2-20-19287/53 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-20-19287 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt A.A. (edaspidi Kostja) ja Ronella OÜ (edaspidi Võlausaldaja) on sõlminud 15.03.2017 võlatunnistuse , mille kohaselt Kostja tunnistas võlgnevust Võlausaldaja ees osaliselt tasumata arvete eest kogu summas 9000 eurot. Vastavalt Lepingule kohustus Kostja tasuma võlgnevuse Võlausaldaja pangakontole hiljemalt 31.12.2017. Lepingu kohaselt on Võlausaldajal õigus kohaldada makse mittetähtaegse tasumisel viivist 0,5% päevas. Leping jõustus selle allkirjastamise hetkest ning Lepingu osapooled on kokku leppinud, et kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab pooltevahelise vaidluse Pärnu Maakohus. Kostja on tasunud Lepingu sõlmimise päeval (15.03.2017) Võlausaldajale OÜ Taluprojekt pangakontolt 1,000 eurot ja seega oli nõude sisse nõutavaks muutmisel põhinõude suuruseks 8,000 (kaheksa tuhat) eurot. Kostja on 23.04.2019 oma isiklikult kontolt 500 eurot (LISA, millega vähenes põhinõude jääk 7,500 (seitse tuhat viissada) euroni. Antud kuupäevaks oli viivise nõude suuruseks 19120 eurot (Lisa:Viivise arvutus 01.01.18 kuni 23.04). Võlausaldaja ja Hageja on sõlminud 2019. aasta detsembris võlanõude loovutamise lepingu , millega loovutas Võlausaldaja kõik Lepingust tulenevad Hageja nõuded Hagejale. Nõude loovutamisest on teavitatud Kostjat 06.02.2020 e-kirja teel. Kostja on kinnitanud 02.03.2020 loovutamis teate kätte saamist telefoni teel, mille kohta on Hageja eraldi ka samal päeval saatnud täiendava e-kirja. Kostja ei ole hoolimata Hageja korduvatest palvetest esitanud omapoolseid ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks. Hagiavalduse esitamise päeval (31.12.2021) on põhinõude suuruseks 7500 eurot ja kogunenud viivis summas 42 295 eurot (Lisa: Viivise arvutus 01.01.18 kuni 23.04.19 ja Lisa: Viivise arvutus 23.04.19 kuni 31.12.20). Kuivõrd tegemist on tarbijalepinguga nõuab Hageja viivise tasumist üksnes põhinõude (ehk 7,500 euro) ulatuses, mis ei ole Hageja hinnangul ebamõistlikult suur ja seega puudub Kostjal alus viivise nõude vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel. Kostja ja Võlausaldaja vahel on 15.03.2017.a sõlmitud Lepingu, mis vastab võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lõikes 1 sätestatud lepingu mõistele. Tulenevalt VÕS-i § 76 lõikest 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS-i § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lähtudes eeltoodust on Kostja, kes on jätnud hagejale Lepingus kokkulepitud summad ilma põhjenduseta tasumata, rikkunud oma Lepingust tulenevat kohustust tasuda Hagejale loovutatud nõue. Hagejale teadaolevalt ei esinenud antud juhul asjaolusid, mis oleksid välistanud Hageja õiguse nõuda Kostjalt rahaliste kohustuste täitmist. Tulenevalt VÕS §-i 113 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viidatud punkti viimase lause kohaseks loetatakse kohaldatavaks lepinguga ettenähtud viivisemäär kui see on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär. Vastavalt Lepingule, on kohaldatavaks viivisemääraks 0,5% päevas, mida kohaldatakse võlgnevusele alates 01.01.2018 ehk hetkest kui kohustus muutus sissenõutavaks. Kostjat on teavitatud nõude loovutamisest ning talle on edastatud ka loovutamisdokument ning seega puudub Kostjal õiguslik alus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale (VÕS § 172). Lepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks 01.01.2018 ning tulenevalt TsÜS §-i 146 lg-st 1 on Lk 2 / 7

2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et Hageja nõude aluseks on Ronella OÜ-lt loovutamisega omandatud nõue, mis tuleneb väidetavalt kostja ja Ronella OÜ vahel 15.03.2017.a sõlmitud võlatunnistusest. Hageja on esitanud kohtule võlatunnistuse valguskoopia, mitte algdokumendi. Kuna kostja valduses ei ole võlatunnistuse originaali ja kostja ei mäleta, et ta oleks sellise dokumendi allkirjastanud, kahtleb ta selle ehtsuses. Riigikohus on enda lahendis selgitanud, et kui pool ei tunnista kohtumenetluses teise poole esitatud dokumendi, millest on esitatud üksnes valguskoopia, olemasolu, peab valguskoopia esitanud pool valguskoopiale vastava dokumendi olemasolu tõendama. Kuna kostja ei tunnista võlatunnistuse olemasolu, peab hageja valguskoopiale vastava võlatunnistuse olemasolu tõendama. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja taotleb aegumise kohaldamist. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna võlatunnistuse järgi on võla tasumise tähtaeg 31.12.2017.a, aegus hageja nõue kolme aasta möödumisel so. 31.12.2020.a.. Kostja palub jätta hageja nõue aegumise tõttu rahuldamata. Kuna hagejal ei ole kostja vastu põhinõuet, on alusetu ka hageja viivisenõue. Kostja vaidleb vastu hageja viivisenõudele ka põhjusel, et võlakirjas märgitud viivisemäär 0,5% kuus on ebamõistlikult kõrge. Kuna võlakirja järgi on võlgnik füüsiline isik, on sisuliselt tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikest 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist viivisemääraga 8% aastas. Juhul, kui kohus leiab, et VÕS § 415 lg 1 käesoleval juhul ei kohaldu, taotleb kostja VÕS § 113 lg 8 alusel viivise vähendamist kuni mõistliku suuruseni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Arvestades seda, et kostja on füüsiline isik, kelle majanduslik seisund ei ole hagejaga võrreldes hea, palub kostja kohtul vähendada ebamõistlikult suurt viivisenõuet mõistliku suuruseni. Menetluse käik 3.Hageja kirjalikus seisukohas kostja vastuse kohta leiab, et eluliselt ei ole usutav Kostja väide, et ei mäleta võlatunnistuse allkirjastamist (ning seega kahtleb selle ehtsuses) kuivõrd Kostja on osamaksetena tasunud võlgnevust pärast lepingu allkirjastamist. Viimase osamakse on Kostja teinud isiklikult pangakontolt 23.04.2019. Ronella OÜ on Hagejale kinnitanud, et äriühingul ei olnud Kostja muid rahalisi nõudeid lisaks võlatunnistusele ning on valmis kohtu soovil esitama selle kohta ka allkirjastatud kinnituse. Hageja kinnitab, et tema valduses on ka võlatunnistuse originaal, mis on vajadusel võimalik esitada kohtule. Vastavalt TsÜS § 158 lgle 1 katkeb aegumine ning algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seisneb võla tunnistamine võlgnetava osalises tasumises. Kostja on tasunud osa võlast 23.04.2019 ja seega on Kostja nõuet tunnistanud ning võlatunnistuse sissenõutavaks muutmisest tulenev aegumine katkenud ja nõue aegub alles 23.04.2022. Juhul kui kohus leiab, et TsÜS § 158 ei kohaldu, palub Hageja siiski jätta Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata, sest hagi on esitatud 31.12.2020. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub nõude aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Hageja ei nõustu Kostja seisukohaga, et antud vaidluses on kohaldatavad tarbijakrediidilepingut reguleerivad sätted. Lk 3 / 7

2-20-19287 Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Võlatunnistus on sõlmitud Kostja ja Ronella OÜ, kelle põhitegevuseks on elamute ja hoonete ehitus ning kellel puudub krediidiandja tegevusluba. Võlatunnistuse sõlmimise eesmärgiks oli ära hoida Kostja poolt tasumata arvest tuleneva võlgnevuse aegumine. Tulenevalt eelmainitust palub Hageja jätta kohtul kohaldamata tarbijakrediidilepingu sätted. Hageja ei nõustu Kostja seisukohaga, et nõutav viivisenõue on ebamõistlikult suur kuna Kostja majanduslik seisukord ei ole võrreldes Hagejaga hea. Samuti ei ole Kostja vastuses väljatoodud asjaolusid või andmeid, millele Kostja tugineb. Avalike andmete kohaselt on Kostja registreeritud kui FIE, kelle eelmise aasta maksustav käive oli enam kui 250 000 eurot ning lisaks kuulub kinnitusraamatu kohaselt ka kaks kinnistut. Ka Riigikohus on oma 19.04.2019 otsuses asjas nr 3-2-1-28-17 punktis 13 leidnud, et VÕS §-s 162 tuginedes ei ole võimalik vähendada viivist ainuüksi seetõttu, et võlausaldaja on kohustatud isikust majanduslikult paremas seisus. Hageja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et hagiavaldusega ei nõuta Kostjalt viivise nõude tasumist täies ulatuses, vaid üksnes võrdelises osas põhinõudega, mis on ka kõrvalnõude ülempiiriks maksekäsu kiirmenetluses. Tulenevalt eelmainitust palub Hageja jätta kohtul rahuldamata Kostja taotlus viivise vähendamiseks. 4.Kohus määrusega 17.02.2023 andis pooltele tähtaja täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks ja teisele poolele vastamise tähtaja. Hageja esitas kohtu poolt määratud tähtajaks täiendavad tõendid ja taotluse tõendite väljanõudmiseks kostjalt. 12.04.2023 kohus võttis hageja poolt esitatud tõendid toimikusse ja andis hagejale tähtaja taotluse täpsustamiseks. 24.04.2023 hageja loobus tõendite väljanõudmise taotluset ja 02.05.2023 määras kohtus kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

8.Kostja väitel ei ole ta võlatunnistust allkirjastanud. Hageja esitas kohtule võlatunnistuse originaali. Kostja väitel ei mäleta ta antud võlatunnistuse allkirjastamist ning mis asjaoludel võlatunnistus on allkirjastatud ja taotles määrata asjas ekspertiis, et tuvastada kas tema on võlatunnistuse allkirjastanud. Kohus kostja nõudel määras asjas käekirja ekspertiisi ( tl. 72) Kohtuekspertide Helle Randmäe ja Liina Eskor 22.11.2022 kirjaliku arvamuse kohaselt 15.03.2017 kuupäevaga originaaldokumendil võlatunnistus kokkulepe võlgnevuse tasumiseks on dokumendi allservas trükitud teksti A.A. all oleva allkirja tõenäoliselt kirjutanud A.A. (arvamuse skaalal aste + 2). Skaala + 2 tähendab , et vaidlustatud käsikirjalise teksti /allkirja on tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väga väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmeid kokkulangevusi, puuduvad olulised lahkuminekud. Võib esineda materjalist tulenevaid piiranguid (nt. lihtne allkiri v. kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk v. ajaline erinevus vaidlustatust) (tl.86-89). Ekspertide arvamus ei ole 100%-line , kuid tõenäosus, et allkirja on võlatunnistusele kirjutanud kostja on suur , arvamuse skaala + 2. Samuti võlatunnistusel olev allkiri ja kohtu poolt kogutud võrdlusmaterjalil olevad allkirjad s.o. käekirjaproovide allkirjad on välisel vaatlusel väga sarnased (tl.118-127). 9.Hageja on lisaks võlatunnistusele esitanud kohtule 12.07.2010 A.A. (tellija) ja OÜ Ronella (töövõtja) vahel sõlmitud töövõtulepingu, mille kohaselt A.A. tellis Lauri talu siseviimistlustööd , otsa seinte ja räästakastide lauaga vooderdamise (tl.101- 103); hinnapakkumised 01.07.2010 , 05.07.2010, 14.07.2010 (tl.104-108); OÜ Ronella arve nr.73/12.11.2010 summas 12015.26 eurot , mis on esitatud tasumiseks A.A.`le (tl.109); teostatud tööde akti 12.11.2010 (tl.110-111) ja 01.10.2013 kokkuleppe arve nr.73/12.11.2010 tasumise kohta, mis on kostja A.A. poolt 01.10.2013 digitaalselt allkirjastatud. Võlatunnistusel on selgelt viide arvele nr.73/12.11.2010. VÕS § 30 lg.1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus v. millega Lk 5 / 7

10.Hageja on arvestanud põhivõla tasumisega viivitamise aja eest viivist perioodil 01.01.2018 - hagi esitamiseni 31.12.2020 summas 42 295 eurot ja vähendanud viivise summat põhivõla suuruseni s.o. 7500 eurot mida nõuab kostjalt. Kostja leiab, et viivisemäär on ülemäära kõrge, kuna kostja on füüsiline isik ja sisuliselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja kirjalikus arvamuses leiab, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga ja OÜ Ronella põhitegevuseks on elamute ja hoonete ehitus, kellel puudub krediidiandja tegevusluba. 10.1 VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 10.2 OÜ Ronella ja A.A. vahel oli sõlmitud töövõtuleping , kus OÜ Ronella oli töövõtja ja A.A. tellija, töö sisuks hoonete s.o. Lauri talu siseviimistlustööd, otsa seinte ja räästakastide lauaga vooderdamine. Võlatunnistus sõlmiti töövõtulepingust tuleneva teostatud tööde eest tasumata võla tunnistamiseks. Kohus leiab, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga ega üldse tarbijalepinguga. 10.3 VÕS § 1 lg.5 järgi tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu , mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Võlaõigusseadus I, üldosa (§§ 1-207) kommenteeritud väljaanne § 1 kom.4.6 kohaselt „ VÕS kasutab ka terminit tarbijaleping, mille tunnuseks on ühe poolena tarbija ja teise poolena majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Näiteks sätestab § 208 lg.4 tarbijamüügi kui asja müügi müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus – või kutsetegevuses ; tarbijalepingu mõiste annavad ka ehitise ajutise kasutamise lepingu (§ 379 lg.1), tarbijakrediidilepingu (§ 402) ja tarbijatöövõtulepingu (§ 635 lg.4) sätted. Tarbijalepinguks võib olla aga ka leping, milles ainult üks pool on määratletud kui tarbija. Näiteks loetakse tarbijakäenduseks käendusleping , kus käendajaks on tarbija ( § 143 lg.1). 10.4 VÕS § 635 lg.4 järgi tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping , mille esemeks on teenuste osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Käesolevas asjas tuvastatu kohaselt oli lepingu esemeks kinnistul asuval taluhoonel ehitustööde teostamine. Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-2-1-112-16 p.17) Lk 6 / 7