lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-18547/9

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-18547/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1603
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 132 lg 1, 2, 3, 4Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 136 lg 1, 2Tsiviilasja hinna määramine kohtu pooltTsMS § 12Ringkonnakohtu pädevusTsMS § 122Tsiviilasja hindTsMS § 133 lg 2Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgiTsMS § 139 lg 1RiigilõivTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2023. a, Tallinn Kohtuasja number

2-22-18547

Kohtuasi

X (X) hagi Y vastu mittevaralise kahju ja lisanduva viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.01.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 17.01.2023. a määrus tühistada ja saata hagiavaldus samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi.
2.X määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas Harju Maakohtule 09.12.2022. a hagi Y (kostja) vastu mittevaralise kahju ja lisanduva viivise nõudes.
1.1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 465 lg 2Määruse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 696Määruskaebuse esitamise õigus
Hageja tõi esile, et kostja rikkus hageja isikuõigusi ebakohase väärtushinnangu avaldamisega ja palus selle eest mõista välja õiglase hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Lisaks nõudis hageja viivist kohtu määratava hüvitise summalt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras. Hageja nimetas hagi hinnaks 750 eurot ning põhjendas, et senises kohtupraktikas on sarnased hüvitised jäänud vahemikku 500–600 eurot. Hageja palus võtta

2-22-18547 arvesse elukalliduse tõusu ja inflatsiooni, mille tõttu varasemate aastate kohtupraktika kopeerimine ilma hüvitisi suurendamata ei taga ajakohast kompensatsiooni. Viivise nõuet ei tule hagihinna määramisel arvesse võtta, sest viivist arvutatakse nõudelt, mitte hagihinnalt (vt Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2022. a otsus, 2-20-17805, p 22). Lähtudes enda nimetatud hagihinnast, tasus hageja riigilõivu 175 eurot.

2.Harju Maakohus jättis hagi 02.01.2023. a määrusega käiguta ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu 7 päeva alates määruse kättetoimetamisest.
2.1.Määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu lähtuvalt hagihinnast (TsMS § 139 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1). Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 132 lg 1). Kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut (TsMS § 132 lg 2). Hageja nõuab kahju kohtu õiglasel äranägemisel, aga mitte vähem kui 600 eurot ja ta toob välja, et kohtupraktika järgi jäävad hüvitised 500-600 euro kanti. Hageja peab põhjendatud hagihinnaks 750 eurot.
2.2.TsMS § 132 lg-s 1 sätestatust erineva hinna määramine ei ole kohtu suvaotsus, vaid hinna muutmine peab lähtuma konkreetse üksikjuhtumi asjaoludest. Asja ulatusena tuleb käsitleda seda, milline on kohtu töö maht võrreldes keskmise menetlusega, seda nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase mahuga kohtuvaidlusega. Hageja ei ole toonud välja oma varalist seisundit ja sissetulekut. Hageja välja toodud asjaolude põhjal ei ole võimalik tsiviilasja hinda vähendada. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna 3500 euro korral riigilõivuks 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot. Hagejal tuleb tasuda täiendavalt riigilõivu 245 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 17.01.2023. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda.
4.Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu mittevaralise kahju ja lisanduva viivise nõudes. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10). Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot. Kohus jättis hagi 02.01.2023. a määrusega käiguta ja kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 245 eurot. Kohus märkis mh, et käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna 3500 euro korral riigilõivuks 420 eurot. Hageja sai määruse kätte 06.01.2023. a. Seega saabus tähtaeg riigilõivu tasumiseks 13.01.2023. a. Hageja ei esitanud kohtule tõendit riigilõivu tasumise kohta. Kohus ei suutnud tuvastada riigilõivu tasumist. Seega esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ja kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule teises koosseisus menetlusse võtmise otsustamiseks.
6.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu määratud hagihind põhjendamatu. Hageja jättis puuduse kõrvaldamata põhjusel, et kohus määras hagihinna ebaõigesti. TsMS § 122

2-22-18547 kohaselt on hagihind hagis taotletu harilik väärtus. Kohus määras hagihinnaks 3500 eurot. TsMS § 132 lg 1 kohaselt on tegemist vaid eeldusega ning õiguskirjanduses on leitud, et lõikest 1 saab lähtuda olukorras, mil mingeid muid pidepunkte mittevaralise nõude hinna määramiseks ei ole (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, lk 645). Hagihind 3500 eurot on fikseeritud vaid TsMS § 132 lg 4 sätestatud nõuete puhul. Lõikes 2 on toodud lahtine loetelu asjadest, mida hagihinna puhul arvestada.

7.02.01.2023. a puuduste kõrvaldamise määruses leidis kohus, et hageja välja toodud asjaolude põhjal ei ole võimalik tsiviilasja hinda vähendada ning hageja ei ole toonud välja oma varalist seisundit ja sissetulekut, mida TsMS § 132 lg 2 kohaselt hagihinna määramisel mh arvesse saab võtta. TsMS § 136 lg 2 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna määramiseks nõuda menetlusosalistelt tõendeid. Kohus ei kohustanud hagejat esitama tõendeid varalise seisundi või sissetuleku kohta ning määras hagihinnaks 3500 eurot. Kohus jättis hagihinna määramisel arvestamata analoogsete nõuete puhul kohtupraktikas välja mõistetud kahjuhüvitiste suurused. Kohus ei osundanud ka objektiivsele alusele, mis vältimatult nõuab määrata hagihinnaks 3500 eurot. Hagihind 3500 eurot olukorras, kus kohtupraktikas mõistetakse välja kahjuhüvitisi vahemikus 100-500 eurot, ei ole põhjendatud ega menetlusosaliste huvides. Hageja määratud hagihind vastas TsMS § 136 lg 1 mõistes tegelikkusele (kohtupraktikale) ning seega määras kohus põhjendamatult hagihinnaks 3500 eurot.
8.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ega hagiavaldust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast põhjusel, et hageja ei olnud tasunud nõutud riigilõivu täies ulatuses. Maakohus on 02.01.2023. a määruses leidnud, et hagejal tuleb hagiavalduselt täiendavalt tasuda 245 eurot riigilõivu. Määruse põhjendustest nähtub arusaam, et käesoleva asja hinna määramisel tuleb lähtuda TsMS § 132 lg-s 1 nimetatud eeldatavast summast 3500 eurot. Selline arusaam võib ringkonnakohtu hinnangul olla liiga üldistatud ja ennatlik. Maakohtu määrus ei ole ka piisavalt põhjendatud, millega kohus rikkus TsMS § 465 lg 2 p 8, millest tulenevalt ei tohtinuks maakohus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.
11.Käesolevaga sarnases asjas tsiviilasja hinna määramise kohta selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 132 lg 3 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Seega on õige maakohtu selgitus hagejale, et sellise nõude puhul eeldatakse TsMS § 132 lg 1 järgi, et hagihind on 3500 eurot. Samas võimaldab TsMS § 132 lg 2 kohtul määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt esimeses lõikes sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, mh asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Toodust johtuvalt on õige see hageja arvamus, et TsMS § 132 lg 1 näeb ette üksnes eelduse, millest kohus saab teise lõike järgi

2-22-18547 kõrvale kalduda. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et nõudes mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, võib hageja hagi põhjendustes tuua välja, milline võiks tema arvates olla õiglane hüvitis. Selline hagejapoolne summa nimetamine võib olla üks asjaolu, mis võimaldaks määrata hagihinna erinevalt TsMS § 132 lg-s 1 sätestatust. Kui hageja väljatoodud summa jääb alla viidatud lõikes nimetatud eelduslikku hagihinda, võiks üldjuhul sellest lähtudes ka hinna määrata (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, § 132, p 3.5.c). Kirjeldatud õiguskäsitlus ei ole kohtule siiski siduv.

12.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul piisava selgusega viidanud senisele kohtupraktikale ja selles kujunenud hüvitiste summale vahemikus 500–600 eurot. Hageja märgitud vahemikuga arvestamist hagi hinna määramisel ei takista taotlus, et kohus arvestaks asja lahendamisel elukalliduse tõusu ja inflatsiooniga. Kohtul ei ole siiski kohustust määrata hagi hinda hageja soovitud viisil. TsMS § 132 lg 2 annab kohtule avara kaalumisruumi, mille teostamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Ühe sellise asjaoluna saab kohus hinnata, kas TsMS §-s 366 ette nähtud võimaluse kasutamine taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel tähendab ühtlasi TsMS § 132 lg 1 eelduse rakendumist (nt Tartu Maakohtu 08.02.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-18815, p 4 teine lõik). Ringkonnakohtu hinnangul on see lubatav põhjendus. Kui aga maakohus eelistab määrata hagihinna hageja nimetatud summa põhjal, on kohane lisaks lähtuda TsMS § 133 lg 2 reeglist.
13.Olenemata sellest, millise käsitluse järgi maakohus käesolevas asjas hinna määrab, sh millised asjaolud loeb hinna määramisel oluliseks, peab kohus vastavat kaalutlusotsust kohaselt põhjendama. Vaidlustatud määruses neid põhjendusi ei sisaldu, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Maakohtul tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisel määrata hagihind ja selle põhjal otsustada, kas hagejal on kohustus tasuda täiendavat riigilõivu või mitte. Kui maakohus leiab, et seni tasutud riigilõiv ei ole piisav, tuleb hagejale määrata täiendava riigilõivu tasumiseks mõistlik tähtaeg.
14.Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles hageja soovib asja tagasi saatmist maakohtule teises koosseisus, arvestades, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (eelkõige TsMS § 12, § 657 lg 1 p 3 ja § 659) ei sätesta ringkonnakohtule õigust korraldada maakohtu tööd. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
15.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
16.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja