lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-4602/15

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-4602/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1776
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 176 lg 8Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamineTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 404Kirjalik menetlus kohtu määramiselTsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumineTsMS § 651 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ16328777Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu80401500(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-4602

Tsiviilasi

Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu avaldus KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindaja

ja

nende Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ (registrikood 16328777), seaduslik esindaja juhatuse liige Ivo Kaurit Avaldaja Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu (registrikood 80401500), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1.Jätta KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 8. mai 2023. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega ÕIGUSABITEENUS OÜ kanda

seotud

menetluskulud

KAURIT

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
4.
Määrata Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu määruskaebemenetluse menetluskulude rahaliseks suuruseks 90 eurot (käibemaksuga) ja mõista KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ-lt Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu kasuks välja menetluskulud 90 eurot (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu (avaldaja) esitas 24. märtsil 2023 Viru Maakohtule avalduse KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ-lt (puudutatud isik) 702 euro 75 sendi suuruse põhivõla ja alates 1. aprillist 2023 lisanduva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a asuv korteriomand nr 10 (registriosa nr 2627007). Puudutatud isik on korteriühistu liige. Puudutatud isik on rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda talle esitatud arved õigel ajal ja täielikult. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja ajavahemikus juuni 2022 kuni märts 2023 tekkinud võla 702 eurot 75 senti. Täiendavas seisukoha märkis avaldaja, et pooled ei saavutanud kompromissi. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja menetluskulud 410 eurot ning seadusjärgse viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
2.Puudutatud isik nõustus avaldusele esitatud vastuses võla suurusega, kuid ei nõustunud menetluskuludega. Vastuse kohaselt on puudutatud isik kursis, et tal tuleb maksta kõik kommunaalteenuste arved ja ta ei vaidlusta neid, kuid ta ootas avaldajalt vastutulekut arvete maksmise ajatamise osas. Puudutatud isik teatas avaldajale, et tal on olemas korteriomandi potentsiaalne ostja ja seetõttu on äärmiselt imelik, et avaldaja on pöördunud kohtu poole. Korteriomandi müügi korral oleks ära makstud kogu võlg. Avaldaja pöördumine kohtu poole oli ennatlik ja seetõttu ei ole õiglane mõista puudutatud isikult välja menetluskulusid. Puudutatud isik oli nõus tasuma võla maksegraafiku alusel kuue kuu jooksul.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Maakohus rahuldas 8. mai 2023. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 702 euro 75 sendi suuruse võla ja viivise alates 1. aprillist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus arvestas seda, et korteriomandiga seotud nõudeid lahendatakse hagita menetluses, samuti asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võla ning leidis, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda (tsiviilkohtumenetluse seadusiku (TsMS) § 172 lg 1). Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 410 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot) ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus selgitas, et kohus võib jätta menetluskulud tervikuna poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Avaldaja tegi puudutatud isikule kompromissi sõlmimise ettepaneku (loobus viivisest ja poolest riigilõivust). Puudutatud isik ei nõustunud kompromissi sõlmimisega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiiviselt palub puudutatud isik teha uue lahendi, millega vähendada hüvitavate menetluskulude suurust mõistliku suuruseni kohtu äranägemisel. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pöördus avaldaja kohtu poole ennatlikult ja põhjendamatult. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus andis 19. aprilli 2023. a määrusega pooltele tähtaja 5. maini 2023 kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks. Pooled ei saavutanud kompromissi, kuna ei jõudnud üksmeelele menetluskulude jaotuses ja suuruses. Puudutatud isik pidas menetluskulusid, mille suurus on ca 50% põhinõudest, liiga suureks. Kompromissi sõlmimine on võimalik, kui mõlemad pooled saavutavad mingi soodsama olukorra võrreldes võimaliku kohtulahendiga. Kohtule esitatud viimases menetlusdokumendis teatas avaldaja kohtule põhimõtteliselt üksnes seda, et pooled ei saavutanud kompromissi. Selle kirjaga suurendas avaldaja oma juba niigi suuri menetluskulusid täiesti põhjendamatult. Maakohus rikkus TsMS § 404 lg-t 2, kuna pidanuks andma pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja seisukohtade esitamiseks, sh arvamuse esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta ning teatama kohtulahendi tegemise aja. Selle asemel tegi maakohus juba järgmisel tööpäeval pärast kohtu antud tähtaja möödumist lõpplahendi ja jättis puudutatud isiku ilma õigusest esitada kohtule seisukoht vastaspoole menetluskulude kohta. Puudutatud isik peab avaldaja menetluskulusid ebamõistlikult suureks. Kulude suurus ei vasta asja keerukusele ega mahule. Tegemist on trafaretse ja suhteliselt lihtsa asjaga, kusjuures puudutatud isik ei vaidlustanud avaldaja põhinõuet kohtuväliselt ega kohtumenetluses. Avaldajal ei olnud menetluses osalemiseks õigusteadmisi vaja. Avaldaja menetluskulud on kunstlikult ülepaisutatud ning nende jätmine puudutatud isiku kanda on ebaõiglane.
5.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isik teinud midagi selleks, et vältida menetluskulude tekkimist. Puudutatud isik ei võtnud avaldajaga enne avaldaja kohtusse pöördumist ühendust, ei selgitanud arvete tasumata jätmist ega püüdnud leida kohtuvälist kompromissi. 2. juuni 2023. a seisuga ei ole puudutatud isik alustanud võla tasumist. Avaldaja on seisukohal, et kõik tema menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud tema kanda ja

leiab, et kulud tulnuks jätta menetlusosaliste enda kanda. Alternatiivselt palub puudutatud isik vähendada tema poolt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulude suurust. Avalduse rahuldamist käsitlevas osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 järgi selles osas jõustunud.

8.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse jätta menetluskulud mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt Riigikohtu 13. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/201, p 12). Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
9.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt andnud menetlusosalistele tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks (TsMS § 176 lg 8). Ringkonnakohus leiab siiski, et tegu ei ole sellise menetlusnormi rikkumisega, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Puudutatud isiku seisukohad avaldaja menetluskulude kohta ei annaks alust teha menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta teistsugust lahendit.
10.Pooled ei jõudnud menetluskulude jaotuse ja suuruse osas kokkuleppele ja sellest lähtuvalt jäi kompromiss sõlmimata. Avaldaja pakutud kompromissi korral oleks puudutatud isik pidanud avaldajale tasuma avaldaja kantud menetluskuludest 295 eurot (pool riigilõivust 25 eurot ja õigusabikulud 270 eurot), avaldaja oleks loobunud viivisest ning võla tasumine oleks toimunud osade kaupa. Kohtumäärusega on puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud kogu põhivõlg ja viivis ning võla tasumist ei ole ajatatud. Samuti on suurenenud avaldaja õigusabikulud. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige puudutatud isiku väide, et kompromissi sõlmimisega ei oleks puudutatud isik saavutanud soodsamat olukorda kui kohtulahendiga.
11.Avaldaja maakohtus esitatud õigusabikulude nimekirja järgi oli avalduse koostamise ja kohtusse esitamise kulu 2 tundi tunnitasuga 120 eurot. Samuti on avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskuludele vastu ja palus jätta need avaldaja kanda. Täiendavalt on avaldaja esitatud maakohtule 5. mail 2023 seisukoha, millega avaldaja selgitas mh kompromissi sõlmimata jäämise asjaolusid. Avaldajale on kaasnenud sellega õigusabikulu 120 eurot (läbirääkimised puudutatud isikuga, kompromisslepingu projekti koostamine, 19. aprilli 2023. a kohtunõude ja puudutatud isiku vastusega tutvumine, 5. mai 2023. a seisukoha koostamine, kokku 1 tund tunnitasuga 120 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kuigi puudutatud isik tunnistas oma võlga, ei anna see alust pidada kohtusse pöördumist ja sellest tekkinud menetluskulusid põhjendamatuks. Puudutatud isiku võlg avaldaja ees oli tekkinud pikema aja jooksul ja sellest lähtuvalt ei saa avaldajale kohtusse pöördumist ette heita. Puudutatud isik on väljendanud seisukohta, et ta tasub võla siis, kui leiab korteriomandile ostja, kuid ostja otsimine ei anna puudutatud isikule õigust oma kohustuse täitmisest keelduda. Ka asjaolu, et menetluskulud moodustavad suure osa põhinõudest, ei anna alust pidada menetluskulusid praeguses konkreetses asjas ebamõistlikuks või ebaõiglaseks. Samuti ei saanud puudutatud isik eeldada, et kui maakohtus kompromissi ei saavutata, siis jäävad avaldaja menetluskulud samaks ega suurene. Tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega

ja need ei ole liiga suured. Samuti on õigusabi osutaja tunnitasu kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.

12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus määrab määruskaebuse menetlemisega seotud kulud rahaliselt kindlaks (TsMS § 174 lg 1). Avaldaja on märkinud määruskaebemenetluses menetluskuludeks 150 euro suuruse õigusabikulu (koos käibemaksuga). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja lepinguline esindaja on tutvunud määruskaebusega ja koostanud sellele vastuse, millele on kulunud 1,25 tundi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks). Esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ja vastab kohtupraktikale. Kuid ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja määruskaebusele esitatud vastuses käsitlenud osaliselt ka küsimusi, mis ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased. Seetõttu loeb ringkonnakohus määruskaebemenetluses avaldaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 90 eurot (sh käibemaks) ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 90 eurot (sh käibemaks). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb puudutatud isikul hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Margit Vutt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja