Aiker OÜ hagi OÜ Legorio PPK (endine Abiraha OÜ) vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6 583,89 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aiker OÜ (registrikood 12845033) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts Kostja: OÜ Legorio PPK (registrikood 11538949) Kostja seaduslik esindaja: J O
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 27.04.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aiker OÜ hagi OÜ Legorio PPK vastu.
2.Mõista kostjalt OÜ Legorio PPK hageja Aiker OÜ kasuks välja põhinõue summas 6 000 eurot.
3.Mõista kostjalt OÜ Legorio PPK hageja Aiker OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 19.05.2023 seisuga summas 467,42 eurot. Samuti mõista kostjalt OÜ Legorio PPK hageja Aiker OÜ kasuks välja viivis 6 000 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 20.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista välja kostjalt OÜ Legorio PPK hageja Aiker OÜ kasuks menetluskulud summas 3 965 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-22-124555 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Aiker OÜ (hageja) esitas 11.07.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Legorio PPK (kostja, endise ärinimega Abiraha OÜ) vastu võla nõudes.
2.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 10.08.2022 maksekäsu, millega kohustas võlgnikku Abiraha OÜ tasuma avaldajale Aiker OÜ põhinõude summas 6 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 39,45 eurot ja täiendavalt lisanduva viivise alates maksekäsu tegemisest ning hüvitama riigilõivu summas 194,40 eurot ja menetluskulu summas 20 eurot.
3.Võlgnik esitas maksekäsule määruskaebuse, sest võlgnikule ei olnud maskeettepanekut kätte toimetatud. Pärnu Maakohus rahuldas 13.09.2022 määrusega määruskaebuse ja tühistas maksekäsu ning andis hageja nõude üle hagimenetluses jätkamiseks Harju Maakohtule.
4.27.09.2022 hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 17.12.2021 sõlmitud töövõtulepingu nr 871 alusel tasutud 6 000 euro tagastamist ja viivist. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, millest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada saadud alustustasu summas 6 000 eurot.
5.Lepingu punkti 3.1 kohaselt hageja tellis ja kostja kohustus teostama lepingu punktides 3.1.1 kuni 3.1.14 loetletud tööd. Lepingu puntki 3.2. alusel oli kostjal kohustus alustada töö teostamist 3 tööpäeva jooksul peale punkt nr 5.1.1 näidatud alustustasu laekumist Abiraha OÜ arvele ning teostama töö punktid 3.1.1 – 3.1.6 viis (5) päeva enne toetuse taotlusvooru sulgumist ja töö punktides 3.1.7 – 3.1.12 töö vastuvõtmise ajal e-PRIA-s.
6.Lepingu punktis 5.1.1. sätestatud alustustasu summas 6 000 eurot (s.o 5 000 eurot + käibemaks) maksis hageja 17.12.2021 ehk kostja pidi töödega alustama hiljemalt 22.12.2021. Kostja töödega ei alustanud ning märtsis 2022 selgus, et PRIA alameedet, milleks leping oli sõlmitud, välja ei kuuluta. Kostja ei olnud alates 2022 algusest hagejaga suhelnud, rikkudes seeläbi käsundisaaja teavitamiskohustust. 17.06.2022 ütles hageja lepingu üles.
7.Kostja ei teinud kuni lepingu ülesütlemiseni mistahes kokkulepitud toiminguid, mistõttu nõuab hageja ettemakstud tasu tagastamist. Hageja leiab samuti, et kuivõrd kostja ei ole käsundit ka osaliselt täitnud, puudub hagejal ka osalise tasu maksmise kohustus.
8.Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et 17.12.2022 lepingu sõlmimise seisuga olid hagejale teenused tegelikult suuremas osas juba osutatud. Lepingu punktis 3.2 on üheselt sätestatud, et töövõtja alustab töö teostamist 3 tööpäeva jooksul peale alustustasu laekumist. Seega on väited lepingu täitmisest enne lepingu sõlmimist ja tasusaamist otseses vastuolus lepinguga.
9.Hageja selgitab, et valdav osa suhtlusest toimus enne 17.12.2021 ja selle sisuks olid kostja püüded saavutada lepingu sõlmimine ehk tegemist oli lepingueelsete läbirääkimistega, mille käigus oli kostja väga aktiivne ja suhtlusaldis. 14.12.2021 koosolek leidis aset, kuid sellel ei toimunud mitte hageja nõustamist, vaid kostja selgitas hagejale, miks viimane peaks kostjaga lepingu sõlmima. Kogu suhtlus sisuliselt vaibus pärast lepingu sõlmimist 17.12.2021. Kostja vastuse lisast 2 nähtub, et pärast 17.12.2021 on toimunud ainult üks telefonikõne hageja ja kostja vahel – 20.12.2021 kell 19:05, kestusega 1 minut ja 28 sekundit. Tegemist oli jõulusoovide vahetamisega ja mittetöise jutuajamisega. Oma väidete tõendamiseks taotles hageja kuulata vande
2-22-124555 all üle hageja juhatuse liige K A ja tunnistaja A A. Kohus rahuldas taotlused ja kuulas isikud üle 27.04.2023 kohtuistungil.
10.2022 jaanuaris on hageja ja kostja vahel toimunud samuti ainult üks telefonikõne, s.o 11.01.2022 kell 16:20 kestusega 3 minutit ja 18 sekundit. Selle kõne käigus selgitas kostja juhatuse liige hagejale, et kõik läheb plaanide kohaselt ning peatselt edastab kostja hagejale vajalike dokumentide loetelu ja muu täiendava teabe. Hageja ise helistas kostjale 10.03.2022, 30.03.2022, 25.04.2022 ning 05.05.2022. Kostja juhatuse liige kõne vastu ei võtnud, kuid saatis igakordselt tagasi sms-i.
11.Kostja 13.10.2022 vastusest nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et pärast 2022 jaanuari kostja hagejale mistahes teenuseid ei osutanud. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et sõltumata sellest, kas leping on seoses hagejapoolse ülesütlemisavaldusega lõppenud või mitte, ei ole hagejal õigust lepingu alusel tasutud summade tagastamist nõuda. Lepingu punktid 5.9 ja 7.2 välistavad hageja nõude, sest lepingu punktis 5.9 sisaldub erikokkulepe, mille kohaselt lepingu katkestamisel ei kulu tellija poolt töövõtjale tasutud summad tagastamisele ja lepingu p 7.2 kohaselt, kui tellija ütleb lepingu üles enne töö valmimist, kohustub tellija tasuma töövõtjale lepingu p-dest 5.1.1 ja 5.1.2 tuleneva tasu.
13.Kohus selgitas kostjale 22.11.2022 määruses, et kostjal tuleb esitada oma väiteid kinnitavad tõendid ning ühtlasi selgitada, miks juhul, kui tegelikkuses olid lepingu raames hagejale osutatavad teenused juba suuremas osas osutatud enne 17.12.2021 lepingu sõlmimist, leppisid pooled lepingu punktis 3.2 kokku, et kostja alustab töö teostamist 3 tööpäeva jooksul pärast 6 000 euro suuruse alustustasu laekumist. Kostjal tuli samuti selgitada ja tõendada, mil viisil on eluliselt usutav, et kostja osutas väidetavalt teenust enne, kui kostjale oli üldse teada, et leping sõlmitakse ja tasu makstakse.
14.Kostja asus seisukohale, et lepingut täitma asumine enne selle sõlmimist on majanduskäibes tavapärane, eriti teenuse osutamise lepingute puhul ja võib olla ajendatud soovist veenda tellijat lepingut sõlmima. Samuti võib tellija soovida anda ülevaadet osutatavast teenusest ja see on võimalik ainult läbi teenuse osutamise. Kostja on seisukohal, et lepingu punkt 3.2 ei keela töödega alustamist enne tasu laekumist või lepingu sõlmimist.
15.Teiseks ei ole kostja oma kohustusi rikkunud, sest lepingu punktides 3.1.1, 3.1.2, 3.1.4 ja 3.1.5 nimetatud nõustamine ja konsulteerimine on toimunud perioodil 06.12.2021 kuni 11.01.2022 telefonivestluses ja 14.12.2021 koosolekul. Kostja on seetõttu seisukohal, et 17.12.2021 lepingu sõlmimise hetkeks olid hagejale teenused suuremas osas juba osutatud. Kostja taotles oma väidete tõendamiseks kostja juhatuse liikme T K vande all ülekuulamist. Kohus rahuldas taotluse ja kavandas isiku ülekuulamise 27.04.2023 kohtuistungil.
16.Kostja teatas 26.04.2023, et kostja esindaja istungile ei ilmu ja et kostja on nõus asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostja loobus T K ülekuulamisest (dtl 223).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-22-124555
18.Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt nt Riigikohtu 15. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
19.Kohus tuvastab järgmised tähtsust omavad asjaolud:
19.1.poolte vahel on 17.12.2022 sõlmitud töövõtuleping nr 871 (dtl 93-98);
19.2.lepingu punkti 5.1.1 alusel maksis hageja kostjale alustustasu summas 6 000 (sisaldab käibemaksu) (dtl 94). Tasu laekus kostjale 17.12.2022;
19.3.lepingu punkti 3.2 kohaselt alustab tellija töö teostamist 3 tööpäeva jooksul pärast alustustasu laekumist (dtl 93);
19.4.enne 17.12.2022 lepingu sõlmimist ei osutanud kostja hagejale mistahes teenuseid, telefonivestlused ja 14.12.2022 kohtumine oli suunatud lepingu sõlmimisele (dtl 223, K A ütlused, istungiprotokolli ajatempel 00:04:55) ning pärast lepingu sõlmimist kostja hagejaga ei suhelnud (A A ütlused, istungiprotokolli ajatempel 00:13:00) ega osutanud hagejale teenust (kostja vastus 2.25, dtl 121);
19.5.hageja ütles lepingu üles 17.06.2022 (dtl 101-102) põhjusel, et kostja töödega kokkulepitud ajal ehk hiljemalt 22.12.2021 ei alustanud ning põhjusel, et töövõtja on keeldunud tellijaga suhtlemast.
20.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlus puudub, et töövõtuleping nr 871 sõlmiti hageja ja kostja vahel 17.12.2022. Leping on VÕS § 8 lg 2 kohaselt täitmiseks kohustuslik.
21.Vaidlus puudub ka selles, et lepingu punktis 3.2 lepiti kokku selles, et kostja alustab lepingujärgsete kohustuste täitmist pärast alustustasu laekumist. Poolte vahel puudub vaidlus, et pärast alustustasu laekumist kostja hagejale kokkulepitud teenuseid ei osutanud.
22.Kostja on menetluses olnud läbivalt seisukohal, et hagejale on kõik teenused osutatud enne lepingu sõlmimist. Kostja vastav väide on tõendamata, kostja taotles vastava asjaolu tõendamiseks T K vande all ülekuulamist, kuid loobus enne kohtuistungit taotlusest. Hageja esitas vastuväite, et enne lepingu sõlmimist toimunud kogu suhtlus oli suunatud lepingu sõlmimisele ehk kujutas endast lepingueelseid läbirääkimisi. Hageja väide, et enne lepingu sõlmimist peeti läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, mitte ei osutatud hagejale teenust, on tõendatud K A ütlustega.
23.Kohus ei pea ühtlasi kostja selgitusi selle kohta, et enne 17.12.2022 lepingu sõlmimist osutas kostja hagejale valdava osa kokkulepitud teenustest (sealhulgas 14.12.2022 kohtumisel) selleks, et veenda hagejat lepingut sõlmima, eluliselt usutavaks. Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku tegevus on suunatud tulu teenimisele, tulu teenimine on aga võimalik siis, kui osutatud teenusele järgneb tasu saamine. Oleks majanduslikult täiesti ebaratsionaalne osutada teenust teadmata, kas teenuse saaja tegelikult teenust üldse tarbima asub, ning soovist veenda teenuse saajat lepingut sõlmima, kuid teadmata, kas teenuse eest ka tasu saadakse.
24.Kohus tuvastab eeltoodut arvesse võttes, et kostja ei ole osutanud hagejale teenuseid, milliste esitamiseks kostja oli töövõtulepingu nr 871 alusel kohustatud ja milliste osutamise eest kostja sai ettemaksuna alustustasu summas 6 000 eurot.
25.Hageja ütles pooltevahelise lepingu üles 17.06.2022 ja palus ettemakstud tasu tagastada.
26.VÕS § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu,
2-22-124555 kui selles on kokku lepitud. Kuivõrd kohus tuvastab, et kostja ei ole teenuseid osutanud, ei tekkinud hagejal VÕS § 619 alusel kohustust maksta tasu teenuste eest, mida hageja ei ole saanud.
27.Järgnevalt hindab kohus, kas kostjal on õigus jätta tasu hagejale tagastamata lepingu punktide 5.9 ja 7.2 alusel. Nii sätestab lepingu punkt 5.9, et lepingu katkestamisel ei kuulu tellija poolt töövõtjale tasutud summad tagastamisele. Lepingu punkt 7.2 kohaselt, kui tellija ütleb lepingu üles enne töö valmimist, kohustub tellija tasuma töövõtjale lepingu punktide 5.1.1 ja 5.1.2 järgset tasu. Lepingu punktis 5.1.1. on kokku lepitud alustustasu 5 000 eurot (lisandub käibemaks) ja lepingu punktis 5.1.2 projektitasu 3 000 eurot (lisandub käibemaks).
28.Seega kostja käsitluses ei kuuluks mistahes põhjusel lepingu katkestamisel, sealhulgas kostja rikkumise tõttu lepingu ülesütlemise korral, juba makstud tasud tagastamisele ja kostjal tekiks õigus kokku tasule summas 8 000 eurot.
29.VÕS § 106 lg 2 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.
30.Lepingu punktides 5.9 ja 7.2 sisaldub seega kokkulepe, mille kohaselt sõltumata kostja rikkumisest, sh võimalikust kohustuste mittetäitmisest, on kostjal õigus saada tasu 8 000 eurot ja hagejal puudub õigus nõuda tagasi juba makstud tasu. Kokkulepe sisuliselt välistab kostja vastutuse kohustuste rikkumise eest, sest välistab VÕS § 629 lg-te 1 ja 2 kui ka VÕS § 195 lg 2 ja VÕS § 1028 kohaldamise. Kokkulepe jätab hageja ilma võimalusest nõuda tagasi ette makstud tasu, mille eest hageja ei ole teenust saanud ega saa ka tulevikus.
31.Kohus tuvastab, et lepingu punktid 5.9 ja 7.2 on VÕS § 106 lg 2 alusel tühised osas, milles need välistavad hageja võimaluse nõuda kostjalt ettemakstud tasu tagastamist olukorras, kus kostja ei ole käsundit täitnud.
32.Asjakohatu on ka kostja viide lepingu punktile 2.1, mille kohaselt käsundisaaja saab tasu sõltumata lõppetulemusest ja käsundisaajal ei ole kohustust tagada tulemuse saavutamine. Kuigi iseenesest ei ole väär kostja käsitlus, et käsunduslepingu alusel osutatav teenus ei garanteeri tulemust, vaid leping seisnebki teenuste osutamises, ei tulene eeltoodust, et käsundisaajal oleks õigus tasule siis, kui tulemus jääb saavutamata põhjusel, et käsundisaaja ei tee mistahes toiminguid tulemuse saavutamiseks.
33.Kuivõrd kohus tuvastab lepingu punktide 5.9 ja 7.2 tühisuse, kohaldab kohus lepingupoolte kohustuste osas seaduses sätestatut.
34.VÕS § 629 lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. VÕS § 629 lg 2 kohaselt tuleb tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada.
35.Kohus arvestab, et käsundisaaja poolt juba tehtut ei ole olemas, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale mistahes teenust pärast 17.12.2022 lepingu sõlmimist osutanud. Kohus on samuti tuvastanud, et mistahes teenuseid ei ole hagejale osutatud ka enne lepingu sõlmimist. Samuti arvestab kohus, et lepingu lõppemise põhjuseks oli asjaolu, et kostja ei suhelnud hagejaga pärast lepingu sõlmimist. Sel põhjusel asub kohus seisukohale, et käsundiandjal ei ole tekkinud õigust mistahes osale tasust.
36.VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt
2-22-124555 käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.
37.Vaidlus puudub, et hageja on kostjale andnud üle 6 000 eurot. Kohus tuvastab, et hagejal on VÕS § 195 lg 5 ja VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda kostjale üle antud 6 000 euro tagastamist. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6 000 eurot.
38.Lisaks põhinõudele on hageja esitanud kostja vastu viivisenõude alates 12.07.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja palub viivise väljamõistmist seadusejärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel.
39.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole vastu vaielnud viivise arvestuse algusajale 12.07.2022, vaid on üksnes märkinud, et põhinõude alusetuse tõttu on alusetu ka viivise nõue.
40.Kohtuotsuse tegemise aja (19.05.2023) seisuga on kostja viivituses 312 päeva ja hageja seadusjärgne viivisenõue moodustab 467,42 eurot (6 000 * 173 päeva * 8 % aastas + 6 000 * 139 päeva * 10,5% aastas). Kohus rahuldab hageja viivisenõude summas 467,42 eurot.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
42.Kohus rahuldab hageja viivisenõude põhinõudelt 6 000 eurot alates 20.05.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda.
44.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl 228) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 630 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on vajaliku menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
45.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
46.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 20,5 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot (lisandub käibemaks) kokku summas 3 485 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ega taotle menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
47.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud, välja arvatud 08.07.2022 menetlustoiming 1 tunni ulatuses maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel.
48.TsMS § 4842 lg 1 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt avaldaja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude
2-22-124555 hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause).
49.Vastavalt eeltoodule ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise õigusabikulu ja kohus vähendab hageja õigusabikulu 150 euro võrra (170 – 20). Seega hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks on 3 335 eurot (3 485 – 150).
50.Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 3 965 (3 335 + 630) eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
51.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
52.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.