lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-4611/5

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-4611/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3181
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 127 lg 1, 2, 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKrtS § 31 lg 1, 4Korteriomaniku kohustusedTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 103 lg 1, 2Rikkumise vabandatavusVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineVÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Allar Kirikmäe

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4611

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ avaldus J. E. vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja

AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829, aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Lepinguline esindaja A. L.

Asjast puudutatud isik

J. E. (isikukood XXX, aadress XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) avaldus.
2.Välja mõista J. E.lt (E., isikukood XXX) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) kasuks 2442,90 (kaks tuhat nelisada nelikümmend kaks koma üheksakümmend) eurot.
3.Välja mõista J. E.lt (E., isikukood XXX) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) kasuks viivis põhinõude 2422 (kaks tuhat nelisada kakskümmend kaks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 25.03.2023.a (kahekümne viiendast märtsist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2401,10 (kaks tuhat nelisada üks koma kümme) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 218Lepinguline esindaja
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 476 lg 1Hagita menetluse algatamine
TsMS § 613 lg 1Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
4.Jätta menetluskulud J. E. (isikukood XXX) kanda.
5.Välja mõista J. E.lt (E., isikukood XXX) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) kasuks menetluskulud 410 (nelisada kümme) eurot.
6.Välja mõista J. E.lt (E., isikukood XXX) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) kasuks viivis menetluskulude 410 (nelisada kümme) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 410 (nelisada kümme) eurot. 1 (7)

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.

Asjaolude kirjeldus

1.AB „Lietuvos draudimas“ (avaldaja) esitas 24.03.2023 Harju Maakohtule avalduse J. E. (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus algatas 28.03.2023 määrusega hagita menetluse ja määras puudutatud isikule avaldusele vastamiseks tähtaja. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele kohtu määratud tähtpäevaks.
2.Avaldaja põhjendab avaldust järgmiselt. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 3221340889. Kindlustusvõtjaks on S. P.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 08.01.2023 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt 01.01.2023 toimus kindlustusvõtja XXX korteris veekahju. Naabrid korteris nr X uputasid. Korteris nr X oli jäänud vannitoas avatuks soojaveekraan. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. Mercurius Global OÜ vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr X, kus oli lahti jäetud soojaveekraan. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle. Korteris nr X on kahjustatud esik-köögi sein (üks ruum); vannitoa ukseliistud; elutoa ukseliistud ja põrand. Kahjustada saanud ruumide mõõtmed ning kahjustuste paiknemine on kantud skeemile. Korteri ülevaatuse käigus tehtud fotod on lisatud kahjunõude avaldusele. Korteri nr X remondiks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 3602,16 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Kuna kindlustusvõtja soovis rahalist kindlustushüvitist, siis leppisid avaldaja ja kindlustusvõtja kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 2422 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju summas 2422 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 08.02.2023 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva, ning palus kahju hüvitada hiljemalt 22.02.2023. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud Tallinn, XXX korterile põhjustatud kahju osaliselt, summas 2422 eurot. Avaldaja põhinõue on 2422 eurot. Puudutatud isik on korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) omanik. Veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevuse kui tegevusetusega. Puudutatud isikute vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kahjustav asjaolu (veekahju) tekkis. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik olid kahju tekkimise hetkel korteri XXX omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

3.Kohus toimetas avalduse lisadega ja koos menetlusse võtmise määrusega puudutatud isikule hoiustamisega kätte 25.04.2023. Avaldusele vastamise tähtpäev oli 09.05.2023. Puudutatud isik ei 2 (7)

vastanud avaldusele ega esitanud vastuväiteid kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on avaldus võimalik sisuliselt lahendada. Kohus leiab hinnates asja materjale ja esitatud tõendeid, et avaldus kuulub rahuldamisele.

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Kui korteriomaniku nõude on omandanud õigusjärglane (nt kindlustusandja VÕS § 492 lg 1 alusel), ei tule seda korteriomanikku menetlusse kaasata, tema asemel osaleb menetluses õigusjärglane (vt ka RKTKo 19.03.2021 2-1813649, p-d 20, 22). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul tuleb avaldus läbi vaadata hagita menetluse normide kohaselt. Hagita menetluses on kohtu tegevusvabadus suurem, kuid kohus ei pea ise kontrollima kõiki võimalikke asjaolusid. Kohus ei pea ise tõendeid koguma, vaid võib nõuda neid vajadusel pooltelt. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud avalduse ja tõendite alusel sisuline lahend.
5.Kohus leiab, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud järgmised asjaolud: 01.01.2023 toimus korteriomandi asukohaga XXX eriomandi esemeks olevas eluruumis ruumis (korter nr X) veekahju. Korteriomandi asukohaga XXX eriomandi esemeks oleva eluruumi (korter nr X) vannitoas oli jäänud avatuks soojaveekraan (avaldaja 24.03.2023 avalduse lisa 4 kahjuteade (dtl-d 35-36) ja lisa 5 Mercurius Global OÜ vastus, dtl 40). Puudutatud isik oli 01.01.2023 veekahju juhtumi ajal korteri nr X omanik (avaldaja 24.03.2023 avalduse lisa 10 kinnistusraamatu väljavõte, dtl 18). Korterist nr 1301.01.2023 alguse saanud veekahju tagajärjel sai kahjustada korter nr X, mis oli 01.01.2023 kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt kindlustuslepinguga nr 3221340889 (avaldaja 24.03.2023 avalduse lisa 4 kahjuteade (dtl-d 35-36), lisa 5 Mercurius Global OÜ vastus (dtl 40), lisa 6 ülevaatuse akt (dtl-d 11-12), lisa 7 skeem (dtl-d 13-15), avaldaja 24.03.2023 avaldusele lisatud fotod (dtl-d 41-126) ja avaldaja 24.03.2023 avalduse lisa 3 kodukindlustuse poliis, dtl-d 32-34). Avaldaja hüvitas korteri nr X kindlustusvõtjale kahju 2422 eurot (avaldaja 24.03.2023 avalduse lisa 9 maksekorraldus, dtl 17). Avaldaja saatis 08.02.2023 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 22.02.2023. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud (dtl-d 19-21). Avaldaja hüvitas korterile nr X tekitatud kahju, mille tõttu läks korteri nr X omaniku nõue kahju tekitaja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle avaldajale kui kindlustusandjale. Kohus kontrollib järgnevalt, kas on põhjendatud avaldaja nõuded puudutatud isiku vastu (kahju nõue 2422 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 20,90 eurot ning viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 25.03.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni).
6.Kahju tekkis ühele korteriomanikule teise korteriomaniku tegevuse tõttu teisest korteriomandist. Avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud esinesid ning kahju tekkis 01.01.2023, mistõttu kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

3 (7)

7.Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (Vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13, p-d 19 ja 21). Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Eelviidatud põhimõtted kehtivad ka alates 01.01.2018 kehtiva KrtS kohaldamisel.
8.Kohtu hinnangul on kahju kannatajal (avaldajal) puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad (vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13, p 22): teine korteriomanik on kohustust rikkunud; teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest; kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud, mida kohus põhjendab alljärgnevalt.
9.Puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isikul kui korteriomanikul oli kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele korteriomanikele kahjulikku mõju. Kuna puudutatud isiku korteri nr 13 vannitoas avatud veekraanist voolas vesi korterisse nr 10, siis ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning ta on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel vesi korterisse nr 10 jooksis. Puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
10.Kohus leiab, et puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr 13, mille omanikuks 01.01.2023 veekahju juhtumi ajal oli puudutatud isik. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et veekahju tekkis avaldajale puudutatud isiku korterist (eriomandist).

4 (7)

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (puudutatud isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

11.Kohtu hinnangul on korterile nr X tekkinud kahju (vt ka avaldaja 24.03.2023 avalduse lisa 4 kahjuteade (dtl-d 35-36), lisa 5 Mercurius Global OÜ vastus (dtl 40), lisa 6 ülevaatuse akt (dtl-d 1112), lisa 7 skeem (dtl-d 13-15) ja fotod (dtl-d 41-126). VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13, p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Kohus leiab, et puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et tema korteriomandist maha voolanud vesi võib tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist korteriomandit (VÕS § 127 lg 3).
12.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (vt ka RKTKo 11.05.2005 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt ka RKTKo 25.02.2009 3-2-1-121-08, p 15). Kohtu hinnangul tõendavad avaldaja esitatud tõendid, millised mahus ja milliseid töid oli vaja teha korteri nr 10 kahjustuste kõrvaldamiseks. Korteri nr X remondiks tehtud X OÜ 17.01.2023 hinnapakkumisest summas 3602,16 eurot nähtuvalt sisaldasid tööd muuhulgas töid seonduvalt põrandaliistude demontaaži ja montaažiga, ukseliistude demontaaži ja montaažiga, materjalide hankimise ja transpordiga, mööbli nihutamise ja paigutusega, mööbli, põranda ja inventari kinni katmisega, abitööde ja materjaliga (dtl 16). Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud talle tekkinud kahju suuruse kogusummas 3602,16 eurot.
13.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt ka RKTKo 08.01.2013 3-2-1-173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Kohus leiab, et puudutatud isiku tegevusetuse (kraani sulgemata jätmisest korterist maha voolanud vee) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterisse voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korterist ei oleks vesi maha voolanud ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Kohus eelnevalt leidis, et avaldaja on tõendanud tekkinud kahju 3602,16 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju 2422 euro hüvitamist. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kahju 5 (7)

ulatusele, hüvitise suurusele ja koosseisule. Puudutatud isik avaldajale kahju hüvitanud ei ole ning on põhjendamatult keeldunud kahju hüvitamisest. Avaldaja kahjunõude 2422 eurot eeldused on täidetud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse (kahju) 2422 eurot.

14.Avaldaja esitas koos põhinõudega sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja viivisenõude seadusjärgses määras alates avalduse esitamise järgnevast päevast. VÕS § 113 g 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus rahuldas avaldaja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Avaldaja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 2422 eurot ajavahemiku 23.02.2023 (kahjunõude 08.02.2023 nõudekirja (dtl-d 19-21) tasumise tähtpäevale 22.02.2023 järgnev päev) kuni 24.03.2023, (30 päeva) eest summas 20,90 eurot. Kohtu hinnangul on viivisenõue 20,90 eurot põhinõude suurust, viivitatud päevade arvu ja viivisemäära arvestades põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise 20,90 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt 2422 eurot alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast 25.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 2401,10 eurot (põhinõue 2422 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 20,90 eurot = 2401,10 eurot). Kohus ei mõista viivist välja põhinõuet ületavas osas, sest avaldaja ei ole põhjendanud avaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kokku 2442,90 eurot (2422 + 20,90 = 2442,90), millele lisandub protsendina põhinõudelt väljamõistetud viivise nõue.
15.Kohus rahuldas avalduse avaldaja kasuks ja puudutatud isik on põhjendamatult jätnud nõude tasumata. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 360 eurot ja avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot. Avaldaja nõuab menetluskulusid ilma käibemaksuta, millest kohus lähtub (TsMS § 174 lg 10). Kohus peab avaldaja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Avaldajat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, mis ei sisalda käibemaksu, on vajalik ja põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul ei ole sarnase õigusliku keerukuse ja mahuga asjas võimalik osutada vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenust väiksema ajakuluga kui kolm tundi. Kohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal käesolevas asjas toiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, avalduse koostamine) kulunud aeg kolm tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades asja vähest õiguslikku keerukust ja mahti. 6 (7)

Avaldaja taotleb avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Kohtuasja materjalidest nähtub, et avaldaja on kohtukuludena tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu 50 eurot tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud (TsMS § 138, 139, riigilõivuseaduse § 59 lg 5).

17.Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et avaldaja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on avaldaja lepingulise esindaja tasu vajalik ja põhjendatud 360 euro ulatuses (3*120=360). Samuti on vajalik ja põhjendatud tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus määrab kindlaks avaldaja menetluskulud 410 eurot (360+50=410), mille mõistab puudutatud isikult välja.
18.Vastavalt avaldaja taotlusele mõistetakse välja puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja