Võlaõigus

2-25-109239 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja tõendid. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning märgib kokkuvõtlikult üksnes järgmist. Rahuldatud nõue tuleneb AS Inbank Finance ja kostja vahel 11.09.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89017607417, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 2530,80 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega teinud ühtegi tagasimakset. Krediidiandja saatis 05.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 19.12.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles krediidiandja lepingu 27.12.2024 üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat teavitatud. Hageja nõuab põhivõla (2530,80 eurot), sissenõudmiskulude (50 eurot) ja 25.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (144,14 eurot) tasumist. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise 9,9% aastas alates 26.07.2025 kuni põhinõude (2530,80 euro) tasumiseni.

2-25-109239 Hageja ei nõua lepingujärgse intressi tasumist (leping öeldi üles enne kui intressikohustus tekkis). Seega vastab hageja nõue sellele, mis tal oleks ka siis, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks rikutud. Eelnevast tulenevalt ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte kontroll käesolevas asjas vajalik. Lepingu krediidikulukuse määr vastab seadusele. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2024 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,65% (kohaldus alates 01.07.2024 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,65% = 49,95%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 6,36% (dtl 45). Sarnase tulemuse annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator (10,36%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Kostja menetluses osalenud ei ole. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale avalikult kätte toimetatud. Kostjale vastamiseks määratud tähtpäev oli 20.10.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). Hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks, maakohus rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 385 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 4 tundi. Lepingulise esindaja töö on seisnenud nõude aluseks olevate dokumentide tellimises, kogumises ja nende analüüsis; hagiavalduse ettevalmistamises, koostamises, lisade kogumises, komplekteerimises ja kohtule esitamises ning seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamises ja kohtule esitamises. Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on inkassoteenust osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Hageja on käibemaksukohustuslane ega taotle kuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 4 * 80 = 320 eurot.

2-25-109239

Kohus mõistab TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule ja lepingulise esindaja kulule välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 385 + 320 + 20 = 725 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada, registris olevatel telefoninumbritel kostjaga ühendust ei saa. Kohus ja maksekäsuosakond on üritanud menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, erinevatel elektronpostiaadressidel ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.