lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-114745/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-114745/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2734
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113ViivisTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 135 lg 1, 2Tähtaja algus ja lõppVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaVÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõueVÕS § 8 lg 1, 2Lepingu mõisteVÕS § 82 lg 2Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulLS § 188 lg 2LS § 72 lg 3

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28.juunil 2023 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number

2-22-114745

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A.-A. L.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

61,50 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) lepinguline esindaja Berit Asuküla Kostja: A.-A. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Menetluse liik Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Kirjalik menetlus

1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A.A. L.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
2.Välja mõista A.-A. L.ilt võlgnevus 61,50 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses A.-A. L.i kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista A.-A. L.ilt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus 61,50 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 1,50 eurot on sissenõudekulu ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsÜS § 136 lg 2Tähtpäeva saabumine
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 147Aegumistähtaja algus
TsÜS § 160 lg 1Aegumise peatumine hagi esitamisega
TsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
2.Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki SUBARU B9 TRIBECA numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli vähemalt alates 10.05.2019 kuni 11.06.2021 kostja, kes parkis sõiduki EP opereeritavale parkimisalale, mille eest talle väljastati leppetrahvid: 1) 10.05.2019, Madara 33 (EP54) Tallinn, leppetrahvinumber 0691 0051 9104 7137, maksetähtaeg 24.05.2019, võlgnevuse summa 30 eurot; 2) 05.01.2021, Lastehaigla parkla (EP23) Tallinn, leppetrahvinumber 1480 5012 1102 8287, maksetähtaeg 19.01.2021, võlgnevuse summa 20 eurot; 2) 11.06.2021, Magistrali keskus Tallinn,

leppetrahvinumber 1781 1062 1133 8372, maksetähtaeg 09.06.2020, võlgnevuse summa 10 eurot. Kontrollimise käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud Madara 33 (EP54) Tallinn parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellaga (annab õiguse parkida 15 minutit tasuta) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Sõiduk oli pargitud Lastehaigla parkla (EP23) Tallinn parkimistingimusi rikkudes, kuna tasuta parkimise aeg oli ületatud (kellaga õigus parkida 15 minutit tasuta) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Sõiduk oli pargitud Magistrali keskus Tallinn parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellaga ega parkimisautomaadis (õigus parkida kuni 2h). Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise algusaja fikseerimata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväidet ei esitanud, kuigi sellele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. EP saatis päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu 1,50 eurot ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja esitas leppetrahvinõuded 10.05.2019 (maksetähtaeg 24.05.2019), 05.01.2021 (maksetähtaeg 19.01.2021) ja 11.06.2021 (maksetähtaeg 25.06.2021), mille järgi 10.05.2019 esitatud leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 25.05.2019 ja oleks aegunud 25.05.2022; 05.01.2021 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 20.01.2021 ja oleks aegunud 20.01.2024; 11.06.2021 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 26.06.2021 ja oleks aegunud 26.06.2024. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 26.04.2022, so enne nõuete aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Seega ei ole hageja nõue 10.05.2019, 05.01.2021 ja 11.06.2021 leppetrahvide osas aegunud, mistõttu tuleb jätta kostja aegumise vastuväide rahuldamata. Kostja vastuväidete kokkuvõte

3.Kostja ei tunnista nõuet. Vastuväite kohaselt on leppetrahvi nr 0691005191047137 nõue aegunud (10.05.2019), võimalik, et see kehtib ka teiste nõuete kohta. Leppetrahvi nr 0691005191047137, leppetrahvi nr 1480501211028287 ja leppetrahvi nr 1781106211338372 ei ole kostjani toimetatud, samuti ei ole kostjaga proovitud ühendust võtta. Kostja ei ole näinud trahvikviitungeid, meeldetuletuskirju ega ühtki tähitud kirja, samuti pole toimunud mitte ühtki telefonikõnet hageja vt poolt. Kostja on olnud kättesaadav samas elukohas ja telefoninumbril, mis on internetist leitav. Võimalik, et sõiduk on olnud leppetrahvi vormistamise ajal kellegi teise kasutuses, aga kostja ei saa seda kontrollida ja tõendada aastaid hiljem. Nõue tuleks esitada mõistliku aja jooksul, et oleks kontrollimise võimalus. Hageja on väitnud, et kostja oli sõiduki omanik 10.05.2019, mis ei vasta tõele. Sellel ajal oli omanik Automaatika Expert OÜ. Kostja ei saa enam kontrollida, kas ta oli vastutav kasutaja aga tegemist on avaldaja poolse faktiveaga. Menetluskulu ei tohiks jätta eeltoodud põhjendustel kostja kanda. Kui mõni nõue loetakse põhjendatuks ja kontakteerumine leiab tõendamist, siis soovib kostja nõude vähendamist 1 eurole, sest nõude esitamisega on viivitatud.

Kohtuotsuse põhjendused

4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
5.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

6.Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on kostja. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, LS § 188 lg 2). Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend 3-2-1-68-16, 26.01.2017 lahend 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend 2-15-3430). eelnevast tulenevalt olukorras, kus kostja oli sõiduki vastutavaks kasutajaks ajal, kui sõiduki omanikuks oli Automaatika Expert OÜ, siis vastutab kostja hageja ees sõiduki vastutava kasutajana. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud EP opereeritavatele parkimisaladele, mille eest väljastati talle leppetrahvid: 10.05.2019, Madara 33 (EP54) Tallinn, leppetrahvinumber 0691 0051 9104 7137, maksetähtaeg 24.05.2019, võlgnevuse summa 30 eurot; 05.01.2021, Lastehaigla parkla (EP23) Tallinn, leppetrahvinumber 1480 5012 1102 8287, maksetähtaeg 19.01.2021, võlgnevuse summa 20 eurot; 11.06.2021, Magistrali keskus Tallinn, leppetrahvinumber 1781 1062 1133 8372, maksetähtaeg 09.06.2020, võlgnevuse summa 10 eurot. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe ning, et parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise eest ei olnud tasutud. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 215-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Sõidukist tehtud fotodega ja kostja sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahvinõuetega on hagiavalduses esile toodud asjaolud, et kostja parkis korduvalt hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes ning leppetrahvi nõue on esitatud viivitamatult, tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit hageja opereeritavatele parkimisaladele parkinud, et ta oleks tasunud parkimise eest või parkinud sõidukit lubatud tasuta parkimise vältel või tasunud vaidlusalused leppetrahvid. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, mistõttu puudub alus jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.
7.Kostja on väitnud, et sõiduk võis olla leppetrahvi vormistamise ajal kellegi teise kasutuses, kuid ta ei ole oma väiteid tõendanud. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohtu 25.02.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punkt 31.). Järelikult ei ole hagejal kohustust kindlaks teha isikut, kes sõiduki vastavale alale parkimistingimusi rikkudes parkis ning hagejal on õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul leppetrahvinõuetest teavitanud ja on taotlenud vähendada leppetrahvi 1 euroni. Hageja on hagiavalduse lisades esitatud fotodega parkimislepingut rikkunud sõidukist ilma leppetrahvinõudeta ning koos klaasipuhastajate vahele asetatud leppetrahvinõudega, tõendanud, et leppetrahvinõuded esitati koheselt pärast rikkumise tuvastamist ehk mõistliku aja jooksul. Seega on hageja täitnud VÕS § 159 lõikest 2 tuleneva kohustuse teavitada kostjat leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Kohus on seisukohal, et leppetrahvide vähendamiseks alust ei ole, kuna trahvisummad ei ole ebamõistlikult suured ning kostja põhjendused leppetrahvi vähendamiseks ei ole asjakohased. Leppetrahv kuni 30 eurot on parkimisvaldkonnas kehtestatud tasusid arvesse võttes tavapärane ning samale seisukohale on asunud Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-19-123666 p-s 40. Sama lahendi punktis 44 on toonud Ringkonnakohus välja järgmist: „Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Ringkonnakohus leiab, et 30 euro suurune leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seda leidis õigesti ka maakohus. Ka kohtupraktikas on peetud samaväärsete parkimistasudega aladel leppetrahvinõuet 30 eurot mõistlikuks ja seda ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes vastav parkimisluba (Riigikohtu lahend nr 2-15-3430, p-d 14-15.2; Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-17-117146.“ Hageja parkimisaladel toodud lepingutingimused on selged ja arusaadavad ning piiritletud. Samuti on nendel hoiatus, et kui rikutakse parkimistingimusi, tuleb tasuda leppetrahvi. Kostjal oli võimalus vältida leppetrahvi kui ta oleks järginud lepingutingimusi. Järelikult tuleb kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel jätta rahuldamata.
8.Kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud alljärgnevatel põhjendustel. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja esitas leppetrahvinõuded 10.05.2019 maksetähtajaga 24.05.2019, 05.01.2021 maksetähtajaga 19.01.2021 ja 11.06.2021 maksetähtajaga 25.06.2021. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega 10.05.2019 esitatud

leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 25.05.2019 ja oleks aegunud 25.05.2022, 05.01.2021 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 20.01.2021 ja oleks aegunud 20.01.2024 ning 11.06.2021 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 26.06.2021 ja oleks aegunud 26.06.2024. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine hagi esitamisega nõude rahuldamiseks ja lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 26.04.2022, järelikult enne nõuete aegumist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Seega ei ole hageja nõue 10.05.2019, 05.01.2021 ja 11.06.2021 leppetrahvide osas aegunud, mistõttu tuleb jätta kostja aegumise vastuväide rahuldamata.

9.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja 10.05.2021 ja 21.09.2021 e-postiga saadetud nõudekirjadega on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta kostja rahvastikuregistrijärgsele eposti aadressile xxxx. Samuti saatis hageja Transpordiametile tasulised päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ja teostas päringu Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Kostja väited, et ta ei ole saanud meeldetuletuskirju ja esitatud tõendid selle kohta, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna antud hagi esitamisel seadusest tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust sätestatud ei ole. Kohtueelne nõudekirjade saatmine on informatiivse iseloomuga, mis võib aidata kaasa poolte kokkuleppe saavutamisele kohtuväliselt ja ennetada hagi esitamist. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 1,50 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 61,50 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 1,50 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja