lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-103558/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 30.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-21-103558/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1534
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 147 lg 1, 2, 3Aegumistähtaja algusTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 146 lg 1, 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 449 lg 3VaheotsusTsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu pooltTSÜS § 150

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-103558

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

VAHEOTSUS nõude aegumise kohaldamiseks Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Leanika Tamm 30. mai 2023. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei kaudu 2-21-103558 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A.M. vastu võlgnevuse nõudes 224,69 € Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind Menetluse vorm Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, RK 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115, e-post [email protected] Kostja: A.M., IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: Monika Meerents, OÜ Munga Õigusbüroo Riia mnt 169a, Pärnu linn, e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

1.Jätta aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A.M. (M.) vastu võlgnevuse nõudes vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Jätta menetluskulud tervikuna hageja, Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda. Kohus määrab välja mõistetavad menetluskulude rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 10.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, võlgnikult 1272,55 euro saamiseks. Kohus tegi 15.02.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 22.02.2021

2-21-103558 aadressil xxxxxxxxxxx. Võlgnik A.M. esitas 23.02.2021 nõudele vastuväite, mistõttu kohtunikuabi edastas 03.03.2021 avalduse edasi Pärnu Maakohtule. Hageja esitas 26.03.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 13.04.2021.

2.Haginõue ja nõude aluseks olevad asjaolud: Kostja ja Pank sõlmisid 05.01.2005 Lepingu, mille kohaselt võimaldas Pank Kostjale kasutuslimiidi 639,12 € (10 000 EEK). Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuist intressi 31.-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 12% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus Panga poolt võimaldatud krediidsummat kasutama ja kohustus tagastama järgmise kuu 31-ks kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus Lepingu p.4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 31.01.2012.a. Peale Pangalt saadud kaardikonto väljavõtte saamist selgus, et esialgne võlausaldaja on summeerinud esialgsele põhinõudele intresse ning maksekäsu kiirmenetluses on esitatud põhinõue koos intressinõudega, mistõttu on hageja sunnitud vähendama põhiosanõuet ning loobuma intressinõudest. Krediitkaardi tingimuste p.11.4.3 oli Pangal õigus Leping üles öelda teatades sellest vähemalt 7 päeva ette. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 27.03.2019 a. Võlausaldaja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale 29.10.2019.a. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale.
3.Hageja esitas 18.02.2022 täiendavas seisukohas tahteavalduse kättetoimetamise seisukoha, mille kohaselt hageja loeb 20.03.2019 Luminor Bank AS-i kirjaga tõendatuks, et võlausaldaja edastas kostjale krediitkaardilepingu ülesütlemisteate kostja poolt Luminor Bank AS-ile avaldatud posti aadressile Xxxxxxxxxxxx. Sellest tulenevalt esitas hageja samas menetlusdokumendis teise alternatiivse nõude. Seega saab lepingu ülesütlmise avalduse lugeda kättetoimetatuks hagiavaldusega alates 19.04.2021 e-toimiku vahendusel.
4.Kostja vaidles 27.04.2021 seisukohas hagiavaldusele vastu. Kostja on oma 27.04.2021 vastuses esitanud aegumise vastuväite, mille kohaselt hagiavalduses nimetatud nõue on aegunud. Hagiavalduse kohaselt võimaldas pank kostjale 05.01.2005 lepingu alusel kasutuslimiidi 639,12 eurot, millise kostja kohustus tagastama järgmise kuu 31-ks kuupäevaks. Kostja rikkus lepingut ning ei taganud alates 31.01.2012 piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol. Hageja luges nõude sissenõutavaks muutumise ajaks 31.01.2012. Kostja leiab, et hageja nõue aegus 31.01.2015. Kostja taotleb TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 147 lg 1 tulenevalt haginõude osas aegumise kohaldamist. Hagiavaldus oli kohtule esitatud 21.11.2019.a. s.o. 22 kuud peale liiklusõnnetusest teadasaamist. Kostja palub kohtul jätta hagi tervikuna rahuldamata aegumise tõttu.
5.Hageja esitas oma kirjaliku seisukoha kostja vastusele 18.02.2022, kus ta leiab, et aegumist ei saa kohaldada ning nõue ei ole aegunud. Hageja leiab, et nõude aegumise osas kuulub kohaldamisele TSÜS § 150 lg.1, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat, seega on nõue on esitatud tähtaegselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-21-103558

6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõuded on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
7.TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Aegumist reguleerivad üldnormidena TSÜS sätted. Kostja on teinud aegumise kohaldamise taotluse.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja sõlmis 05.01.2005 lepingu, mille kohaselt võimaldas Pank Kostjale kasutuslimiidi 639,12 € (10 000 EEK). Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuist intressi 31.-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 12% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus Panga poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus tagastama järgmise kuu 31-ks kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus Lepingu p.4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 31.01.2012. Hageja poolt hagi esitamisel esitatud tõendiga eraisiku krediitkaardi taotlus,1 nähtub, et kostjale on korduvalt väljastatud krediitkaart, ning krediitkaardi kehtivuse tähtaeg on 02.09.2008 lepingu pikendamise kohaselt 08.2011.
9.Kohus leiab, et antud vaidluse puhul ei ole relevantne hageja vastuväide aegumisele, mis seob aegumistähtaja üksnes krediidilepingu ülesütlemise kuupäevaga aastal 2019, vaid oluline on välja selgitada, millal muutusid krediidilimiidi kasutamisest tulenevad kohustused sissenõutavateks. Kohus analüüsib aegumistähtaja kulgemise algust tulenevalt poolte vahel sõlmitud krediit ning hiliseim sissenõude tekkimise alus tulenes kostjale krediidilimiiti ja selle kasutamist võimaldava krediitkaardi kehtivuse lõppemisest.
10.Krediitkaardi lepingu üldtingimuste2 p 11 lg 5 sätestab: kui kaardikasutaja või kontoomanik teatab vähemalt 30 päeva enne kaardi kehtivusaja lõppemist pangale, et ei soovi uue kaardi väljastamist, lõpeb leping olemasoleva kaardi kehtivusaja lõppemisel. Kohtu ette ei ole toodud andmeid selle kohta, et kostjale oleks peale 08/2011 krediitkaardi väljastamist väljastatud uus krediitkaart. Krediitkaardi lepingu üldtingimuste p. 11 lg 4 p. 3 tulenevalt on pangal õigus leping ilma etteteatamiseta üles öelda kui kaardikasutuaja ei ole pangalt kaarti vastu võtnud 3 kuu jooksul lepingu sõlmimisest või asendatava kaardi kehtivusaja lõpetamisest. Seega on kohtule hageja esitatud tõendite põhjal ilmne, et kostjal krediitkaart kaotas kehtivuse peale 08/2011, peale mida kostja ei ole saanud krediidilimiiti kasutada.
11.Kohus on seisukohal, et võlausaldajal oli olemas alus võlgnevuse sissenõudmiseks võlgnikult tulenevalt lepingu punktist 5 lg 1 iga kuu viimasel päeval pangale tagasi maksmata lepingus näidatud protsentuaalse osa kasutatud krediidilimiidi ja intressi ulatuses. Kasutatud krediidilimiit fikseeritakse kuu viimasel päeval pärast vastava kuu eest tasumisele kuuluva intressi debiteerimist. Seega on tegemist korduvate maksekohustustega, mida kostja ei ole igakuiselt tasunud. Hageja on kohtule hagis avaldanud, et kostja rikkus Lepingu punkti 4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 31.01.2012.a. Sama asjaolu nähtub ka kostja kontoväljavõttest.3 Kokkuvõtvalt on kostja

Hageja tõend dtl 38-40 Hageja tõend dtl 41

Kostja kontoväljavõte dtl 42-52

2-21-103558 krediitkaart kehtetu alates 09.2011 ning kontol võlgnevus vähemalt alates 31.01.2012.

12.TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
13.. Kohus on seisukohal, et tegemist on laenulepingust tuleneva põhinõudega kogusummas 161,07 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded. Kasutatud krediidilimiidist tulenevate nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 mõttes oli alaline, alates krediidilimiidi kasutuselevõtust (lepingu p. 5 lg 1 kohaselt). Aegumistähtaja algust antud juhul tuleb arvestada TsÜS § 147 lg 2 kohaselt alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda krediidisumma kasutamise tehingust tulneneva kohustuse täitmist. Kuna pooled on lepingus kokku leppinud, et kostjal tekkis õigus leping lõpetada kaardi kehtivus lõppemisest ning hagejal tekib õigus leping lõpetada 3 kuu möödumisel krediitkaardi kehtivuse lõppemisest (lepingu p.11 lg 4 p 3), tekkis hagejal (või tema õiguseellasel) õigus kogu kasutatud krediidilimiidi sissenõudmiseks kõige hiljemalt 01.12.2011 (kolm kuud peale krediitkaardi kehtivuse lõppemist, mis on pooltevaheline hiliseim tehing). Seega tuleb TsÜS § 147 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemise algust lugeda alates 01.12.2011.
14.Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsÜS § 146 lg 4 algas nõude aegumistähtaeg 01.12.2011 ning hageja nõue aegus kolme aasta möödumisel so. 01.12.2014. Hageja esitas hagi kohtule 10.02.2021, mis on kaardi kehtivuse kaotamisest enam kui 9 aastat hiljem. Seega oli hageja nõue kohtusse esitamise hetkeks aegunud.
15.Kuna hageja põhinõue on aegunud, siis tulenevalt TsMS § 449 lg 3 jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata aegumise tõttu. Kohus ei käsitle teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostja vastuväiteid.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi nõude aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab menetluskulud tervikuna hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jätab menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kohtulahendi menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks teeb kohus peale kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Leanika Tamm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja