 195 000 euroga ja ostuhinnast 3000 eurot on enne käesoleva lepingu sõlmimist tasutud müüja palvel Plus Kinnisvarabüroo OÜle vahendustasuna ning müüja loeb nimetatud summa tasumisega ostuhinna selles osas endale tasutuks (p 3.1 ja 3.2). Seetõttu leiab hageja, et broneeringulepingut tuleb pidada eellepinguks, mis tulnuks sõlmida notariaalses vormis. Kostjad leiavad, et tegemist ei ole eellepinguga, vaid broneerimislepinguga, sest selles leppisid pooled kokku, et alates broneerimislepingu allkirjastamisest kuni 05.08.2022 ei paku kostjad korterit teistele huvilistele ega sõlmi selle võõrandamiseks kokkuleppeid, samuti ei pea sellealaseid läbirääkimisi ja hageja maksab selle eest broneerimistasu 3000 eurot.
17.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ega tõendeid, millised annaksid asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmiti müügilepingu eelleping. Müügi eellepinguga võetakse kohustus sõlmida müügileping, müügilepinguga võtab müüja kohustuse asi üle anda ja teha võimalikuks omandi üleminek ostjale ehk teha käsutustehing (sõlmida asjaõigusleping). VÕS § 33 lg 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Riigikohus on märkinud, et kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib seega ka kinnisasja müügi eellepingu osas. Selle vorminõude järgimata jätmisel on tehing tsiviilseadustiku üldosa seadustiku (TsÜS) § 83 lg 1 järgi tühine (RKTKo nr 2-16-8456, p 11). Poolte vahel 06.07.2022 sõlmitud lepingus ei ole kohustust sõlmida müügileping, millega oleksid kostjad võtnud kohustuse asi üle anda ja teha võimalikuks omandi üleminek ostjale ehk teha käsutustehing (sõlmida asjaõigusleping). Lepingu projektis kajastatud 3000 euro arvestamine müügihinna sisse ei tõenda eellepingu sõlmimist. Tulenevalt VÕS § 33 lg 1 peab eellepingust selguma, millistel tingimustel on pooled endale põhilepingu kohustuse võtnud. 06.07.2022 sõlmitud broneerimislepingust ei nähtu ostuhinda ega muid olulisi tingimusi, millistel võtsid pooled endale põhilepingu sõlmimise ja mh võõrandamise kohustuse. Eellepingu sisuks on kohustus sõlmida põhileping. Vastavalt ei ole tegemist eellepinguga ning alus raha üleandmiseks ei langenud ära.
18.Broneerimislepingut kui lepinguliiki ei ole võlaõigusseaduses eraldiseisva lepinguliigina reguleeritud. Samas on sellise kokkuleppe sõlmimine põhimõtteliselt võimalik. Kohtupraktikas on kinnisasja müügilepingu eellepingust eristatud broneerimislepingut. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on müüja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest (RKTKo 3-2-1-70-07, p 14). Broneerimislepingule on omaseks, et ostjale ostmise kohustust ja müüjale müümise kohustust broneerimiselepingust ei teki (RKTKo nr 32-1-32-06, p 16). Broneerimislepingule seaduses sätestatud kohustuslikku vormi ei tule. Poolte vahel 06.07.2022 sõlmitud lepingu eesmärk oli kostjate kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel hageja kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu maksti üksnes kinnisasja broneerimise eest. Lepingust nähtuvalt oli poolte tahe, et kostjad ei võõranda kinnisasja teatud ajal kolmandatele isikutele. Kostjad on tõendanud, et lepingu valmistas ette maakler TT, kes on pikaajalise töökogemusega Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige, sh aastal 2011 on tunnistatud parimaks maakleriks (dtl 134-141). Seega pidi ta olema teadlik, et võlaõiguslik leping tuleb vormistada notariaalses vormis ning mis on broneerimislepingu ja võlaõigusliku müügilepingu erinevus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et lepinguvabadus annab pooltele

võimaluse kokku leppida, et broneerimistasu läheb müügihinnast maha. Seetõttu vastab pooltevaheline kokkulepe broneerimislepingu tingimustele.

19.Riigikohus on märkinud, et poolte kohustuse hindamisel on mh oluline sellise broneerimistasu suurus. Kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud (vt RKTKo nr 3-2-1-32-06, p 16). Hageja maksis kostjale 3000 eurot. Nimetatud summa kinnitab kohtu hinnangul samuti broneerimislepingu sõlmimist, kuna tegemist on mõistliku summaga broneerimise eest. Hageja tahe oli kinnisasi broneerida, kuna hageja märkis ka maksekorraldusele, et tegemist on tasuga broneerimislepingu alusel. Leping ei olnud suunatud hageja poolt asja omandamisele. Vastasel juhul oleks pooled kokku leppinud suurema summa, mitte 3000 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid broneerimislepingu. Kostjad ei ole rikkunud broneerimislepinguga võetud kohustusi. Vastavalt 3000 eurot tagastamisele ei kuulu. Seega ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.
20.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

22.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
23.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
24.Kostjate menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 648 eurot. Kostjatele osutati õigusabi 4,5 tundi tunnihinnaga 144 eurot tund koos käibemaksuga. Kostjate õigusabikulud koosnevad: hagiavaldusega tutvumine (1 tund); asjaolude selgitamine kliendiga ja maakleriga (1,5 tundi); kostja vastuse koostamine ja edastamine 1 tund; 31.05.2023 seisukoha koostamine ja 18.05.2023 kohtumäärusega tutvumine 1 tund.
25.Kostjad esitasid menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest. Seega olid toimingud vajalikud ning seisukohad olid asjakohased. Vastavalt on kohtu hinnangul õigusabitoimingutele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse kokku 4,5 tunni ulatuses.
26.Kostjatele osutatud õigusabi tunnitasu määr 144 eurot käibemaksuga tunnis ei ületa turu keskmist tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 648 eurot (4,5 tundi). Kostjatel ei ole võimalik käibemaksu tagasi saada ning kohus mõistab kostjate õigusabikulud välja koos käibemaksuga. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud summas 648 eurot.
27.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja