Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-20-18751/51

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-20-18751/51
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 26.05.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1461

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-12-06

Selgitustaotlus

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-11-06

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Selgitustaotlus

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-04

Küsimus makskäsu kiirmenetlusest

Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-06-12

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2025-10-15

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 645 lg 1, 2Hagist loobumine ja kompromiss TsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine TsMS § 168 lg 3Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul TsMS § 4 lg 3Menetlusõiguste käsutamine TsMS § 430 lg 3Kompromiss TsMS § 456 lg 2Kohtuotsuse jõustumine TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Capital Mill OÜ11331881(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-20-18751

Kohtuasi

Estmak Capital Aktiengesellschaft ́i hagi Capital Mill OÜ vastu lepingu täitmiseks ning kahjuhüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Estmak Capital Aktiengesellschaft ́i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Estmak Capital Aktiengesellschaft (Liechtensteini Vürstiriigi registrikood FL-0002.473.9649), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal Kostja (vastustaja) Capital Mill OÜ (registrikood 11331881), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramon Rask

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada 30.05.2023 algusega kell 10 määratud kohtuistungi aeg.

2.Kinnitada tsiviilasjas nr 2-20-18751 Estmak Capital Aktiengesellschaft ́i ja Capital Mill OÜ vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1.Estmak Capital Aktiengesellschaft loobub tsiviilasjas nr 2-20-18751 Capital Mill OÜ vastu esitatud nõuetest:

2.1.1.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
17.08.20262-25-20553/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused

VÕS § 578 lg 1Kompromissilepingu mõiste

kohustada Capital Mill OÜ-d andma X-le korraldus astuda tagasi SIA Krasta SPV juhatuse liikme kohalt;

2.1.2.kohustada Capital Mill OÜ-d esitama Estmak Capital Aktiengesellschaft ́ile 01.02.2015 sõlmitud juhtimisteenuse lepingu p 2.2.2 järgi kuuaruanded alates 2018. a novembrist kuni kohtuotsuse jõustumisele eelneva kalendrikuuni;

2.1.3.mõista Capital Mill OÜ-lt Estmak Capital Aktiengesellschaft ́i kasuks välja kahjuhüvitis 425 626 eurot ja sellelt viivis;

2.2.menetluskulud jäävad poolte enda kanda;

2-20-18751

2.3.pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes mistahes nõuded seoses hagi aluseks olnud asjaoludega, menetluses esitatud nõuetega ja antud tsiviilasjaga.

3.Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-18751 osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud (resolutsiooni p-d 3, 4, 6 ja 7), ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus. Ülejäänud osas (resolutsiooni p-d 1, 2 ja 5) on maakohtu otsus jõustunud.

4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kummagi poole enda kanda.

5.Tagastada Estmak Capital Aktiengesellschaft ́i apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust pool, s.o 1350 eurot, ja kanda see Estmak Capital Aktiengesellschaft ́i pangakontole nr LI42 0880 3103 7087 0000 0 (Bendura Bank AG, Schaaner Strasse 27, 9487 Gamprin-Bendern, Liechtenstein, BIC: HYIBLI22). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale (resolutsiooni p-d 2–4) võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Estmak Capital Aktiengesellschaft (hageja) esitas 20.12.2020 Harju Maakohtule Capital Mill OÜ (kostja) vastu hagi (täiendatud ja muudetud 07.05.2021 ja 16.09.2021), milles palus kohustada kostjat 01.02.2015 sõlmitud juhtimisteenuse osutamise lepingu (leping) p 1.3.2 alusel andma X-le korraldus astuda tagasi SIA Krasta SPV juhatuse liikme kohalt, kohustada kostjat lepingu p 2.2.2 alusel esitama hagejale kuuaruanded alates 2018 novembrist kuni kohtuotsuse jõustumisele eelneva kalendrikuuni ning mõista kostjalt lepingu p 1.3.7 rikkumise tõttu hageja kasuks välja kahjuhüvitise 308 576 eurot (algselt 425 626 eurot) ja alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni seaduses sätestatud määras viivise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.Harju Maakohus jättis 01.11.2021 otsusega hagi läbi vaatamata osas, milles hageja nõudis kahju hüvitamist 117 050 euro ulatuses ning palus kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest 308 576 eurot ületavalt kahjuhüvitiselt. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat andma X-le korraldus astuda tagasi ühingu juhatuse liikme kohalt, samuti kahjuhüvitise ja sellelt viivise saamise nõude. Maakohus rahuldas hageja kuuaruannete nõude ja kohustas kostjat esitama hagejale juhtimislepingu p 2.2.2 alusel kuuaruanded iga kalendrikuu kohta alates 2018. a novembrist (k.a.) kuni kohtuotsuse jõustumisele eelneva kalendrikuuni (k.a.). Menetluskulud jättis maakohus 99,25% ulatuses hageja ja 0,75% ulatuses kostja kanda.

2-20-18751

4.Hageja esitas 30.11.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja osa menetluskuludest hageja kanda. Hageja palus teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada täielikult, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6.Pooled esitasid ringkonnakohtule 30.09.2022 taotluse menetluse peatamiseks ja 04.10.2022 määratud kohtuistungi aja tühistamiseks. Ringkonnakohus rahuldas taotluse ja peatas tsiviilasja menetluse kuni poolte vahel 09.05.2022 sõlmitud kohtuvälise tingimusliku kompromissi täitmise selgumiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.11.2022. Ringkonnakohus selgitas, et poolte ühise taotluse alusel on võimalik menetluse peatamist pikendada kuni 09.01.2023, ning kohustas hagejat ja kostjat esitama hiljemalt 09.11.2022 teavet 09.05.2022 kohtuvälise kompromissi täitmise seisu kohta, samuti tühistas 04.10.2022 määratud kohtuistungi aja.

6.1.Ringkonnakohus määras pooltele 11.11.2022 kirjaga täiendava tähtaja kohtuvälise kompromissi täitmise seisu kohta teabe andmiseks. Pooled tähtajaks teavet ei esitanud. Ringkonnakohus uuendas omal algatusel 28.11.2022 määrusega menetluse ja määras uue kohtuistungi aja.

7.Pooled esitasid 24.05.2023 ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille kohaselt hageja loobub selles tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõuetest ning menetluskulud jäävad poolte kanda. Pooled palusid kompromissi kinnitada, maakohtu otsuse tühistada ja menetluse lõpetada, samuti tagastada hagejale pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 645 lg 1 I lause alusel apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas tühistada ning tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada.

9.Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega lõpetada. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene. Siinsel juhul esitas hageja kostja vastu nõuded, millega palus kohustada kostjat lepingut täitma (andma X-le korraldus astuda tagasi SIA Krasta SPV juhatuse liikme kohalt ja esitama kuuaruanded alates 2018 novembrist kuni kohtuotsuse jõustumisele eelneva kalendrikuuni) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingurikkumisega põhjustatud kahju ja kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras viivis. Pooled on ringkonnakohtule esitatud kompromissilepingus leppinud kokku, et hageja loobub neist nõuetest kostja vastu.

2-20-18751 Ringkonnakohtu hinnangul on poolte tahe selge ning selline kokkulepe on materiaalõiguslikult lubatav. Sisuliselt on tegemist kompromissilepinguga VÕS § 578 lg 1 tähenduses, milles sisaldub poolte kokkulepe võlasuhte lõpetamiseks VÕS § 186 p 4 ja § 207 lg 1 järgi selliselt, et võlausaldaja (hageja) loobub neist võlasuhtest tulenevatest nõuetest, mis on praeguse kohtumenetluse esemeks. Seega tuleb poolte kompromissikokkulepe kinnitada.

10.Kuigi pooled taotlesid kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsuse tühistamist, ei saa ringkonnakohus tühistada maakohtu otsust kogu ulatuses, sest see on osaliselt jõustunud. Apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 järgi määrusega ka esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Siiski saab ringkonnakohus tühistada maakohtu otsuse üksnes osas, milles see ei ole jõustunud. Maakohtu otsus jõustub TsMS § 456 lg 2 p 1 järgi eelkõige siis, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Apellatsioonkaebus seab ka TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsioonimenetlusele piirid. Siinsel juhul jättis maakohus hagi osaliselt läbi vaatamata ja rahuldas ülejäänud osas hagi osaliselt. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega vaidlustas maakohtu otsuse üksnes hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Seega osas, milles pooled ei ole maakohtu otsust tähtaegselt vaidlustanud (hagi osaline läbi vaatamata jätmine ja hagi osaline rahuldamine), on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 järgi jõustunud, ning selles osas maakohtu otsuse tühistamine väljuks apellatsioonimenetluse piiridest TsMS § 651 lg 1 tähenduses. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud.

11.Kuigi ringkonnakohus ei tühista kompromissi kinnitava määrusega maakohtu otsust vaidlustamata osas, on hageja ringkonnakohtu kinnitatud kompromissilepinguga loobunud ka sellest nõudest, mille maakohus rahuldas ja mille osas on maakohtu otsus jõustunud. Kuna hageja on pärast maakohtu otsuse jõustumist loobunud sellest nõudest, on hageja nõue pärast maakohtu otsuse jõustumist lõppenud, mistõttu ei ole hagejal enam õigust nõuda maakohtu otsusega rahuldatud nõude täitmist, sh nõuda kostjalt selle nõude täitmist täitemenetluse korras. Sellise nõude sundtäitmine oleks täitemenetluse seadustiku § 221 lg-te 1 ja 2 alusel lubamatu.

12.Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

13.Hageja taotluse alusel tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 1350 eurot.

14.Pooled ei loobunud määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ega lühendanud kokkuleppeliselt kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega. Seega saab määruse peale kaevata 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (TsMS § 645 lg 2 ja § 698 lg 2). Riigilõivu tagastamise taotluse osas ei saa määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Gea Lepik, Fred Fisker

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium