2-22-18810/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 (5)

1.Bigbank AS (hageja) esitas Tartu Maakohtule 15. detsembril 2022 hagiavalduse OÜ CWH (kostja I) ja M. L. (kostja II) vastu, milles palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 8847,55 eurot, millest 147,76 eurot on intress, 1933,02 eurot on viivis, 6702,29 eurot on tagastamata krediidisumma ja 64,48 eurot on leppetrahv. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivise määraga 0,25% päevas tagastamata krediidisumma 6702,29 eurot tasumata osalt alates 16. detsembrist 2022 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja palub piirata kostja II vastutuse määra välja mõistetavates summades 13 500 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 23.10.2020 krediidilepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale I üle 9000 eurot. Lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II 23.10.2020 käenduslepingu, mille kohaselt on kostja II kinnitanud, et ta vastutab hageja ja kostja I vahelisest krediidilepingust ja selle võimalikest tulevikus sõlmitavatest lisadest, samuti muudest kostja I ja hageja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ning nende lisadest tulenevate nõuete tagamise eest kuni 13 500 euro ulatuses. Krediidilepingu üldtingimuste p 8.2.1. kohaselt on lepingupooled kokku leppinud, et lepingu võib üles öelda, kui krediidisaaja on maksekohustuse täitmisega viivitanud vähemalt 30 päeva ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja oli 20.06.2022 seisuga 35 päeva osalises viivituses maksegraafikujärgse 16.05.2022 osamaksega summas 181,05 eurot. Hageja hoiatas samal päeval saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu hiljemalt 07.07.2022 võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad kohustust ei täitnud. 22.07.2022 seisuga olid kostjad 16.05.2022 osamakse tasumisega viivituses 67 päeva. Sellest tulenevalt ütles hageja 22.07.2022 ülesütlemisavaldusega lepingu kostjaga I üles ning edastas teavituse ka kostjale II nõudes kostjatelt 7201,21 euro tasumist, millest krediidisumma oli 6702,29 eurot, intress oli 147,76 eurot, viivis oli 16,05 eurot ja leppetrahv 335,11 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 10.4 alusel on hagejal lepingu ülesütlemisel õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi kuni 5% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II krediidilepingust tulenevate krediidisaajate kohustuste täitmise eest. Kostjad on tasunud kohustuste katteks kokku 4309,97 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 2297,71 eurot, intressi katteks 1072,34 eurot, viivise katteks 669,29 eurot ja leppetrahvi katteks 270,63 eurot. Lepingu kohaselt loetakse hagejale laekunud summade arvelt esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel tasumata intress ja kohustistasu ning lõpuks krediidisumma. Kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset. Seega on tagastamata krediidisumma 6702,29 eurot, mis tuleb solidaarselt kostjatelt välja mõista. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 9% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja jättis lepingus märgitud maksegraafikus tasumata 16.05.2022 intressi makse 45,24 eurot, 15.06.2022 intressi makse 49,20 eurot, 15.07.2022 intressi makse summas 48,17 eurot ja 2022. aasta juulis 7 päeva eest alates 15.07.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2022 lisandunud intressi summas 11 eurot, kokku summas 147,76 eurot. Kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist intressi katteks makseid teinud, seega tuleb lepingu üldtingimuste p 8.3 ning 3 (5)

11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1713164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse koostamisele 1 tund. Kohus leiab, et sellele toimingule kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 5 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 83,33 eurot, millele lisandub käibemaks 16,67 eurot. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 83,33 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, palus kohus hagejal selgitada, mis põhjusel ei saa hageja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja teatas kohtule, et tal puuduvad vastuväited lepingulise esindaja kulude välja mõistmiseks ilma käibemaksuta. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 16,67 euro osas, mis on käibemaks lepingulise esindaja kuludelt. Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 1 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 83,33 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 993,33 eurot, sealhulgas riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja kulu 83,33 eurot (ilma käibemaksuta).